; peatee, millega ristub mitu kõrvalteed/, jättes täitmata liiklusmärgi nr 221 „anna teed“ nõuded /
lisa 2 p 221/, ei veendunud enne manöövri sooritamist, et see on ohutu ning ei takista teisi liiklejaid /
/, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mille puhul oleks arvestanud liiklusolusid /peateel teiste autode liikumine/, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees /
/, ei näinud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 2 maanteelt ja sõidueesõigust omava mootorsõiduki Xxx registreerimisnumbriga xxx vasakpööret Kose-Uuemõisa poole /
/ arvestades, et Aleksandr Grigorjev’i poolt juhitava veoauto kokpit on kõrgemal väikeauto omast, mis avab juhile parema vaatevälja teele, mistõttu Aleksandr Grigorjev, ei andnud teed mootorsõidukile Xxx registreerimisnumbriga xxx, sõites mootorsõidukile Xxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 37,1-l km-l paremale küljele sisse, põhjustades mootorsõidukis Xxx registreerimisnumbriga xxx kaassõitjana viibinud HR’i surma, füüsilise ja varalise kahju mootorsõiduki Xxx registreerimisnumbriga xxx omanikule AK’ile, moraalse ja varalise kahju hukkunu abikaasale KR’ile. Oma tegevusega rikkus Aleksandr Grigorjev järgmisi liikluseeskirja nõudeid :
/enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/, § 154 /ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi/, § 159 /reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast/,
lisa 2 p 221 /“anna teed“ - juht peab andma teed ristuval teel sõitvale juhile/. Oma tegevusega pani Aleksandr Grigorjev toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on põhjustatud ettevaatamatusest inimese surm. Aleksandr Grigorjev , olles 17.07.
sk, kinnitas kohtuistungil, et tuli sel päeval just Koselt bussiga, õnnetuspaigas nägi tuttava numbriga sõiduautot, palus bussijuhil peatuda, läks bussist välja, nägi AKi , kes ütles, et H on autos sees. Autos oli H pea taha kallutatult, suu oli lahti, TE oli tagaistmel ja siis tal kadus teadvus. Peale abikaasa surma jäid talle võlad, oma kodust jäi ilma, kuna matuseraha laenas ja seda inimestele tagasi makstes ei jätkunud pangalaenudeks. Kindlustus hüvitas matusekulud kuskil 12 000 krooni, kokku olid matusekulud 18 000 krooni. Abikaasa oli pere toitja, ka tema ise käis tööl, kui nüüd on töötu ja invaliid. Tsiviilhagi praegu esitada ei soovi. Tunnistaja M Smitt seletas kohtuistungil, et 08.02.2009.a. Julgestuspolitsei politseioperatsioonil olles , oma kontrollpostil Gonsiori tänaval anti peatumismärguanne kesklinna poolt Laagna tee poole liikuvale XXX, kuid juht ei peatunud ja sõitis edasi Laagna teele. Politseisõiduk järgnes XXX ja pidas sõidukit juhtinud isiku kinni ning toimetas tagasi kontrollposti, kus vormistati väärteoprotokoll. Joovet kontrolliti alkomeetriga, ühel aparaadil süttis punane indikaator ning teine näitas 1,09 mg/l . Juht oli tuvastamise tulemusega nõus ja tunnistas, et on alkoholi tarbinud . Ekspertiisi ei nõudnud. Kohus uuris kriminaalasjas kogutud alljärgnevaid tõendeid : Liiklusõnnetuse akti nr 1857 (t.l. 2) kohaselt 14.07.2006.a. kell 17.15 toimus Harju maakonnas Kose vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 37,1 km liiklusõnnetus kus peateelt vasakpööret sooritanud sõiduauto XXX põrkas kokku kõrvalteelt peateele parempööret sooritava veoautoga. Veoautot Xxx juhtis Aleksandr Grigorjev, sõiduautot Xxx juhtis AK, vigastada said sõiduauto juht ja tagaistmel kaasreisija, hukkus juhi kõrvalistmel kaasreisija. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos skeemi ja fototabelitega ( t.l. 3-17, 18-24) nähtub avariis osalenud sõidukite asukoht Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa mnt 37,1 kilomeetril Kuivajõe- Kose – Kose-Uuemõisa teede ristmikul ja sõidukite vigastused. Liiklusvahendi vaatlusprotokollis ( t.l. 22-23) nähtuvad ja on kirjeldatud sõiduki Xxx reg. nr. XXX vigastused ja tehniline seisukord. Liiklusvahendi vaatlusprotokollis ( t.l. 25-26) nähtuvad ja on kirjeldatud sõiduauto Xxx, reg.nr XXX vigastused ja tehniline seisukord. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 608 ( t.l. 41-45) antud eksperdiarvamuse kohaselt oli HRi surma põhjuseks mitut kehapiirkonda haarav tömp trauma. Vigastused: kolju- ja koljupõhimiku murrud, lülisamba kaelalülimurd, kahepoolsed roietemurrud , parema õlavarreluumurd, alalõualuumurd, kopsukelmete, maksa rebendid, verevalumid, marrastused, rebimis- ja põrutushaavad erinevates kehapiirkondades – mis võivad olla saadud ühemomentselt 14.07.2006 liiklusõnnetuse käigus löökidest vastu deformeeruvaid autosalongi osasid. Kohtukeemilisel uuringul nr 827 laiba verest
iti 0,53 mg/g etanooli, uriinist etanooli ei
itud. Laibaverest ega uriinist narkootilisi aineid ei
itud. Laboratoorsest uuringust alkoholidele nr 2667 (t.l. 33) nähtub, et AK’ilt 14.07.2006.a. kell 18.35 võetud verest etüülalkoholi ei
itud. SA PERH Mustamäe korpuse teatistest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise kohta ( t.l. 35-36) nähtub, et 14.07.2006.a. kell 17.00 toimunud liiklusõnnetusest toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse AK, kellel tuvastati parema rindkerepoole põrutushaav ja üldine põrutus ning TE, kellel tuvastati parema küünarliigese lõikehaav, vasaku põlve põrutus. 5 QBE Kindlustuse Eesti AS teatisest (t.l. 77) nähtub kindlustus on kohustusliku liikluskindlustuse alusel kannatanutele tekitatud kahjud järgnevalt : AK varakahju summas 31600 krooni, isikukahju 28432 krooni; T E ravikulud 10298 krooni ja hukkunu matusekulud summas 12546 krooni. Karistusregistri teatisest Aleksandr Grigorjevi kohta (t.l. 80-81) nähtub, et teda on karistatud väärteo korras 4 korral ajavahemikul 12.01.2003 kuni 27.01.2006 ning 17.07.2007 karistatud LS § 74’19 lg1 alusel rahatrahviga 12 000 krooni ja 11.01.2008 LS § 74’17 lg 1 ja LS 74’31 lg 1 alusel rahatrahviga 12 000 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Väärteoasjas nr 2230,07,001624 17.07.2007.a. tehtud otsusest (t.l. 2) nähtub , et Aleksandr Grigorjev 25.06.2007.a. juhtis Tallinnas Soo t 8 juures mootorsõidukit olles alkoholijoobes, mille eest teda 17.07.2007.a. otsusega karistati 12 000 krooni suuruse rahatrahviga. Väärteoprotokollist 2230,09,000560 (t.l. 5) nähtub, et 08.02.2009.a. kella 03.41 ajal juhtis alkoholijoobes Aleksandr Grigorjev sõiduautot XXXTallinnas Gonsiori tänaval suunaga Laagna tee suunas, eiras politseiametniku peatumismärguannet. Indikaatorvahendi kasutamisel joobe tuvastamise protokollist ( t.l. 6) nähtub, et 08.02.2009.a. kell 03.41 tuvastati Aleksandr Grigorjevil indikaatorvahendi Alco Quant nr JL-10 kasutamisel alkoholijoove 1,09 mg/l . Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanud ja tunnistaja, uurides kirjalikke materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses,
idis, et Aleksandr Grigorjevi poolt toimepandud kuriteod on täielikku tõendamist
