4-09-2004/18

Väärteoasi nr 4-09-2004 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus

1. aprill 2009 Kohtla-Järve kohtumajas 4-09-2004 Eeva Levina Väärteoasi Meelis NÕMMELOO kaebus Ida Politseiprefektuuri 20.
2. 2009 otsuse peale väärteoasjas nr 2402,08,002703, millega temale Liiklusseaduse § 74´ 35 lg 1 alusel määrati rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, se.o 2 400 krooni . Kaebuse esitaja elukoht Hariduse 6-7, Jõhvi Esindaja Meelis NÕMMELOO , isikukood 37207272221 , Kohtuväline menetleja politseiosakond Martin RIST Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Sekretär Jane VÄLI, Ingrid KODDO Margus KIIR, Bellum Õigusabi OÜ, Sompa 3, Jõhvi Juhindudes VTMS §-dest 132 p 1, 134, 135 kohus Otsustas: Jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri 20.01.2009 otsus väärteoasjas nr 2402,08,002703, millega Meelis Nõmmelood karistati LS § 74`35 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o. 2 400 krooni. M.Nõmmeloo kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.Kaebuse saab esitada vaid vandeadvokaadi vahendusel. . Menetlusosaline, kes soovib kasutada oma kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud
3. detsembril 2008 kella 16.30 paiku oli politseipatrulli poolt peatatud Jõhvi linnas, Rakvere tn 41 poole liikuv Meelis Nõmmeloo poolt juhitud sõiduauto, mille juhil ei olnud turvavöö kinnitatud. 1 Asja kohta koostati kohapeal väärteoprotokoll nr AB 1056005 . menetlusalune isik keeldus ütluste andmisest.
4. jaanuaril 2009 tehti Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni ja patrullitalituse komissar Martin Risti poolt otsus väärteoasjas nr 2402; 08; 002703 , mille kohaselt tunnistati Meelis Nõmmeloo süüdi Liikluseeskirja § 68 p. 5 nõuete rikkumises ning vastavalt Liiklusseaduse § 74`35 lg 1 määrati M.Nõmmeloole karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 2400 krooni. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. M.Nõmmeloo oma kaebuses palub tühistada ülaltoodud otsus ning lõpetada väärteomenetlus. Peab vajalikuks kohtuistungil uurida koostatud väärteoprotokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, vastulauset, tunnistajate R. V. ja H. T. ülekuulamise protokolle ja üle kuulata tunnistajana H. T. M.Nõmmeloo väidab oma kaebuses, et sõites välja Rakvere tn 40 asuvast Statoili tanklast, sattus auto libeda tee tõttu külglibisemisse, milelga mingit liiklusohtlikku olukorda ei tekitatud. Peale manöövrit pidas teda kinni linna poolt tulnud politseisõiduk, mis andis vilkuritega peatumismärguande. Politseiamentnik R.V. pöördus tema poole dokumentide kontrollimiseks ning hakkas teda süüdistama, et nägi teda sõidukit juhtimas ilma turvavööta. Kaebuse esitaja püüdis politseipatrulli veenda, et teda ei olnud alust kinni pidada, sest turvavöö oli tal kinnitatud , kuid politseitöötaja R.V., olles lugenud juhiloalt tema nime, teatanud, et tema olevatki see, kes sõidab ilma turvavööta. Ilmselt oli aluseks asjaolu, et ta on varem, sama politseitöötaja poolt sarnase rikkumise eest karistatud. M.Nõmmeloo peab oma kaebuses võimatuks asjaolu, et pimedal ajal, tumeda auto puhul ja temal seljas oleva tumeda riietuse puhul oli politseil võimalik näha, kas tal on turvavöö kinni või mitte. Kohtus uuritud asjaolud. Kohtuistungil jäi M.Nõmmeloo oma kaebuse juurde ning tema esindaja toetas seda. M.Nõmmeloo väitis, et kogu intsident jäi viisakuse piiridesse, tema mingeid solvavaid väljendeid politsei aadressil ei teinud. Sama politseitöötaja, R.V. peatas teda ka suvel ja politsei väitis, et tal oli turvavöö kinnitamata. Ta olevat politseiga tund aega vaielnud ning siis alla andnud. Vaidlustada tookord tehtud väärteootsust polevat tal aega olnud. Kuigi praegu on algatatud kriminaalmenetlus politsei solvamise eest , on see kõik väljamõeldis politsei poolt. Vastavalt M.Nõmmeloo taotlusele oli üle