1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1- 08-11282 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2008.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number

§ 114p1, 121 ja 418 lg1 järgi avalikul kohtuistungil üldmenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav SULEV KIRS, i

X 34904160018, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1)

1. septembril 1999.a. Saare Maakohtu poolt KrK § 207 lg1,2 alusel vangistusega 1 aasta kaks kuud tingimisi ühe aastase katseajaga; 2)
2. detsember 2000.a. Saare Maakohtu poolt KrK § 204 lg3 alusel vangistusega üks

§ 113järgi ning mõista karistuseks vangistus seitse

§ 121Süüdi tunnistada SULEV KIRS vangistus üks

§ 418

lg1 järgi ning mõista karistuseks

§ 63lg2, 64 kohaselt lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista Sulev Kirsile liitkaristuseks vangistus seitse

§ 68alusel arvata Sulev Kirs’i poolt eelvangistuses viibitud aeg 15. kuni 16. märtsini, so. kaks

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

14.03.2008 a päeval kella 13.00 kuni kella 14.00 Kuressaare linnas X X R.Õ.le kuuluvas korteris nr X tapmise eesmärgil tungis kallale ja peksis jõhkrat füüsilist vägivalda kasutades korduvalt ja jõuliselt nii püstises kui lamavas asendis olevat temast füüsiliselt tunduvalt nõrgemat naisterahvast R.Õ.d tömpide piiratud pikliku pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusikatega, näkku, peapiirkonda, kaelapiirkonda, käte- jalgade piirkonda ja kehapiirkonda, tekitades sellega tahtlikult hulgaliselt kehavigastusi: põrutushaavad, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused, nahakriimustused pea piirkonnas, verevalumid ja põrutushaavad üla- ja alahuule limaskestal, verevalum vasaku põse limaskestal, verevalumid kõõlustanul, nahaalused verevalumid kaela alumises kolmandikus, ees- ja külgpindadel, mõlemal pool kaelalihastes, kilpkõhre esimest pinda ja kilpnääret ümbritsevas koes ja I hingetorukõhre murd, nahaalused verevalumid mõlemal üla- ja alajäsemel ja kehatüvel ning nahamarrastused paremal üla- ja alajäsemel. Peksmisega elutähtsasse piirkonda, pähe, Sulev Kirs tekitas R.Õ.le eluohtliku kehavigastuse aju- kolju kinnise tömptrauma koos peaaju ajukelmetealuse verevalumiga, mille tagajärjel tekkis peaaju turse ja mille tagajärjel R.Õ. suri, jäetuna abituna sündmuskohale. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 60 11.07.2008 a nähtub, et arvestades kannatanu vigastuste morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni, on alust arvata, et kannatanu kehaasend oli ajas ja ruumis muutuv, nii püstine kui ka lamav, millele viitab vigastuste esinemine keha eesmisel poolel. Kõik surnukehal esinevad vigastused on elupuhulised ja tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus. Selline kannatanu pikaajaline surnuks peksmine, elupuhuselt suurt valu, kauakestvate füüsiliste vaeguste ja raskete psüühiliste läbielamiste põhjustamisega väljapääsmatus olukorras, abituna, füüsiliselt tugevama isiku meelevallas olevale kannatanule, on tapmise toimepanemise piinav viis. Samal päeval kella 20.30 paiku demonstreeris Sulev Kirs temale külla tulnud V.A. ja A.P.ile abitus seisundis läbi pekstud ja teadvusetult palja ülakehaga põrandal pikali maas olevat kannatanut R.Õ.d, öeldes, et ta lõi armukadedusest R. maha, väljendades oma sellise tegevusega erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes, mis on julm tegu. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tapmises piinaval ja julmal viisil, pani Sulev Kirs toime

§ 114p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sulev Kirs, omamata Relvaseaduse § 34 lg 2 kohast relvaluba, omas, valdas, ehitas ümber, kandis, kasutas ja hoidis, so käitles oma elukohas Saare maakonnas Kärla vallas ja Kuressaare linnas mõnekümne aasta jooksul kuni läbiotsimise käigus väljaandmiseni 21.03.2008 a ebaseaduslikult tulirelva Mossini vintpüssi cal 7,62 mudel 1891/30 ja selle olulisi osi, lukukoda ja lukku koos päästiku- ja löögimehhanismiga, millised on Relvaseaduse § 21 mõistes tulirelva olulised osad, rikkudes sellega Relvaseaduse § 11 lg 2, mille mõistes on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine, Relvaseaduse § 21, mille järgi on tulirelva olulisteks osadeks relvaraud, lukk, padrunipesa ja revolvritrummel, samuti nende toorikud, kui neid saab lõpuni viimistleda üldkasutatavate tööriistadega. Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Lukk on tulirelva oluline osa, mis sulgeb padrunipesa ja hoiab löögimehhanismi padrunipesa suhtes lasu tegemiseks ettenähtud asendis ja Relvaseaduse § 34 lg 2, mille kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse 5 relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Oma sellise tegevusega, mis seisnes tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, pani Sulev Kirs toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil Sulev Kirs ennast temale süüks arvatud kuritegudes

§-de 121 ja 114 p1 järgi süüdi ei tunnistanud.

§ 418

lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tunnistas süüd, kuna on kolm relva vabatahtlikult ära andnud. Samas aga leidis, et kuna kaks relva on ta vabatahtlikult üle andnud, siis ei ole ta kuritegu toimepannud. Kolmanda relva andis ka läbiotsimise käigus politseile üle. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil: Prokurör peab Sulev Kirsi süüdistuse kuritegudes

§-de 121, 114 p1 ja 418 lg1 järgi kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tõendatuks, kuriteod õigesti kvalifitseerituks. Sulev Kirsi poolt toimepandud teod vastavad

§-des 121, 114 p1 ja 418 lg1 järgi kvalifitseeritavate süütegude koosseisudele, on õigusvastased ja ta on nende toimepanemises süüdi. Prokurör taotleb kohut Sulev Kirs temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi mõista ja karistada järgmiselt:

§ 121

järgi - 1 aasta vangistust,

§ 114

p 1 järgi – 9 aastat vangistust

§ 418

lg 1 järgi – 1 aasta vangistust

§ 63

lg 2, 64 kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus 9 aastat.