idnud ja õigesti kvalifitseeritud. KarS § 422 lg 1 sätestatud süütegu antud juhul seisneb mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumises. Olemuselt on KarS § 422 lg 1 sätestatud kuritegu, mille spetsiifiline teokirjeldus on blanketse iseloomuga – ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine, mis tuleb sisustada väljapoole KarS –i jäävate õigusaktidega. Isikule KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuritegu inkrimineerides, peavad olema tõendatud : 1) ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine mootorsõiduki juhi poolt; 2) inimesele raske tervisekahjustuse või surma saabumine tagajärjena; 3) põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. Seega on antud juhul kohtul oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade nõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud raskeima tagajärjega, s .o. kannatanu HRi surmaga. Kohus
iab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 14.07.2006.a. kella 17.15 ajal Tallinn- Tartu – Võru – Luhamaa maantee 37,1 km toimunud liiklusõnnetuses osalenud veoautot Xxx, reg. nr. xxx juhtis Aleksandr Grigorjev. Nimetatud asjaolu on kohtuliku uurimise käigus 04.05.2009.a. kohtuistungil kinnitanud süüdistatav Aleksandr Grigorjev ise, selgitades, et liikus veoautoga XXX Kose teelt Tallinn- Tartu mnt suunas eesmärgiga teha parempööre Tallinn-Tartu maanteele. Aleksandr Grigorjevi väidet kinnitab ka liiklusõnnetuse aktis fikseeritud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhtide andmed, mille kohaselt esimeseks juhiks oli Aleksandr Grigorjev. Olles tuvastanud, et liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukit XXX juhtis õnnetuse momendil Aleksandr Grigorjev, tuleb järgnevalt tuvastada, millised ohutu liiklus või käitusnõuete eeskirjade rikkumised Aleksandr Grigorjev toime pani, mis tõid kaasa HRi surma, füüsilise ja varalise kahju kannatanu AKile ja varalise ja moraalse kahju tekkimise kannatanu KRile.. 6 Aleksandr Grigorjevile on esitatud süüdistuses süüks arvatud alljärgnevad tahtlikud liikluse nõuete rikkumised:
/enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/, § 154 /ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi/, § 159 /reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast/,
lisa 2 p 221 /“anna teed“ - juht peab andma teed ristuval teel sõitvale juhile/. Süüdistatav Aleksandr Grigorjev oma seletuses kinnitas, et vähendas oma veoauto sõidukiirust „anna teed“ märgini jõudmisel, kiirus oli 50-60 km/h , vaadates vasakule, paremale ja otse veendus, et kedagi teist liikumas ei olnud, samas kinnitas, et nägi peateel Tallinna suunast tulemas autode kolonni. Grigorjevi kinnitusel , ei olnud ühelgi kolonnis lähenejal suunatuli sisselülitatud, mis oleks märku andnud vasakpöörde sooritamisest, mistõttu ei peatanud ta sõidukit enne peateele parempöörde sooritamise alustamist. Kinnitas ka, et sõitis seda teed teist korda ja ristmik oli talle võõras. Kohus on süüdistatava seletusest lähtuvalt seisukohal , et tõendamist on
idnud Aleksandr Grigorjevi poolt eelkõige alljärgnevad liiklusnõuete rikkumised: - enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid (
), ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi (
), juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb (
Kuigi A.Grigorjev kinnitas, et vaatas, et ristuval teel ei sõida kedagi ja peateel liikujatest ei andnud ükski auto märku vasakpöörde sooritamise soovist ei olnud see kohtu hinnangul ilmselgelt piisav veendumaks oma manöövri – üle ristuva tee peateele parempöörde sooritamise- alustamiseks. Eriti tulnuks A.Grigorjevil oma manöövri ohutuses veenduda seetõttu, et tema jaoks oli tegemist vähe tuntud ristmikuga. Nähtuvalt sündmuskoha skeemist (t.l 3) ja vaatlusprotokollile lisatud fototabelitest (t.l. 6-12) on Tallinn- Tartu maanteel KoseUuemõisa ja Kose teede ristmiku puhul tegemist keerulise kujuga ristmikuga – kaks kõrvalteed suubuvad üheks enne peateele väljasõidu võimalikkust ning Kose teelt tulles varjavad Tallinna suunas liikujaid puud -, mis eriti ristmiku eripära täpsemalt tundmata eeldab erilist tähelepanelikkust . Kuigi liiklust reguleeriv märk „anna teed“ ei kohusta ristuval teel sõitvale juhile tee andmiseks peatuma, nagu väitis ka A.Grigorjev, kohustab
juhti kohandama oma sõiduki kiiruse muu hulgas liikluse tihedust ning muid liiklusolusid arvestavaks, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees ning juht peab vähendama kiirust ja vajaduse korral peatuma , kui tingimused seda nõuavad. A.Grigorjevi kinnitusel liikus tema märgini „anna teed“ jõudmisel kiirusega 50-60 km/h. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (t.l.4-5) nähtuvalt on ristmiku algusest 48,6 m Tartu poole vasakult Koselt tuleva tee ja Tartu mnt ristumiskoht ning enne Tartu mnt-ga ristumist 5,8 m kaugusel ristmiku Tartu poolsest nurgast Tallinna poole on liiklusmärk „anna teed“. Seega liikus A.Grigorjevi veoauto 5,8 m enne ristmikule jõudmist kiirusega 50-60 km/h , mida ei saa kuidagi pidada juhi poolt liiklusolusid arvestavalt sobivaks kohandatud kiiruseks. 7 Samuti on kohtulikul uurimisel tõendamist
idnud, et A.Grigorjev rikkus
nõuet, et reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Kannatanu AK kinnitas oma seletuses, et Tallinna poolt tulles Kose-Uuemõisa teele vasakpöörde sooritamiseks, s.o. peateelt maha sõiduks, vähendas tema ristmikule jõudes kiirust , pani sisse vasaku suunatule, lasi läbi Tartu suunast tulevad sõidukid ja alustas vasakpööret, Kose teelt lähenevat veoautot enne pöörde alustamist ta ei näinud. Tunnistaja JM, kes oma autoga liikus AKi juhitud XXXist üks auto tagapool, kinnitas, et ei näinud sisselülitatud suunatuld, kuid kiiruse vähendamisest järeldas, et XXX hakkab vasakpööret tegema. Ka tunnistaja TE, kes oli kaasreisijana tagaistmel A.K juhitud XXXis, ei näinud, et enne pöördele minekut oleks suunatuli põlenud, kuna vaatas parajasti teisele poole, kuid arvas, et kindlasti suunatuli põles. Arvestades, et ka süüdistatav Grigorjev kinnitas, et tema ei näinud vasakpöörde märguandega autot ning et ka pärast õnnetust ei näinud ta suunatuld vilkumas, asub kohus seisukohale, et antud juhul on suunatule põlemine tõendatud ainult kannatanu K enda ütlustega. Kohtul puudusid võimalused kannatanu väiteid kontrollida. Seetõttu jääb ka kahtlus, kas ikka piisavalt enne manöövri alustamist oli vasak suunatuli sisselülitatud, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuid samas on kohus veendunud, et antud juhul A.Grigorjevi süü küsimuse lahendamisel ei ole olulise tähtsusega, kas A.K juhitud sõiduautol XXX enne vasakpöörde alustamist suunatuli põles või mitte, kuna kõrvalteelt peateele suunduval A.Grigorjevil oli igal juhul kohustus veenduda, et tema liikumine ei kujuta ohtu peateel või peateelt ükskõik millises suunas liikujale. Samuti on tõendamist
idnud A.Grigorjevi poolt