kuulatud tunnistajana H. T., kes on M.Nõmmeloo elukaaslane ning viibis juhtumi ajal autos. H.T. sõnade kohaselt pani M.Nõmmeloo turvavöö peale enne kui sõitma hakkasid. Üldse on tal komme enne turvavöö kinni panna kui sõitma hakkab. Politseinikud tutvustasid end ning juhiluba nähes ütles üks politseinik, et teiega oli suvel probleem, et tulge autost välja. Tema elukaaslane läkski autost välja politseiautosse. Teise menetluspoole taotlusel olid kutsutud kohtusse ka R. V. ja P. R. Rainer Väli ütluste kohaselt, mis ei erine toimikus olevast ülekuulamisprotokollist, oli M.Nõmmeloo auto peatamise põhjuseks külglibisemisse minek. Seetõttu anti peatusmärguanne ja sõideti autole järele. Kui M.Nõmmeloo auto sattus politseiauto vilkurite ja laternate valgusvihku, siis oli selgelt näha, et juht tegi iseloomuliku liigutuse ning kinnitas turvavöö. M.Nõmmeloo väidete peale, et see võis olla turvavöö kohendamise liigutus, väitis tunnistaja , et see oli sedavõrd iseloomulik rihma haaramise ja kinnitamise liigutus, et seda ta segi ei aja turvavöö vöimaliku kohendamise liigutusega. Ta näinud ka veel selgelt, et juht otsis pandla kinnitust ja surus rihma pannalt kinnitusse. 2 Mingit konfliktsituatsiooni tema ei tekitanud, hoolimata sellest, et sama autojuhiga oli ta varem protokolli tehes kokku puutunud. Ta olevat kümnete autojuhtidega protokolle tehes kohtunud ning mingeid tülisid nendest ei ole järgnenud. Konflikti algataja olnud M.Nõmmeloo,kelle sõnalised väljendused olid neil politseiautos lindistatud ning edastatud kriminaalasja algatamiseks. Pavel Reškini ütlused ühtivad R.V. ütlustega. Kuna tema oli auto roolis, siis ta pandla kinnitamise liigutust kinnitada ei või, sest tähelepanu oli suunatud auto juhtimisele, kuid fakti, et juht haaras turvavöö ja tõmbas üle rinna, nägi ta selgelt. Vahemaa võis olla umbes 3 meetrit. Ka tema väidab, et see oli iseloomulik liigutus rihma kinnitamiseks mitte kohendamiseks. Kohtu järeldused Ülaltoodu alusel tuli kohus järeldusele, et väärteootsust tühistada ei ole alust. Kui võrrelda tunnistajate ütluste usaldusväärsust, siis H.T. on M.Nõmmeloo elukaaslane, kes on asja positiivsest lahendusest M.Nõmmeloo kasuks huvitatud. Politseitöötajate R.V. ja P.R. huvitatuse küsimust tuvastatud ei ole. Selleks ei saa olla ka asjaolu, et M.Nõmmeloo hakkas neid solvama ebatsenusuursete sõnadega. Nagu tunnistaja H.T. ja ka M.Nõmmeloo enda sõnadest nähtub, et kõigepealt esitasid auto kinnipidanud politseitöötajad süüdistuse, et turvavöö ei olnud kinnitatud, seejärel alles politseiautos läks asi konfliktsemaks.seega ei ole alust ka M.Nõmmeloo väidetel, et väärteoprotokoll vormistati kättemaksuks . Seega on tõendatud, et M.Nõmmeloo alustas sõitu ilma turvavööta ning kinnitas turvavöö alles peale politseiauto märguannet peatumiseks. Peatumise hetkel oli tõepoolest turvavöö juba kinni. Turvavöö peab olema aga kinnitatud enne sõidu alustamist. Tl. 22 olevast väärtegude õiendist nähtub, et M.Nõmmelool on 5 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas ka turvavööta sõidu pärast, seetõttu ei olnud R.V. väide turvavööta korduva sõidu kohta alusetu. M.Nõmmeloo on oma kaebuses palunud uurida veel tema kui menetlusaluse isiku ütlusi, tl. 10 asuvast menetlusaluse isiku ülekuulaise protokollist nähtub, et M.Nõmmeloo keeldus ütlusi andmast, seega sel protokollil ei ole mingit tõenduslikku tähtsust. Vastulauses tl. 18 on samad asjaolud, mis kaebuses , seega neid korrata ei ole vajadust. Kaebuses on märgitud veel, et määratud karistus on ebaproportsionaalselt suur. Vähendamist ei ole aga kaebuses taotletud ning M.Nõmmeloo ei ole selleks esitanud ka mingeid oma perekonda ning sissetulekut iseloomustavaid andmeid. Ülaltoodu alusel kohus jätab muutmata Ida Politseiprefektuuri 20.01.2009 otsuse Meelis Nõmmeloo karistamises LS § 74`35 lg 1 alusel. Kohtunik Eeva Levina 3