4-09-3642/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009.a Tallinn Väärteoasja number 4-09-3642 (2316,09,001332) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Kertu Hanni Valeri Helmar Väärteoasi Boriss Safarovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri
2. veebruari
3. a otsuse peale B. Safarovi väärteoasjas LS § 7415 lg 1 järgi, taotlusega otsus tühistada. Menetlusalune isik: Boriss Safarov (ik 36912040247; elukoht xxx) Kohtuväline menetleja H Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p. 1 ja § 133-135
4. Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (see on hiljemalt
5. mail 2009.a). Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
6. Boriss Safarovit karistati Põhja Politseiprefektuuri
7. veebruari
8. a otsusega LS § 7415 lg 1 järgi 25 trahviühiku (1500 krooni) suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt juhtis B. Safarov
9. jaanuaril
10. a kell 22:28 Pärnu maanteel (liikudes G. Otsa tänava suunas) sõiduautot ja sooritas ristmikul parempöörde ajal, kui fooris põles keelav punane tuli. Sellega rikkus B. Safarov LE §
12. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas B. Safarov kaebuse Harju Maakohtule, milles märkis, et sooritas parempöörde ajal, kui fooris oli vilkuv roheline tuli. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegu on tõendatud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13. Kohtu käsutuses on käesolevas asjas kaks väärteoprotokollis nimetatud tegu puudutavat tõendit: patrullis olnud abipolitseiniku D-TTõnsingu ütlused selle kohta, et B. Safarov sooritas parempöörde punase fooritule ajal, ja B. Safarovi enda ütlused selle kohta, et ta sõitis ristmikule ajal, kui fooris vilkus roheline tuli (I istungi protokoll, leht 2). Kuigi antud ütlused näivad olevat ilmses vastuolus, on neil siiski oluline ühisosa. Nimelt ilmneb nii tunnistaja kui menetlusaluse isiku ütlusest, et sündmus leidis aset lubava fooritule lõpu – keelava tule alguse faasis. Seejuures ei olnud jalakäijad jõudnud ülekäigurajale astuda ja ka politseiauto sai sõita üle ülekäiguraja. Erinevused on aga osas, kas B. Safarov sõitis ülekäigurajale ja sooritas parempöörde ajal, kui fooris oli veel lubav või juba keelav tuli. Olukorras, kus teo asjaolude osas ütlused ilmses vastuolus ja sellisel puhul peab kohus ses osas paratamatult tuginema ühele tõendile, jättes teise kõrvale. Kohus peab usaldusväärsemaks tunnistaja D.-T. Tõnsingu ütlusi ja seda järgmistel põhjustel. Nii D.-T. Tõnsingu (I istungi protokoll, leht 3) kui kaebuse esitaja taotlusel üle kuulatud politseiametniku R. Annuka ütluste kohaselt sõitsid nad B. Safarovi järel ning sooritasid samuti foori keelava tule ajal manöövri, et keelavat tuld eiranud juht peatada. Ka B. Safarov andis kohtus ütlusi, et hõbedane Xxx, mis osutus politseiautoks, sõitis tema järel (I istungi protokoll, leht 2). Seda asjaolu peab kohus oluliseks järgmisel põhjusel. Kohtul ei ole põhjust arvata, et tunnistajatel oleks mingil põhjusel varasemast vimm menetlusaluse isiku vastu. Vastuseks kohtu küsimusele väitsid mõlemad tunnistajad, et nad ei tunne menetlusalust isikut ja on temaga kokku puutunud vaid käesoleva väärteoasja menetluse raames. Ka menetlusalune isik ei ole väitnud, et tal oleks varasemast kokkupuuteid tunnistajatega. Seega pidi leiduma põhjus, miks politseiametnikud otsustasid Safarovi autole järele sõita ajal, kui neile põles ristmikul keelav tuli. Arvestades, et kohtus ei ole tuvastatud, et R. Annukal või D.-T. Tõnsingul oleks varasemast olnud vimm kaebuse esitaja vastu, sai põhjus olla veendumus, et ees liikunud auto juht rikkus liiklusnõudeid. Kuna nii menetlusaluse isiku juhitud auto kui politseiauto lähenesid ristmikule samast suunast, on välistatud ka see, et politseipatrull oleks lähtunud mõne teise foori tulest või mõnel muul põhjusel eksinud foori tule osas. D.