§ 68

alusel eelvangistuses viibitud aeg 15-16.03.2008.a, so 2 päeva /tl65/, vahi all pidamine alates 20.03.2008.a. (tl93-95) -kuni tänaseni - 8 kuud 11 päeva, kokku 8 kuud 13 päeva arvata karistusaja hulka. Kohtuotsuse jõustumisel süüdistatavale kohaldatud tõkend ära jätta. Asitõendid DNA ekspertiisiaktiga tagastatud 2 pitseeritud pakki, jätta kriminaalasja juurde ja S. Kirsi isiklikud riided ja muud esemed tagastada omanikule, kannatanu riideesemed tagastada kannatanu soovil. Tulirelv ja selle olulised osad ja laskemoon hävitada. Sulev Kirsilt mõista välja: M.Õ. poolt esitatud tsiviilhagi - otsesed kulutused matustega seoses summas 11 795.- krooni. S. Kirsi süüdi mõistmisel välja mõista temalt kõik asja menetluskulud ja sundraha - I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmisel 10875.- krooni. S. Kirsile kuuluv ja arestitud auto haagiselamu Sprite reg nr XXX XX väärtusega 25000.00 kr / t.l 234-237 / - konfiskeerida tsiviilhagi katteks Sulev Kirs’ i kaitsja taotleb oma kaitsealuse õigeksmõistmist kõigis Sulev Kirsile esitatud süüdistustes. Sulev Kirs vabastada viivitamatult vahi alt. Sulev Kirsile tagastada kõik temalt kohtueelse menetluse käigus äravõetud esemed. Sulev Kirsile esitatud süüdistused rajanevad mitte tõenditele vaid arusaamatute oletuste põhjal. Süüdistuses

§ 121järgi tuleb S.

Kirs õigeks mõista, kuna kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud ühtegi teda süüstavat tõendit. Tunnistaja M.R. kuulis küll, et keegi R. peksis, kuid ta ei näinud kes seda tegi. Tunnistaja ettepanekule teatada asjast politseile ja kutsuda kiirabi R.Õ. keeldus kategooriliselt. Tunnistajad V. S., J.A. ja A.V. on kohtus seletanud, et S. Kirs ja R. Õ. said omavahel hästi läbi ja mingit peksmist nende vahel ei ole olnud. Antud süüdistuse fakti kohta ei tea tunnistajad otseselt midagi. Sulev Kirs eitab R.Õ. peksmist ja seletab, et sel ajal, kui M.R. saatis R.Õ.d, otsis ta oma koera. Hiljem järgnes ta küll teatud maa tagant R.Õ.le ja tunnistajale, kuid nendega kontakti ei võtnud. Süüdistuses

§ 114p1 järgi tuleb Sulev Kirs tema süü tõendmatuse motiivil õigeks mõista.

Objektiivselt on kindlaks tehtud, et 14.03.2008.a. oma korteris R.Õ. tapeti ja seda teostati piiratud pikliku pinnaga esemetega, nende hulgas rusikatega. Kaitsja ei nõustu aga konstateeringuga, et R.Õ. 6 tapeti piinaval ja julmal viisil

§ 114p1 mõttes.

Igasugune tapmine on julm ja kahtlematult ohvrile valu tekitav, kuid piinamine eeldab toimepanija poolt vastavat tahtlust ja tegevust. Sealjuures peab ohver eeltoodut tajuma. Vastavalt kohtumeditsiini eksperdi arvamusele kaotas R.Õ. peksmise käigus teadvuse ja ta ei tunnetanud seejuures enam valu. Tuleb arvestada ka sellega, et R.Õ. oli ka ise peksmise ajal keskmises alkoholijoobes. Seega on R.Õ. tapmisega toime pandud

