1-08-12593/13

(06233002648)Kohtu koosseis Kohtunik: Pavel Gontšarov; Rahvakohtunikud: Tiiu Karelaid ja Reet Popova Prokurör Konstantin Rostovtsev Kriminaalasi Aleksandr Leontjev’i (Alexander Leontiev) süüdistuses KarS § 113 järgi, üldmenetluse korras; arutatud 05.01.2009; 06.01.2009 avalikul kohtusitungil Aleksandr Leontjev (Alexander Leontiev) Elukoht XXX; isikukood: 38401122235; Vene Föderatsiooni kodanik, põhiharidusega; töötu; emakeel: vene Süüdistatav Tõkend - vahistamine alates 16.06.2008; Varasem karistatus: 28.02.2000 Narva Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega 10 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta.. Sekretär Aili Kuzmina Kaitsja Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Tunnistada Aleksandr Leontjev (Alexander Leontiev) süüdi KarS § 113 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 järgi arvata A. Leontjevi poolt eelvangistuses viibitud aeg 01.-03.01.2007 ja alates 16.06.2008 karistusaja hulka. Lugeda A. Leontjevi karistuse kandmise alguseks 16.06.

1. Seisuga 15.01.2009 Aleksandr Leontjevil jääb kanda 7 (seitse) aastat 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. A. Leontjevi suhtes valitud tõkend – vahistamine, jätta muutmata Mõista Aleksandr Leontjev´ilt välja riigituludesse menetluskuluna kaitsja tasud kohtueelsel 1 1-08-12593 uurimisel summas 30 555 krooni, kohtulikul arutamisel advokaat Tatjana Massalina osalemise eest 11 328 krooni ja sundraha 10 875 krooni. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Aleksandr Leontjev, 1-08-12593, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 30.01.
2. Kohtuistung Aleksandr Leontjev on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 31.12.2006 kella 11.25 paiku, olles alkoholijoobes maja aadressil: XXX teises trepikojas, tegutsedes isiklike suhete pinnal A B tapmise eesmärgil, lõi kaks korda B noaga, tekitades tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool seljal, s.o. eluohtlikud vigastused, mille tõttu kannatanu suri kohapeal. Oma tegudega pani A. Leontjev toime teise inimese tapmise, s.t. KarS § 113 ettenähtud kuriteo. Süüdistatavana ülekuulatud Aleksandr Leontjev tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletas kohtule, et 31.12.2006.a. aadressil XXX istusid koos emaga ja T , võtsid viina. Korterisse tuli hommikul A B , mingi aja pärast hakkas B kõva häälega rääkima ja riidlema. Ta ütles B kõvasti vastu, et B vait jääks, siis tõstis kätt, et B hirmutada, kuid B lükkas teda ja ta kukkus. Siis läks ta edasi kööki, kuid B hüppas tema peale ning seejärel hakkas korterist lahkuma. Ta vihastas B peale ja lõi teda noaga kuskile selja piirkonda. See juhtus juba hiljem – trepikojas ja noalööke oli kaks. Sel hetkel trepikojas rohkem kedagi ei viibinud. Ta otsustas B lüüa, kuna viimane solvas teda, enne seda juhtumit suhted olid normaalsed. Seejärel läks ta tagasi korterisse, mis sai noaga – tema ei tea. Tema lõi B kööginuga kollase puupeaga. Ta elas selles korteris koos B , tema elukaaslase T ja oma emaga kolm kuud, kuna temal ja emal polnud kuskil elada ja T lubas mõni aeg elada selles korteris (XXX). Kahetseb tehtut, kuna ei tahtnud B surma. Kohtus tunnistajana ülekuulatud N L , kellele oli selgitatud tema õigus keelduda ütluste andmisest oma poja vastu, selgitas, et annab ütlusi, kuna tal pole midagi varjata. 