-T. Tõnsingu sõnul nägid nad, et fooris süttib keelav tuli ja jõudsid enne ristmikku hoo maha võtta. Seevastu menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oleks ta pidanud foori ees peatumiseks äkiliselt pidurdama ja põhjustama sellega avariiohtliku olukorra. Sellest tulenevalt leiab kohus, et B. Safarov lootis ületada ristmiku enne keelava tule süttimist ja ei võtnud sellest tulenevalt hoogu maha, seevastu taga pool olev politseiauto võttis hoo maha. See andis politseiametnikele ühtlasi võimaluse jälgida nende ees ristmikul toimuvat. Tunnistajate D.-T. Tõnsingu ja R. Annuka ülekuulamisel juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et tunnistajad andsid vastandlikke ütlusi selle kohta, kumb nendest pärast B. Safarovi juhitud auto peatamist läks tema auto juurde. Samuti ei suutnud tunnistajad meenutada, kas B. Safarovil kontrolliti alkoholijoovet. Kaebuse esitaja leidis, et see seab kahtluse alla tunnistajate ütluste usaldusväärsuse. Kohus leiab, et eksimused detailides või detailide mittemäletamine ei tähenda tingimata, et isikud ei mäletaks sündmust tervikuna. Seejuures 2 tugineb kohus sellele, et tunnistajad andsid suuremas osas sarnaseid ütlusi (nt ses osas, et menetlusalune isik ei soovinud küsimustele vastata, et ta eemaldas oma autolt taksotunnused jne.). Sellest tulenevalt peab kohus D.-T. Tõnsingu ütlusi teo osas usaldusväärseks. Seega on kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tegu tõendatud. Vastavalt Riigikohtu praktikale on kohus seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega, kuid võib muuta teole antavat õiguslikku hinnangut (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. mai 2003.a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03). Kohus leiab, et käesoleval juhul on LE-s võrreldes §-ga 5 erinorm, nimelt § 168, mis sätestab: „Foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, takistamata jalakäijat.“ Keelavateks foorituledeks on LE lisa 1 p 1 kohaselt kollane ja punane foorituli. Seejuures lubab kollane foorituli peatumiseks ettenähtud kohast edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu, punase fooritule puhul puudub ka selline luba.
15. Kaebuse esitaja leidis ka, et väärteoprotokolli koostanud politseiametnik R. Annuka ei olnud selleks pädev ja seda kahel põhjusel. Esiteks väitis kaebuse esitaja, et R. Annuka on varem põhjustanud liiklusõnnetuse ja seetõttu ei sobi liiklusalaseid õigusrikkumisi menetlema. Kohus leiab, et selline väide ei ole asjakohane. Vastavalt VTMS § 10 lg-le 2 kinnitab kohtuväline menetleja, s.o väärteoasjade menetlemise pädevusega asutus, nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt annab kohtuväline menetleja ametnikule tema pädevust tõendava tunnistuse. Tunnistuses peab olema märgitud ametniku pädevuse aluseks oleva õigusakti nimetus, number ja kuupäev. Seega on otsustuse õigus, kas konkreetne isik sobib väärteoasju menetlema, kohtuvälisel menetlejal, antud juhul Põhja Politseiprefektuuril. Kuna R. Annukat ei olnud vabastatud ametikohalt ja ta täitis
16. jaanuaril
17. a töökohustusi, oli tal õigus väärteoasju menetleda.
18. Menetlusalune isik leidis kohtus, et talle koostati väärteoprotokoll põhjusel, et ta ei rääkinud eesti keelt. Selline väide ei ole tõendatud. Nii D.-T. Tõnsingu kui R. Annuka ütluste kohaselt sõitsid nad Safarovi juhitud autole järele ja andsid peatumismärguande põhjusel, et nägid, kuidas ta keelava fooritule ajal sooritas parempöörde. Asjaolu, et politseinikud sõitsid keelava tulega ülekäigurajale, näitab, et nad olid juba selleks hetkeks otsustanud, et B. Safarovi juhitud auto tuleb peatada. Seega ei saanud väärteoprotokolli koostamise ja isiku karistamise põhjuseks olla asjaolu, et Safarov ei suhelnud politseiametnikuga eesti keeles.
19. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud. LS § 7415 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest on ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni. Käesoleval juhul on määratud trahv sanktsiooni keskmises määras. Arvestades, et eirati ülekäiguraja ees oleva foori keelavat tuld, kuid samas reaalset liiklusohtu ei tekkinud, leiab kohus, et selline karistus on põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 132 p-le 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Sten Lind Kohtunik 3