lisa 2 p 221 liiklusmärgi “anna teed“ - juht peab andma teed ristuval teel sõitvale juhilenõude rikkumine , mis tulenes A.Grigorjevi poolt
§-de 91, 123 ja 154 nõuete rikkumisest . Kõike eelnevat arvestades ja kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele , et Aleksandr Grigorjev ei olnud 14.07.2006.a. kella 17.15 ajal ristmikule lähenedes ettevaatlik ega arvestanud ristmiku eripära, ei valinud liiklus tihedusele ja liiklusoludele vastavat sõidukiirust, mistõttu ei andnud teed ristuval teel ja ristmikul peateelt maha sõitvale juhile ning tulemuseks oli ränk avarii, mille tagajärjel sai surma autos juhi kõrvalistmel istunud HR , füüsilist ja varalist kahju AK ning moraalset ja varalist kahju hukkunu abikaasa KR . Kohtulikul uurimisel on tõendamist
idnud eelkõige süüdistatava Grigorjevi enda ütlustega ka A.Grigorjevi poolt 08.02.2009.a. kella 03.41 ajal Tallinnas Gonsiori tänaval mootorsõiduki XXXjuhtimine alkoholijoobes, kuna A.Grigorjev kinnitas, et 07.02.2009.a. tähistati kooli lõppu, tarbiti alkoholi ning olles öösel autos paar tundi puhanud, otsustas ta kella 03.40 ajal sõita Estonia teatri juurest koju Lasnamäele. A.Grigorjevi kinnituse kohaselt arvas ta , et on veel joobes ja seetõttu ei peatunud ta politsei poolt antud peatumismärguande peale, peatus alles talle järele sõitnud politseiauto peatumismärguande peale. Ka tunnistaja Meelis Smitti kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et olles politseioperatsioonil joobes juhtide tabamiseks andsid 08.02.2009.a. kella 03.41 ajal Gonsiori tänaval peatumismärguande sõiduautole XXX, kuid juht ei peatunud, sõitis edasi Laagna teele, kus peatus talle järele sõitnud politseiauto peatumismärguande peale. Gonsiori tänavale tagasi toimetatud sõiduki juhil tuvastati alkomeetriga joove 1,09 mg/l . Kuna, nähtuvalt väärteoasjas nr 2230,07,001624 tehtud otsusest (t.l. 2), Aleksandr Grigorjevit on 17.07.2007.a. karistatud LS § 74’19 alusel mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, on tema poolt 08.02.2009.a. toime pandud süütegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi ja see on kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega tõendamist
idnud. 8 Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad, sest vahetult kohtuistungil kuulati üle kannatanud ja tunnistajad ning nende antud ütlused haakuvad kogumis teiste tõenditega ja annavad täpselt edasi juhtunu üksikasju. Kohus on seisukohal ,et tõendatud on Aleksandr Grigorjevi tegevuses nii objektiivne kui subjektiivne külg. Rikkudes sõidukijuhina tahtlikult, kuigi kaudse tahtlusega, liiklusnõudeid, põhjustas Aleksandr Grigorjev raske tagajärje –HRi surma – ettevaatamatusest. Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud inimese surm, ja saabunud tagajärje –HRi surma ja kannatanutele AKi’
ja KRile tekitatud kahju vahel. Kannatanute AKi ja KRi kahjud on hüvitanud sõiduki Xxxkindlustusfirma QBE Kindlustuse Eesti AS (t.l. 77), mistõttu kannatanud tsiviilhagi ei esitanud. Karistuse mõistmine KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Aleksandr Grigorjevi puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohus
iab, et Aleksandr Grigorjevi süüd kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Aleksandr Grigorjev on varem kriminaalkorras karistamata, töötab. Aleksandr Grigorjevi poolt on toimepandud II astme liiklussüüteod – ühes neist ettevaatamatusest põhjustati teise inimese surm, s.t. et Aleksandr Grigorjevi tahtlik tegevus – hoolimatu suhtumine Liikluseeskirjas kehtestatud nõuetele- viis olukorrani, kus elu kaotas teine inimene. Taolised süüteod on käesoleval ajal ühiskonnas väga
