4-09-742/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-642 (2317,08,011950) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Aleksei Nikolajenko kaebus Põhja Politseiprefektuuri
2. detsembri
3. a otsuse peale, millega karistati teda LS § 7415 rahatrahviga 15 trahviühikut ja § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut. Menetlusalune isik: Aleksei Nikolajenko (ik 37502072716; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; töökoht L OÜ) Kohtuväline menetleja Esindaja J Paju RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri
4. detsembri
5. a otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (see on hiljemalt
6. mail 2009.a). Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
7. Põhja Politseiprefektuuri
8. detsembri
9. a otsusega karistati A. Nikolajenkot LS § 7415 rahatrahviga 15 trahviühikut ja § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik
10. detsembril
11. a kell 18:31 Tallinnas Narva mnt 61 juures sõiduautot Xxx, ei peatunud foori keelava tule puhul reguleeritava ristmiku ees nõutavas kohas. Samuti ei olnud kontrollijale esitada sõiduki registreerimistunnistust.
12. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas A. Nikolajenko kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja LS § 7415 järgi kvalifitseeritud teo osas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, LS § 7435 lg 1 alusel kvalifitseeritud teo osas aga taotles karistuse vähendamist. Kaebuses väitis A. Nikolajenko, et sõitis ülekäigurajale lubava, rohelise fooritule ajal. Tegemist on ristmikuga, kus on kaks foori, millest tagumine asub ülekäiguraja ees. Vahemaa kahe foori vahel on umbes 25 m. Ristmiku ületamist alustas ta esimese foori lubava tule ajal. Fooride vahemaad ja kiirust arvestades ei ole võimalik, et ta möödus teisest foorist ajal, mil selles põles punane tuli. Seoses LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava teoga möönis kaebuse esitaja tegu, kuid leidis, et tegemist oli vähetähtsa rikkumisega, millega kedagi ohtu ei seatud ja taotleb sellest tulenevalt karistuse vähendamist. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.
13. A. Nikolajenko on kohtuistungil korduvalt andnud ütlusi, et ei saanud ületada ülekäigurada selle ees olnud foori keelava tule ajal, sest ristmikule sõitis ta ristmiku ees olnud foori lubava, rohelise tule ajal. Kohus nõustub, et kui A. Nikolajenko sõitis esimese foori alt läbi rohelise tule ajal, ei saanud ta teise foori alt sõita läbi keelava punase tule ajal. Nimelt nähtub AS Signaali vastusest kohtu järelepärimisele ja sellele lisatud skeemidest, et kõnealused foorid töötavad koordineeritud režiimis, kusjuures ülekäiguraja ees olevas fooris lõppeb roheline tuli 1 sekund hiljem kui ristmiku alguses olevas fooris. Lisaks põleb graafiku kohaselt enne punase fooritule süttimist 3 sekundit kollane tuli. Seega rohelise tule kustumisest ristmiku alguses olevas fooris kuni punase tule süttimiseni ülekäiguraja ees olevas fooris kulub 4 sekundit. A. Nikolajenko sõnul sõitis ta lubatud sõidukiirusega ning seda väidet ümber lükkavaid tõendeid esitatud ei ole. 50 km/h tunnis liikuv sõiduk jõuab selle aja jooksul läbida 55,5 m ja seega igal juhul ristmiku ületada. Oma ütlustes väitis A. Nikolajenko, et politseiametnikud olid samuti öelnud, et esimese foori alt sõitis A. Nikolajenko läbi lubava fooritule ajal. Seda väidet ei kinnitanud aga kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud politseiametnik A.-M. Perkson. Tunnistaja ütluste kohaselt jälgisid tema ja G. Orlov ülekäiguraja foori autost, mis seisis Tormi tänaval, esiotsaga Narva mnt poole. Tormi tänavalt ei ole võimalik näha, milline tuli põleb Pirita poolt tulevatele autodele ristmiku alguses olevas fooris. Kohtu poolt läbi viidud paikvaatluse käigus ilmnes, et Tormi tänavalt ei ole tõepoolest võimalik näha, milline tuli põleb Narva maanteel Pirita poolt tulevatele sõidukitele ristmiku alguses olevas fooris (AS Signaal skeemil foor 3). Sellest tulenevalt ei pea kohus usutavaks A. Nikolajenko väiteid, et ka politseiametnike sõnul sõitis ta esimese foori alt läbi lubava tulega. Kaebuse esitaja leidis, et tunnistaja A.