§ 113järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Tunnistajad V.A. ja A.P. seletasid, et Sulev Kirs näitas neile põrandal lamavat R.Õ. laipa ja teatas, et tema lõi R. maha. Sulev Kirs seda ise ei kinnita. Vastavalt KrMS § 68 lg5 ja Riigikohtu otsusele nr3-1-1-113-06 p 19 tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Käesoleval juhul on Sulev Kirs kui vahetu tõendi allikas üle kuulatud. S. Kirs ise eitab R.Õ. tapmise õigeksvõttu, seega ei ole tunnistajate A. ja P. ütlused selles osas tõenditeks. Peale selle asjaolu tuleb tõendite hindamisel arvestada, et A.P. (kelle ütlused kohtueelsel menetlusel avaldati), on psüühiliselt haige ja ei olnud seetõttu võimeline kohtus ütlusi andma (tema üle on seatud eestkoste). Tunnistajad J.B., XX ja M.S., kes olid R.Õ. korterinaabrid, kinnitavad, et nad kuulsid R.Õ.d oma korteris karjumas, kuid samal ajal nad Sulev Kirsi häält ei kuulnud ega viimast näinud, mis kinnitab, et Sulev Kirs ei pannud toime tapmist. Sulev Kirs ise seletab, et viibis 13.03.2008.a. väljas ega olnud R.Õ. korteris ja koju läks alles õhtul, seda kinnitavad kaitsja väiteil ka tunnistajad E.V., A.X ja teised. Sulev Kirs kinnitas ülekuulamisel, et 13.03. õhtul R.Õ. korterisse minnes, oli uksekäepide eest ära murtud ja ta pidi tooma oma vagunelamust ukse avamiseks teise käepideme. Tõendid, et Sulev Kirsi riietelt leiti R.Õ.le kuuluvat verd ja muud bioloogilist materjali, mis on tuvastatud DNA ekspertiisiga, ei tõenda Sulev Kirsi süüd. R.Õ. ja Sulev Kirs elasid pikka aega koos, elukaaslase R.Õ. laiba leidmisel püüdis Sulev Kirs teda elustada (tegi kunstlikku hingamist jne), mistõttu tema riided puutusid paratamatult kokku R.Õ. verega ja muu bioloogilise materjaliga. S. Kirsil puudus motiiv R. Õ. tapmiseks, R.Õ. korterit külastasid ka teised isikud ja selles korteris tarvitati süstemaatiliselt alkoholi. R.Õ. korteriuks oli lahti murtud, kuna S. Kirs elas selles korteris, puudus tal vajadus ukseluku purustamiseks. R.Õ. korterist leiti sündmuskoha vaatluse käigus võõras kollane jope, mis kaitsja arvates kinnitab, et selles korteris viibis veel keegi kolmas isiX Sulev Kirs pöördus ise politseisse ja teatas R.Õ. surmast. Korteris käis ka teisi mehi ja võimalust, et nemad võivad R. Õ. surmas süüdi olla, ei ole uuritud. Kuna Sulev Kirsi süü R.Õ. tapmises on tõestamata, siis tuleb ta selles kuriteos õigeks mõista. Kaitsja leiab, et Sulev Kirs tuleb õigeks mõista ka

§ 418lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

Süüdistuses nimetatud tulirelva andis Sulev Kirs ise omal initsiatiivil politseile üle, so. vabatahtlikult ja seetõttu puudub tema tegevuses kuriteokoosseis. Kannatanu M. Õ. toetas prokuröri seisukohti ja taotles R.Õ. matusekulude väljamõistmist süüdlaselt. Tõendid mida kohus kohtulikul arutamisel poolte taotlusel uuris: Süüdistuses

§ 114

p1 järgi: Kuriteo teate kohta andmete registri väljavõttega, millest nähtub, 14.märtsil 2008.a. õhtusel ajal tuli politseipatrulli juurde alkoholi joobes Sulev Kirs, kes teatas, et tema naine on surnud. Sündmuskohalt Kuressaare linnas X mnt X korterist X leiti vägivallatundemärkidega R.Õ. surnukeha (tl.1); Sündmuskoha vaatlusprotokolli 14. märtsist 2008.a.-15.märts 2008.a., fotosid sinna juurde (tl. 445 I