vinud, eriti korduvad alkoholijoobes juhtimised ning samas on tegemist süütegudega, mille ühiskonnaohtlikkus on väga suur, kuna kannatanuks võib osutuda iga ühiskonna liige. Aleksandr Grigorjevile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd , karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Aleksandr Grigorjevit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest,
iab kohus, et Aleksandr Grigorjevit tuleb karistada vangistusega . KarS § 422 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette kuni 5-aastase vangistuse ning KarS § 424 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kuigi Aleksandr Grigorjevil ei olnud enne 14.07.2006.a. toimunud liiklusõnnetust analoogseid liiklusrikkumisi ja teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, siis kohtu arvates, ei teinud A.Grigorjev endale toimunud rängast liiklusõnnetusest vajalikke järeldusi, ei muutnud oma suhtumist liiklusnõuete täitmisse, sest järgnenud 2007.aastal on ta kahel korral toimepannud liiklusnõuete rikkumisi. Aleksandr Grigorjev puhul peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks kohaldada vangistust alla sanktsiooni keskmise määra, kuna liiklusnõuete rikkumised, mis tõid kaasa ränga tagajärje, pani ta toime kaudse tahtlusega. Samas
iab kohus, et arvestades asjaolu, et A.Grigorjev omab juhtimisõigust alates 1998.a., tema poolt oli enne antud liiklusõnnetust toime pandud 2 liiklusseaduse rikkumist 2003.aastal, mis annab tunnistust sellest, et ca 7 aastat sõitis A.Grigorjev liiklusnõudeid järgides ja rikkumisi toime ei pannud. Alles pärast 14.07.2006.a. toimunud liiklusõnnetust 2007.aastal pani ta toime kaks liiklusrikkumist, mis võib olla tunnistuseks sellest, et ta elas juhtunut sügavalt üle, sagenesid tema enda kinnitusel probleemid alkoholiga. Samuti arvestades juhtunud ränga liiklusõnnetuse eest on A.Grigorjevil tulnud temast olenematutel asjaoludel karistust oodata peaaegu 3 aastat ,
iab kohus, et A.Grigorjevile mõistetud vangistuse võib jätta tingimuslikult kohaldamata , allutades A.Grigorjevi katseajaks käitumiskontrollile. Kohtu hinnangul on Aleksandr Grigorjevi puhul tegemist isikuga, kelle puhul katseaja mõju on tuntavam ja 9 võimalus muuta tema suhtumist liiklusnõuete täitmisse ja kaasliiklejatesse tõenäolisem kui tal tuleb vahetult kogeda reaalse vangistusega seotud tegelikke vabadusepiiranguid ning seetõttu
iab kohus, et A.Grigorjevil tuleb mõistetud vangistusest lühiajaline vangistus – 4 kuud – reaalselt ära kanda. Kohus
iab, et Aleksandr Grigorjevi suhtes tuleb lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks ja 4 kuuks, kuna taoline lisakaristus takistab Aleksandr Grigorjevi osalemist liikluses sõidukijuhina talle tingimisi kohaldatud karistuse katseajal. Aleksandr Grigorjevi puhul on tegemist isikuga, kes ei pööranud liikluses osaledes esiteks piisavat tähelepanu teistele liiklejatele ja lisaks purjuspäi autorooli istudes seadis ohtu nii enda kui ka teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise, mistõttu on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik Aleksandr Grigorjevi liiklusest kõrvaldamine talle tingimuslikult kohaldatud karistuse katseajal. Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313. Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.