-M. Perksoni ütlused selle kohta, kus nende auto seisis ja kuidas nad foori jälgisid, ei ole usaldusväärsed, sest tunnistaja ei suutnud meenutada A. Nikolajenko väärteoasja menetlemise ülejäänud asjaolusid. Kaebuse esitaja leidis, et ei ole võimalik, et mõnede asjaolude osas suudab tunnistaja anda detailseid ütlusi, kui ta teisi asjaolusid üldse meenutada ei suuda. Kohus peab tunnistaja ütlusi selle kohta, kus nende auto seisis, siiski usaldusväärseks. A.-M. Perkson selgitas seda, miks ta ei suuda konkreetse väärteomenetluse detaile meenutada, sellega, et ainuüksi ühe päeva jooksul menetleb ta 2 paljusid samalaadseid väärtegusid ega suuda meenutada täpselt igaühte neist. On loomulik, et kui ei esinenud mingisuguseid erakordseid asjaolusid, mille pärast konkreetne juhtum selgelt eristus teistest, ei suuda politseiametnik pool aastat pärast asja menetlemist täpselt meenutada, mida ta konkreetse väärteoasja menetlemisel menetlusalusele isikule ütles. See, kus politseiauto liiklusjärelevalve teostamise ajal seisis, ei ole iga väärteoasja menetlemisel erinev. On üldteada, et politseipatrullidel kujunevad välja kindlad kohad, kus nad liiklust jälgivad. Sellest tulenevalt peab kohus mõistetavaks, miks tunnistaja suutis anda ütlusi liiklusjärelevalve teostamist puudutavate asjaolude kohta (kus ja kuidas nad liiklust kontrollisid), mitte aga konkreetse väärteoasja menetlemise asjaolusid. Sellest tulenevalt loeb kohus A.-M. Perksoni ütlused selle kohta, kus ja mis pidi politseiametnike auto seisis, usaldusväärseks. Samuti ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaks tunnistaja väited ümber. Menetlusalune isik ei osanud öelda, kus politseiauto seisis. Samuti seadis A. Nikolajenko kahtluse alla selle, kas Tormi tänavalt oli võimalik näha Narva maanteel oleva ülekäiguraja ees olnud valgusfoori tulesid. Paikvaatluse raames veendus kohus, et foori tuled on Tormi tänava alguses seisvast autost nähtavad. Eelnevast tulenevalt puuduvad tõendid, mis kinnitaks menetlusaluse isiku väiteid, et ta sõitis ristmikule esimese foori lubava, rohelise tule ajal. Kuna kohast, kus politseiametnikud liiklusjärelevalvet teostasid, ei ole kõnealune foor nähtav, seab menetlusaluse isiku väide, et politseinike sõnul sõitis ta esimese foori alt läbi lubava tule ajal, kahtluse alla menetlusaluse isiku ütlused foori tule osas. Arvestades, et kaebuse esitaja on lähtunud väite puhul, et ta ei sõitnud ülekäigurajale keelava tule ajal, just esimese foori tulest, leiab kohus, et menetlusalune isik ei olnud kindel selles, milline oli ülekäiguraja ees oleva foori tuli. Seetõttu leiab kohus, et LS § 7415 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemine A. Nikolajenko poolt on tõendatud. LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud. Mõlema teo eest, mille eest A. Nikolajenkot on karistatud, on ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Seega on mõlemal juhul karistatud A. Nikolajenkot sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Seejuures on raskem karistus määratud valgusfoori punase tule eiramise eest, mis on ilmselgelt ka ohtlikum tegu. Arvestades, et väärteo eest määratava trahvi alammääraks on 3 trahviühikut, on registreerimistunnistuse mitteesitamise eest määratud rahatrahv 10 trahviühikut alammäära lähedane ja kohus leiab, et mõlemad karistused on määratud KarS § 56 nõudeid järgides. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 132 p 1 ja § 133-135, jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Sten Lind Kohtunik 3