1. kd)ja sündmuskoha asukohta Kuressaare linnas täpsustava sündmuskoha ja olustiku kaartiga (tl. 238 I kd). Sündmuskoht asub Kuressaare linnas X mnt X korteris X, kus leiti vägivalla tunnustega R.Õ. surnukeha. X mnt X hoone on paneelidest laotud viie korruseline elamu. Vasakult esimesest trepikojast kolmandal korrusel on kolme korteri uksed, milledest keskmine uks viib korterisse nr X, uks on metallist korpusega lukustamata asendis. Uksel puudub ukselink, uks avaneb trepikoja suunas (fotod 3 ja 4). Sündmuskoha vaatluse käigus on korteri siseruumides fikseeritud 7 verekahtlaseid jälgi. Verekahtlastest jälgedest on võetud bioloogilise materjali proove. Sündmuskohalt on leitud ka verekahtlaste jälgedega jope, mis on pakendatud. Kaasa on sündmuskohalt võetud seal leidunud suitsukonisid. Sisenedes uksest jääb uksest vasakule 31 sentimeetri kaugusele R.Õ. surnukeha. R. Õ. surnukehast 60 cm kaugusel on lauanuga, mis võeti asitõendina kaasa. Veel leiti sündmuskohalt verekahtlaste jälgedega klaasikild, ajaleht. Pärast surnukeha kõhuli pööramist tuli surnukeha alt välja tagurpidi asendis taldrik, mis on kapist 27 cm kaugusel. Taldriku keskosas on suitsukoni filter, millel on kiri Saint George. Suitsukoni pakendati paberümbrikusse ja võeti kaasa. Korter on must koristamata, madratsi esine põrand on 1,7 meetri ulatuses kaetud tühjade alkoholipudelitega ja plastmasstopsidega, milles söögi jäätmed, põranda külge on kleepunud toiduainete jäätmed, kiletükid jne. Ruumis, kus asetseb R.Õ. vägivalla tundemärkidega surnukeha, pea all on vedelas olekus verekahtlane jälg. Surnu riietel on verekahtlased jäljed. Pöörates surnukeha kõhuli asendisse on kukla ja kaela osa kaetud verekahtlaste jälgedega, samuti on verekahtlaste jälgedega kaetud dressipluusi seljapealne osa. Surnukeha jalgadel on vasakpoolse ja parempoolsel varbal verekahtlased jäljed, jala tallad on verekahtlaste jälgedeta. R.Õ. näos on silmaga nähtavad vigastused ja tema pea all on verekahtlase vedeliku loiX Kogu korter on segamini ja see on täis verekahtlaseid jälgi. R.Õ. surnukeha saadeti EKEI Lääne- Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisiosakonda surnu kohtuarstlikusse ekspertiisi. Sündmuskohal pakiti ja võeti kaasa: Pakend nr 1, bioloogilise materjali proov märgistusest nr 7(WC seinalt, verekahtlasest jäljest); Pakend nr 2, bioloogilise materjali proov märgistusest nr 2(elutoa lävepakust); Pakend nr 3, kolm sõrmejälje kaarti; Pakend nr 4, heledat värvi käepidemega laua noaga; Pakend nr 5, suitsukonifilter nr 1 köögi laualt; Pakend nr 6, suitsukonifilter nr 2 köögi laualt; Pakend nr 7, bioloogilise materjaliga morsikann köögi põrandalt; Pakend nr 8, bioloogilise materjaliga kollast värvi käterätt köögi põrandalt; Pakend nr 9, bioloogilise materjaliga kollast värvi jope vannitoast; Pakend nr 10, bioloogilise materjaliga klaasikild elutoa põrandalt; Pakend nr 11, suitsukonifilter kirjaga „Saint George“ elutoa põrandalt; Pakend nr 12, elutoa ukse vasakpoolsest piirde liistust võetud puidust tükk kahe sõrmejälje fragmendiga; Pakend nr 13, elutoa põrandalt verekahtlaste jälgedega ajalehe paber ; Surnu ekspertiisiakt nr 60 11.07.2008.a. Lahang on teostatud 17. märtsil 2008.a. 15.03.2008.a. koostatud uurija määruse alusel, mis saabus ekspertiisiasutusse 17.03.2008.a. Ekspert on andnud järgmise arvamuse: 1. R.Õ. surma põhjus on aju-kolju kinnine tömp trauma koos peaaju ajukelmetealuste verevalumitega, mille tagajärjel tekkis peaajuturse. Sellised vigastused on eluohtlikud. 2. R.Õ. surnukehal esinevad veel järgmised tömbile traumale iseloomulikud vigastused: põrutushaavad, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused, nahakriimustused pea piirkonnas, verevalumid ja põrutushaavad üla- ja alahuule limaskestal, verevalum vasaku põse limaskestal, verevalumid kõõlustanul-need vigastused kujutavad endast surmaga lõppenud aju-kolju trauma jõu rakenduspunkte. 3. Nahaalused verevalumid kaela alumises kolmandikus ees- ja külgpindadel, mõlemal pool kaelalihastest, kilpkõhre eesmist pinda ja kilpnääret ümbritsevas koes ja I hingetorukõhre murd on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõvade piiratud pinnaga esemetega. 4. Peale surma põhjustanud vigastuste esinevad R.Õ. surnukehal veel järgmised tömbi vägivallaga tekitatud vigastused: nahaalused verevalumid mõlemal üla- ja alajäsemel ja kehatüvel ning nahamarrastused paremal üla- ja alajäsemel. 5. Vigastuste morfoloogilised iseärasused ei võimalda kindlaks määrata eset, millega on need vigastused tekitatud. Pea piirkonna vigastused võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pikliku pinnaga esemetega, nende hulgas rusikatega. 6. Kohtuarstlike meetoditega ei ole võimalik määrata, millised löögid võisid olla surmava aju- 8 kolju trauma tekkimise põhjuseks, kõiki pea piirkonna vigastusi tuleb käsitleda komplekssena – surm võis saabuda nii kõikide vigastuste tagajärjel kui ka igast üksikust vigastusest eraldi. 