30-31.12.2006 pidutsesid nad B naise ja oma pojaga. B oli trell ja ta käis seda müümas, nad ütlesid B , et ta jätaks seda trelli koju, sest nagunii B käest seda keegi ei osta. Siis B lõi tema poega ja läks korterist välja. Poeg läks B järele. Ka tema läks välja natukese aja pärast, nägi oma poega, läks alla ja nägi maas lamavat B , kellel oli seljas nuga. Ta võttis noa B seljast ära. B oli kõhuli trepil. Noa keeras lapi sisse ja pani korteris kappi. Hiljem politseinikud käisid noa järgi aga nuga oli juba sealt ära võetud puhtaks pestud ja köögis. Tegemist oli tavalise puu peaga kööginoaga. Prokuröri taotlusel kohus avaldas tunnistaja L eeluurimisel ütlusi selles osas, mida ta nägi kui tuli trepist alla, kuna need ütlused on vastuolus kohtuistungil antud ütlustega. (T I lk 178 alates
3. reast alt). Tunnistaja seletas eeluurimisel, et kui ta tuli korterist välja, siis trepikojas akna 2 1-08-12593 juures seisis tema poeg, kellel käes oli verine nuga, käed olid ka verised. Ta haarast pojalt nuga, et poeg rohkem ei lööks noaga B ning viis poja ülesse. Seejuures peitis ta noa oma selja taga. Kui viis poja ülesse, siis tuli välja naaber korterist 46 või 47 ning ütles, et kutsub välja politsei. Ta vastas, et kutsugu. Peale ütluste avaldamist antud osas avaldas tunnistaja, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde, kuna siis mäletas sündmust rohkem. Juhtunust hiljem rääkis O K , samuti O . S ja A ka teadsid tema sõnadest, et poeg tappis B , kuid nad seda ei uskunud. Kohtus tunnistajana ülekuulatud O I seletas kohtule, et tunneb süüdistatavat väga pealiskaudselt, suhteid ei ole. Süüdistatav käis sellesse korterisse kus elasid T ja B . T ja B üürisid O korterit. 31.12.2006 kuskil üheteistkümne ajal helistas keegi ja ütles, et trepikojas lebab mees ja temast ei saa mööda. Kui ta alla tuli, oli juba keegi kutsunud politsei. Vahetult enne seda ta kuulis, et trepikojas oli mingi kisa, aga seda on tihti nende trepikojas, kuulis samuti mingit kukkumist. Veel enne seda nägi B trepikoja ees, tal ei olnud vist võtmeid ja B ei saanud sisse, tal käes olid mingid kotid asjadega ja ta seisis üksi. Kui ta hiljem B trepikojas nägi, siis ta lamas trepimademel, mis viis esimesele korrusele, teise ja kolmanda trepimademe vahel oli maas drell ja kott. Tunnistaja J T seletas kohtule, et nende maja XX. korteris elasid T ja tema elukaaslane B ja hiljem ka süüdistatav koos emaga. Süüdistatavat nägi trepikojas teinekord. Kannatanu A B oli rahulik inimene, ainult siis kui ta mingit prügi koju tõi, oli trepikojas hais. Naised, kes elasid korteris nr. 48 olid joodikud ja lärmakad, A kojugi ei lastud teinekord, B seisis rahulikult trepikojas ja ootas kuni teda sisse lastakse. Viimast korda ta nägi B kui ta lamas surnuna trepil ja politsei oli juba kutsutud kohale. Peale politsei tulekut tulid kohale ka süüdistatava ema N ja B elukaaslane T ja T ütles, et ta ei tunne B , mis oli politseile näkku valetamine. Süüdistatavat ta trepikojas ei näinud. Tunnistaja M F seletas kohtule, et süüdistatavat vahest nägi trepikojas, suhteid ei ole. B oli rahulik inimene, tihtipeale teda ei lastud koju, siis ta ootas kui teda sisse lastakse, ta nägi seda, kuna korterid on vastakuti. Selles korteris elas tema elukaaslane T ja N koos pojaga – süüdistatavaga. N oli T sõbratar. Selles korteris oli palju probleeme, nad ei andnud naabritele rahu, joomingud käisid pidevalt, kisa ja lärm oli tihti. 30.