7. Kõik surnukehal esinevad vigastused on elupuhused ja tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus. 8. Kannatanu kehaasendit vigastuste tekitamise momendil pole kohtuarstlike meetoditega võimalik täpselt määrata; arvestades vigastuste morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni, on alust arvata, et kannatanu kehaasend oli ajas ja ruumis muutuv, nii püstine kuni ka lamav, millele viitab vigastuste esinemine keha eesmisel poolel. 9. Arvestades kohtuarstlikul lahangul esinenud koolnumuutusi, on alust arvata, et surm võis saabuda orienteeruvalt kolm ööpäeva enne surnu kohtuarstlikku lahangut, 10. Imendumisjärgus nahaalused verevalumid kehatüvel, vasakul ülajäsemel ja mõlemal alajäsemel on saadud tömbi vägivalla toimel orienteeruvalt viis kuni seitse ööpäeva enne surma saabumist. 11. Toksikoloogiauuringul leitud surnu veres 1,94 mg/g ja uriinis 2,03 mg/g etanooli, mis elaval isikul vastab tavaliselt keskmisele alkoholijoobele. 12. Toksikoloogiauuringul surnu uriinist narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud. 13. Bioloogiline materjal veri filterpaberil DNA uuringuks ja surnukehalt eemaldatud riided edastatud politseile 19.03.2008.a. Kohtuliku uurimise käigus ülekuulatud kohtuarst -eksperdi H. Kase ütluseid akti selgitamiseks. Eksperdi selgituste kohaselt on kohtuarstliku lahangu käigus sedastatud siledate servadega haavad ja roosakas punane nahamarrastus, mis viitab sellele, et tegemist on põrutushaavadega. Tekke mehhanism jätab mulje, et kasutatud on teravat vägivalda, aga tegelikult see ei ole seda. Pea piirkonnas puudub nahaalune rasvkude, luu paikneb suhteliselt lähedal. Haavad meenutavad terava vägivallaga tekitatud vigastusi, aga need ei ole seda. Kõik peapiirkonna vigastused on lühiaegselt tekitatud ja ei saa öelda, mis oli enne ja mis varem. Eksperdi selgituste kohaselt on fototabelil nr 10 (tl 64 I köide) kajastatud vigastus kirjeldatud ka lahanguaktis (lk 50 alt 13 rida) kuid ei ole välja toodud tekkemehhanismi. See tekkemehhanism jääb piltidel paremini silma. Näol. valkjas ala on tabelil 10 selgelt piiritletud. See valge ala võib viidata sellele, et käega on suletud surnu suu ja nina ala. Need võivad viidata sellel, et on suletud suu ja ninaava käega, peopesaga, sõrmedega. Esimese hingetorukõhre murd on tekitatud löögist kaela piirkonda, eesmisele pinnale Löödud on piiratud pinnaga esemega. Näol esinev naha pikisuunaline kriimustus võis tekkida eksperdi arvamuse kohaselt siis, kui kannatanu püüdis eemaldada ründaja kätt suult. Kuna osadel kriimustustel on kolmnurga kujuline kuju, siis võib see viidata kannatanu enda poolt küüntega tekitatud vigastusele, eemaldamaks kätt suu pealt ja hingamisteedelt. Eksperti ütluste kohaselt R.Õ. surnukehal, just pea piirkonnas esinenud vigastuste järgi, on võimalik määrata mitu lööki oli R.Õ. saanud pea piirkonda. Aktis eksperdi arvamuse p 2 osas. (lk 53 I kd). Lisana on koostatud surnuekspertiisi akti juurde skeem surnu näost. Skeemil on ta eksperdina ära määratlenud (lk 70 I
2. kd)jõu rakendus punktid pea piirkonnas ning kui need punktid üles lugeda (seda saab lugeda kui eraldi seisvaid lööke) saab löökide arvu. Kokku luges ta neid punkte 10, vähemalt kümme, kuid neid lööke oli rohkem. R.Õ. vigastused ei saa tekkida kukkumisest sellepärast, et nad paiknevad keha eesmisel pinnal. Eksperdi selgituste kohaselt ei olnud R. Õ. vigastuste ja temal esinenud alkoholijoobe vahel seost. Kuna R.Õ.l oli mõlemapoolne verevalum peas, siis selle väljakujunemise lõppstaadiumis tekib teadvusetus, teadvuseta olekus ei tunne isik valu; DNA ekspertiisimääruseid (tl.154-159 I
3. kd)ja DNA ekspertiisiakti GE-0564-08/1553 (tl. 160-167 I kd). 04.07.2008 a koostatud DNA ekspertiisiaktist GE-0564-08/1553 nähtub, et R.Õ. esimeselt vasaku käe küünefragmendilt ja neljandalt vasaku käe küünefragmendilt DNA analüüsiks võetud 9 proovide täiendaval Y kromosoomi markerite analüüsil õnnestus määratleda osalised Y kromosoomi haplotüübid. Saadud osalised Y kromosoomi haplotüübid on kolmeteistkümne tulemusi andnud Y kromosoomi markeri osas kokkulangevad Sulev Kirsi võrdlusproovis määratletud Y kromosoomi haplotüübiga. Viiendalt ja kolmandalt vasaku käe küünefragmendilt ning esimeselt, teiselt, kolmandalt, neljandalt ja viiendalt parema käe küünefragmendilt DNA analüüsiks võetud proovid täiendaval Y kromosoomi markerite analüüsil määratletud Y kromosoomi haplotüübid on kokkulangevad Sulev Kirsi võrdlusproovis määratletud Y kromosoomi haplotüübiga. Sviitri esiküljelt, pükste parempoolselt säärelt DNA analüüsiks võetud proovid ( sisaldasid läbiviidud eeltesti alusel verd ) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamisi DNA profiile, st DNA profiile mis pärinevad isikult, kelle DNA on nendes segaproovides enam. Need peamised DNA profiilid on kokkulangevad R.Õ. võrdlusproovis määratletud DNA profiiliga. R.Õ. võrdlusproovis määratletud DNA profiili esinemissagedus on 5,7 X 10. Parema ja vasaku jala poolsaapalt DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad R.