4. 2007 heitis ta hilja magama, ärkas 31.12.2207 kära peale ülesse, kuulis et kedagi tassitakse, tuli trepimademele ja läks allapoole. Talle tulid vastu Süüdistatav ja N . Süüdistataval oli käes verine nuga ja käed olid verised. Ta küsis, et mis juhtus, miks on nuga käes. N ütles, et ei ole neil mingit nuga. Nuga oli tavaline köögi oma ja kollakas- pruunika puu peaga. B seekord ei näinud, said hiljem teada, et trepikojas on B laip. Seejärel tema mees tuli korterist teda otsima aga ta lükkas mehe tuppa ja ise läks talle järele. Siis kuulis, et naaberkorterist veel keegi väljus, siis tuli juba politsei. Tunnistaja N F seletas kohtule, et süüdistatavat ta tunneb, kuna ta elas mingi aeg vastaskorteris, suhteid süüdistatavaga ei ole. Hukkunu B oli rahulik inimene. 30.
5. 2006 päeval nägi ta B seismas trepikojas radiaatori ääres. Süüdistatavat ta nägi ka ainult vilksamisi 31.12.2006 kella 10-
6. Sel ajal oli trepikojas kära, ta ärkas ülesse selle kära peale, ukse vastu oli koputus, mingid hääled koridoris, sõimlemine. Millest konkreetselt koridoris juttu olnud - ei olnud aru saada. Naine läks kisa peale välja, naist mõni aeg ei olnud. Siis läks ta välisukse juurde ja hakkas ust lahti tegema. Naine jooksis nurga tagant välja, hüüdis et kellelgi on nuga ja lükkas teda tuppa tagasi. Siis nägi ta vilksamisi süüdistatavat ja ühte vanemat naist. Tema naine lükkas teda tuppa ja sellega tema jaoks kõik lõppes, siis jäi kõik vaikseks, ta läks uuesti magama. Tunnistaja J O seletas kohtule, et tunneb süüdistatavat, mingeid suhteid nende vahel ei ole. O seletas, et temale kuulub korter aadressil XXX, ta üüris seda välja D K , T K ja A B . Kui D välja kolis jäid sinna T ja B . Hiljem tulid sinna korterisse juurde N ja süüdistatav. 31.12.2006, 3 1-08-12593 helistas J T ja teatas, et tema korteris toimus tapmine. Ta sõitis kohale, kõik oli ümber piiratud, teda ei lastud sinna sisse. Hiljem kui olid kõik uurimistoimingud lõpetatud lasti teda sisse. N rääkis, et nad läksid B riidu ja B läks korterist välja koridori, sinna järgnes süüdistatav ja lõi B noaga. Riidu nad läksid mingi drelli pärast, mille B oli leidnud ja otsis taga. Kohus samuti avaldas tunnistajate O S ja J A ütlused, kes ei ela uurimisele teatatud aadresside järgi, neile ei õnnestunud kutseid kätte toimetada ning Rahvastikuregistri järgi puudub neil elukoht. (T I lk 82-84; T I lk 62-64). O S teatas eeluurimisele, et A. Leontjev ise rääkis talle, et lõi B kaks korda noaga selga, Leontjevi ema N , aga seletas, et võttis pojalt noa ära. N nuttis, et poeg peab nüüd vangi minema. Kohus samuti uuris järgmisi kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid: - sündmuskoha aadressil: XXX vaatlusprotokolli ning fototabeli selle juurde, millest tuleneb, et sündmuskohal oli leitud A B laip vägivalla tunnustega (T I lk 11-28); - asitõendite vaatlusprotokolli ning fototabeli selle juurde, millest tuleneb, et sündmuskohalt oli leitud nuga, mis vastab süüdistatava ja tunnistajate poolt antud kirjeldusele, samuti B kehal olnud riietel olid tuvastatud lõike-torke augud ( t I lk 107121); teisi kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid, millele viidab allpool. Kohtu seisukoht Kuulanud ära süüdistatava, tunnistajaid, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus tuleb järeldusele, et süüdistatava Aleksandr Leontjevi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS §
7. Aleksandr Leontjevi süü A B tapmises on tõendatud järgmise tõendite kogumiga: süüdistatava poolt süü omaksvõtuga ning üksikasjalike ütlustega tapmise toimepanemise asjaolude kohta; tema ema N L ütlustega, kes vahetult peale riidu tema poja ja B vahel jõudis sündmuskohale, kui B oli trepimademel kõhuli ning tema poeg veriste käte ja noaga B kõrval, samuti Leontjevi ema ütlustega, et ta võttis noa pojalt ära, et poeg enam ei lööks B ; tunnistajate F ütlustega selle kohta, et nad kuulsid rüseluse müra trepikojas, seejärel mõlemad nägid veriste kätega süüdistatavat; tunnistajate J. O ütlustega selle kohta, et N L sõnadest, et poeg lõi B noaga, tunnistaja O. S ütlustega selle kohta, et Aleksandr Leontjevi sõnadest teab, et viimane lõi kaks korda B noaga selga; surnu kohtuarstliku ekspertiisiga, millest tuleneb, et A B surma põhjus olid paremasse rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool seljal (kokku 2) parema kopsu ülasagara pindmise ja alasagarat läbistava ning parema IV ja IX roide ning V rinnalüli luulise osa IV-V rinnalüli vaheketta vigastusega, mille tüsistusega tekkis äge verekaotus, parempoolne veriõhkrind ja vere aspiratsioon hingamisteedesse, haavakanalite suunaga kannatanu suhteliselt püstise asendi korral ülevalt vasakult tagant põiki alla veidi paremale ette. Vigastused on tekkinud vägivalla toimel lühikest aega enne surma löökidest teravaotsalise ühte lõikeserva omava torke-lõikevahendiga (näiteks noaga). Torke-lõikevahendi siseneva osa maksimaalne laius oli mitte rohkem kui 1.9 cm, maksimaalne pikkus oli mitte vähem kui 9 cm (T I lk 97-105). Kuigi DNA ekspertiisiga ei ole sündmuskohalt äravõetud noalt võetud proovi järgi ei ole võimalik teha uskladusväärseid järeldusi Aleksandr Leontjevi’ilt ja/või N L pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisladumise kohta sega proovis (T I lk 124-127), on see seletatav asjaoluga, et N L ütluste järgi ei leidnud ta enam koos politseinikega noa sellest kohast, kuhu ta selle peitnud oli peale pojalt äravõtmist. Tema sõnade kohaselt see nuga oli ära pestud ja köögis. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud süüdistatava isikut, tema karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma 4 1-08-12593 süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Aleksandr Leontjev pani toime 1 raskusastme isikuvastase kuriteo – teise inimese tapmise. Tema karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, tema karistust kergendavaks asjaoluks arvestab kohus oma süü puhtsüdamlikku ülestunnistust. Aleksandr Leontjev pani toime inimese tapmise süüdivusseisundis (t I lk 217), olles alkoholijoobes. Karistuse mõistmisel kohus samuti võtab arvesse, et A. Leontjev tekitas A B noalööke, kui kannatanu oli süüdistatava poole seljaga ehk tapmine on toime pandud tavalisest kättemaksu motiivist. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb Aleksandr Leotnjevit karistada reaalse vangistusega. Kohus teeb kohtuotsuse juhindudes KrMS §-dest 305-306; 310-313;
8. Pavel Gontšarov Kohtunik Tiiu Karelaid Rahvakohtunik Reet Popova Rahvakohtunik 5