Õ. võrdlusproovis määratletud DNA profiiliga. DNA eksperdi arvamuse vt akt p 5 kohaselt sündmuskohalt kaasa võetud verega määrdunud esemetelt analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad R.Õ. võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Akti p. 11 kohaselt köögist laualt võetud suitsukonilt analüüsiks võetud proovis eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev A.P.i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; kannatanu M.Õ. ütluseid. M.Õ. on R.Õ. poeg. Kannatanu ütluste kohaselt ta emaga viimasel ajal eriti ei suhelnud. Ta püüdis küll emale selgeks teha, et ta peaks oma elu parandama, aga sellest ei tulnud midagi välja. Peale tema on emal veel noorem tütar. Peale isa surma hakkas ema tarvitama alkoholi . Ema surma kohta kuulis ta oma õe X käest. Tsiviilhaginõudeks on matusekulud summas 11795 krooni. Tsiviilhaginõue koosneb surnukeha transpordist Pärnust Tallinnasse krematooriumisse 3500 krooni, Krematooriumi teenus läks maksma 4695 krooni ja matuselaud 3600 krooni. Kulutuste kohta on kannatanu esitanud ka arved (tl.77-79); tunnistaja D.H.’ u ütluseid. Tunnistaja töötab Kuressaare Politseijaoskonnas. 14. märtsil 2008.a. kell 20.00 algas temal politseis vahetus. Enne tööle minekut läks ta läbi Tooma kauplusest, mis asub sündmuskoha läheduses. Poodi sisenes ta umbes kella 19.15 paiku. Mõne minuti pärast poest väljudes nägi ta, et kaupluse kõrval seisid kolm meesterahvast. Nad olid 40-50 aastat vanad ja tundusid olema alkoholilembelised. Üks neist oli lühikest kasvu, tal oli seljas pruuni värvi poolmantel. Nüüd ta teab, et see oli Sulev Kirs. Kuna mehed tarvitasid poe juures alkoholi, siis tegi ta nendele märkuse, paludes neil poe juurest lahkuda. Ta näitas meestele ka oma töötõendit. Juba politseis tööl olles koos teise politseiniku Andres Vassariga sõitsid nad umbes kella 22.50 ajal patrullautoga jällegi Tooma poe juures, kui märkasid seal lähedal olevas bussipeatuses alaealisi tütarlapsi alkoholi tarvitamas. Ajal, kui nad nende tütarlastega tegelesid, tuli nende juurde jällegi see lühike mees, Sulev Kirs. Sulev Kirs ütles, et tal on suur mure. Mees oli silmnähtavalt joobes ja kurva olemisega. Sulev Kirs ütles, et tema pruut on surnud. Küsimuse peale, et kas suri ise ära, vastas S. Kirs, et on korteris pikali maas. Mees ütles ka oma aadressi, milleks oli Kuressaare linn X mnt X-X. Sulev Kirs rääkis veel, et oli olnud oma sõpradega koos, siis läks enda vagunelamusse, jalutas koeraga ja tuppa minnes leidis naise surnuna. Vahepeal oli ta ka maganud kusagil. Jutt tundus kahtlane, kuid mingist vägivallast S. Kirs nendele ei rääkinud. Nad käskisid Sulev Kirsil minna oma maja juurde ja seal oodata. Kuna neil oli tegemist veel alaealistega, siis umbes poole tunni pärast läksid nad Sulev Kirsi elukohta. Maja juures ootas neid Sulev Kirs. Koos läksid nad X mnt X trepikotta. Seal hakkas S. Kirs rääkima, et ukselingid on puruks murtud. Koos mindi siis kolmandale korrusele. Ukse taga hakkas S. Kirs rääkima, et korter on verd täis. Korteri uks, kuhu S. Kirs nad juhatas, oli metallist ja avanes koridori poole. Uksel ei olnud linki ees. Valgus paistis läbi lingi augu. Sulev Kirs võttis taskust võtme ja nokitses sellega lukuaugus. Võtit ta ei keeranud, pigem logistas seal augus. Ukse sai ta lahti. Korteris kõik tuled põlesid. Nad nägid, et korteris olid 10 seinad ja põrand verised. Toa ukse vahelt paistis naisterahva surnukeha, mis lamas selili põrandal, jalgadega toa ukse suunas. Siis kutsusid nad kohale kriminaalpolitsei; tunnistaja V.A. ütluseid. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta reedel, 14. märtsil 2008.a. umbes kell 20.30 paiku kaupluse Tooma juures kokku A. P.ga ja natuke hiljem Sulev Kirsiga, kellel oli kaasas kahe liitriline õllepudel. Kuna poodi hakati kinni panema ja S. Kirs kutsus teda koos A. enda poole, siis nad läksid koos S. Kirsi elukohta. Sulev Kirs elas koos R.Õ.ga kaupluse lähedal X mnt X-X korteris. Tunnistaja ütluste kohaselt läks ta esimest korda sinna korterisse. Korteril oli valge uks ja Sulev ise keeras ukse lukust lahti. Nad läksid kööki ja tarvitasid seal alkoholi. Sulevil oli kaasas veel ta koer. Kõik nad olid purjus. Siis ütles Sulev, et ta tahab midagi näidata. Sulev läks ees koridorist elutuppa. Elutoa uks oli kinni. Elutuppa sisenedes oli näha, et elutoas põrandal maas lamas selili naisterahvas. Tal olid jalad ukse poole. Sulev ütles, et see on R. ja, et ta on seal juba neli tundi pikali olnud. Kuna tunnistaja arvas, et R. on purjus, siis läks ta kööki tagasi. Kuid Sulev rääkis, et R. on surnud ja et ta lõi R. maha. Neil oli mingi armukadedus olnud, kuna R. juures oli veel keegi käinud. Tunnistajal hakkas paha ja ta läks sealt minema. Tema arust tuli ka A.P. talle järele. Seejärel läks ta tanklasse ja ostis sealt Bock’i õlut. Tanklas nägi ta uuesti Sulev Kirsi, kes rääkis tankla müüjale, et R. on surnud. Ta lahkus sealt ja rohkem Sulevit ei näinud; tunnistaja A.P. ütluseid 20. märtsist 2008.a. (tl.86-87 I kd, avaldatud kohtuistungil KrMS § 291 p3 ja 5 alusel). A. P. ütluste kohaselt läks ta reedel 14.03.2008.a. õhtul Tooma kaupluse juurde, kus kohtus Suleviga, ehk Sulliga ning V.A.ga. Sulli õiget nime ei tea. Kaupluse juurde minnes oli ta purjus ja sealgi jõid nad alkoholi. Sulev kutsus neid V.A.ga enda juurde napsu võtma. Tal endal oli suur õllepudel. Kolmekesi koos läksid nad ühte X mnt asuvasse kortermajja, seal ühes trepikojas kolmandale korrusele. See oli R.Õ. korter, ta oli seal kunagi ammu R.Õ.l külas käinud. Siis sai ta teada, et Sulev elab koos R.Õ.ga. Tema arvates keeras Sulev ukse lahti aga päris kindel ta selles ei ole. Nad läksid siis kööki ja hakkasid õlut jooma. Kui ta küsis R. kohta, siis küsis Sulev, et kas tahad R.a näha. Ta vastas, et jah, kutsume R. ka siia meie juurde. Sulev tõusis püsti ja avas elutoa ukse ning kutsus teda koos V. vaatama. Vaatama minnes nägi ta, et elutoa põrandal selili, jalad ukse poole, lamas naisterahvas. Selle naisterahva nägu oli verine, selline kollaks ja paistes. Ta nägi surnu moodi välja. Ta kohkus sellest vaatepildist ära. Sulev ütles, et ta oli R. jalgadega surnuks peksnud. Seejärel lahkus ta kiiresti Sulevi juurest oma koju; tunnistaja J.B. ütlustega. Tunnistaja oli R.Õ. korterinaaber. 14. märtsil 2008.a. kella 10.00 ajal läks ta koos lapsega õue jalutama. Tagasi tuli ta umbes kell 13.00. Esimese korrusel seisis naisterahvas, kes elab korteris nr.X. See naisterahvas küsis, et mis teil seal üleval toimub, et keegi karjub. Alla oli kuulda, et tema naaber R.Õ. korterist X karjub valju häälega. Ta tundis R. hääle järgi ära. R. lihtsalt karjus, mida karjus, ei olnud võimalik aru saada. Appihüüd see ei olnud. Aga ta karjus pikalt ja pidevalt ning valjult. Kui tunnistaja oma korterisse jõudis, siis lõppes karjumine ära. Ta hakkas last magama panema ja siis ei kuulnud ta kõrvalt korterist enam mingeid hääli. Uuesti hakkas R. karjuma umbes kella 14.00 paiku. R. karjus väga kõvasti. Nähtavasti karjus ta oma köögis, sest see jääb tunnistaja lastetoa seina taha. Hääle järgi võis arvata, et ta on purjus. Teisi hääli peale R. oma sealt kosta ei olnud. Maja kostab läbi ja läbi seina oli kuulda, et korteris on mingi liikumine ja kolin. Lõhkumist kuulda ei olnud. Peale seda kostus mingi tume müts ning kõik jäi vaikseks. Siis ei olnud R. korterist enam midagi kuulda. Tunnistaja arvates ei ole sealt korterist ka keegi väljunud. R. juures käis pidevalt külas üks väikest kasvu mees, kellel oli maja ees ka vagunelamu. Nüüd teab ta mehe nime, so. Sulev Kirs. Viimasel kuul enne juhtunut tülitsesid R. ja Sulev sageli. Nende vahel oli ka tõuklemist. R. tõukas seda meest (Sulevit) korterist välja, kui mees püüdis korterisse sisenda. Peksmist tunnistaja näinud ei ole. Suurem pidu oli R. ja Sulevi juures 08.03.2008.a. Siis kaotasid nad korteri uksevõtme ära ja peale seda kadus neil uksel käepide eest ära. Umbes sel ajal tekkis R.l silma alla ka suur sinikas. Sinikat R. silma all nägi tunnistaja abikaasa. Kui R. ja Sulev riidlesid, 11 siis karjus ainult R.. Meest ei olnud suurt kuulda. Tunnistaja ei kuulnud, et sel 14.03.2008.a. päeval oleks keegi kõrvalkorteri ust avanud. R. korteril oli metalluks ja selle liikumine oli hästi kuulda. Õhtul kella 22.30 ajal oli kuulda, et keegi korteris liikus. Umbes kella 23.45 ajal oli kuulda, et korteris keegi räägib, ning läbi uksesilma oli näha, et R. koridoris oli politsei; tunnistaja M.S. ütluseid 17.03.2008.a. (tl.93-96 I kd, avaldatud KrMS § 291 p3 alusel). Tunnistaja elab Kuressaare linnas X mnt X korteris number X. 14.03.2008.a. tuli ta päevasel ajal poest koju, kui kuulis teisel korrusel olles kolmandal korrusel elava R.Õ. häält. Tunnistaja tundis R.Õ. hääle ära. R. karjus, et K., K., kutsu politsei. R. karjus seda valju häälega. Enne tunnistajat oli trepist üles läinud naaber V. K. Tunnistaja ei tea, kas R. nägi V. uksesilmast, aga R. hüüdis nii. Peale seda jäi vaikseks. Kellegi teise häält kuulda ei olnud, isegi kolinat ei olnud. Ta läks rahulikult üles, kuna R. oli ka varem karjunud. Neljandal korrusel ajas tema mees V. K.ga juttu. Nad läksid koos tuppa. Umbes 10 minuti pärast oli jälle kuulda R. kisa. Mis ta kisas, ei saanud aru. Käis mingi kolakas, vist aken käis lahti või kinni. See oli köögi aken. Sellel ajal oli kuskilt vee laskmist kuulda, aga kust vett lasti, tunnistaja ei tea. Peale seda jäi kõik vaikseks ja enam mingit kisa ei olnud kuulda. . R.Õ. elas selles korteris koos Sulev Kirsiga, kellega nad jõid tihti koos Tunnistaja on ka varem kuulnud, kuidas R. on appi karjunud ja politseid kutsunud, kuid siis ei ole tal midagi viga olnud ning nad olid lihtsalt purjus. R. käis koos Suleviga mööda treppe ja Sulev aitas R.l liikuda. R. karjus siis, et “ära puutu mind” aga ise oli joobes. Tunnistaja nägi R.a ise viimati veebruaris 2008.a., peale seda ta ei ole R.a korterist väljas eriti liikumas näinud. Viimasel ajal liikus korteris ainult Sulev, kes koristas ja pesi pesu. R.l on varem ka sinikaid olnud. 14.03.2008.a. ei ole tunnistaja Sulevit liikumas näinud, samuti ei ole ta R. korterist teiste inimeste hääli kuulnud; tunnistaja L.K.e ütluseid 15.03.2008.a. (tl.97-99 I kd, avaldatud KrMS § 291 p3 alusel). L.K. elab samas majas ja samas trepikoja, kus R.Õ.gi elas. Tunnistaja elab esimesel korrusel. Tunnistaja on pensionär ja kodune. 14.03.2008.a. päevasel ajal kella 13.00 paiku kuulis ta oma korterisse, et ülevalt tuleb mingeid hääli. See hääl meenutas koera ulgumist. Siis, kui teist korda kostus hääli, sai ta aru, et karjub R.Õ., kes elab kolmandal korrusel korteris X. Ta kuulis, et R. karjus, aga mida, ei saanud aru. R. karjus valjult, siis oli vahe ja jälle karjus. Tunnistaja läks koridori kuulama. Samal ajal tuli koridori välisuksest kolmandal korrusel elav vene naisterahvas oma lapsega. Nad rääkisid omavahel ja vene naisterahvas küsis, et mis seal üleval toimub. Tunnistaja läks seejärel oma tuppa tagasi ning enam ei kuulnud midagi. R. elas koos Sulev Kirsi nimelise mehega, kellel oli maja ees autohaagiselamu. Sulev Kirs ja R.Õ. tarvitasid koos alkoholi ja seekord hakkas jooming pihta peale pensioni saamist 05. märtsil 2008.a. R. ja Sulev tülitsesid ka omavahel. R. jõi tihti. Ta magas mõnikord koridoris ja tegi siis koridori ka oma hädasid ; alaealise tunnistaja K. K. ütluseid. Tunnistaja elab K. K. majas korteris nr X. 14. märtsil 2008.a. tuli ta kella 13.15 ajal koolist koju. Maja koridoris ta kedagi ei näinud. Umbes kella 14.00 ajal kuulis ta, et naaberkorterist, kus elas R.Õ., kostis karjumist. Karjujaks oli R.Õ.. Karjumine oli selline segane ja ta ei saanud aru mida karjuti. Korterist kostis ainult R. valju kisa. See karjumine kestis kuskil minuti ja siis jäi kõik vaikseks. Peale seda pani ta muusika valjult mängima ega kuulnud midagi enam; tunnistaja A. K. ütluseid. Tunnistaja elab X mnt X korteris X. R.Õ. elas tema kõrvalkorteris nr X. R. elas koos ühe lühemat kasvu Sulevi nimelise meesterahvaga. Nii R., kui see lühemat kasvu mees, olid alkoholisõltuvuses. Neil oli tihti joominguid ja üsna tihti oli naaberkorterist kuulda karjumist ja peksmist. Tavaliselt karjus R. appi ja siis see mees peksis teda. Tunnistaja ise ei ole kordagi peksmist näinud aga seda oli kuulda. R. elukaaslast ei olnud peaaegu üldse kuulda, ta ei karjunud ja liikus treppidel tasa. R. juures käis sageli külalisi, enamasti mehi. Naisi käis haruharva. Tunnistaja R. külalisi ei tundnud, kuid koridori teised elanikud olid nende külalistega hädas ja pöördusid 12 abisaamiseks isegi linnavalitsuse poole. Mingi aeg enne seda, kui R. suri, kadus R. korteri ukse eest link. 14. märtsil 2008.a. õhtul kella 20.00 ajal vaatas tunnistaja oma korteri aknast välja ja nägi, et R.Õ. elukaaslane tuli enda koeraga nende sektsiooni eest ja liikus Aia tänava poole. Tunnistajale jäi mulje, et mees väljus nende trepikojast, mitte oma vagunelamust. Mees oli üksi ja liikus Aia tänava suunas koeraga. Ajal, mil Tunnistaja kodus oli, ei ole ta R. korterist mingit kisa kuulnud ega tea, et seal oleks ka külalisi olnud tunnistaja A.V.’ i ütluseid (tunnistaja ütlused on avaldatud KrMS § 291 p3 alusel, tl. 107-110 I kd). Tunnistaja tunneb R.Õ.d J.A.i kaudu. J.A. hakkas tunnistaja koju vedama oma joomakaaslasi. R.Õ. käis koos Sulev Kirsiga. Nad kõik on kõvad joodikud. Viimati, kui R. koos Suleviga tema juures käis, siis R. küsis süüa ja viina. Kui ta vastas R.le, et ei ole süüa, siis Sulev Kirs vihastas. Sulev seisis toa ukse vahel ja kargas R.le kõri kallale, hakkas teda kõrist raputama. R. vastu ei hakanud. Peale seda korda on R. rääkinud, et Sulev oli kuskil Selveri juures lükanud teda aluste vahele pikali ja peksma hakanud. R. ütles, et Sulev tahtis teda ära tappa, aga ta pääses tulema. Tunnistaja arvates läks asi hulluks siis, kui J. R. hakkas R.Õ.le külge lööma. Siis tekkis konflikt R. ja Sulevi vahel. Jaanus olla Sulevi välja löönud. 15.03.2008.a. teatas talle J.A., et Sulev Kirs oli R.Õ. surnuks peksnud; tunnistaja V. S. ütluseid. Tunnistaja tunneb R.Õ.d ja Sulev Kirssi juba pikemat aega. R.Õ. elas viimasel ajal koos Sulev Kirsiga. Tunnistaja korter asub vastasmajas. Tunnistaja sõnade kohaselt said R. ja Sulev omavahel hästi läbi. Tema ei tea, et Sulev oleks R. suhtes vägivalda tarvitanud. Ta on R.l ja Sulevil külas käinud ja koos on ka napsu võetud. Mõni aeg enne R. surma aga ta ei suhelnud enam R. ja Suleviga ega lasknud neid ka oma tuppa. Nad varastasid temalt ja R. pissis tuppa. Ükskord küsis Sulev temalt ukse linki, et oma (R.) korteri ust lahti teha. R. surmapäeval käis Sulev Kirs tema ukse taga kella 23.00 ajal. Sulev koputas vastu ust ja soovis, et ta ukse lahti tehtaks ning oli kuulda kui Sulev ütles, et “R. on tuppa ära surnud”. Hääle järgi võis aru saada, et Sulev on purjus. Tunnistaja ei avanud ust, kuna ei soovinud Sulevit omale külla. Tunnistaja ei ole näinud, et Sulev oleks R.a peksnud. Nädal enne seda oli Sulev kohtunud E. S.ga Tooma poes. Siis oli Sulev öelnud, et oleks äärepealt R. maha löönud. Talle ei meeldinud see, et R. alla tegi. Siis olid ka Sulevi silmad sinised olnud. Ühel päeval peale R.Õ. surma, tuba koristades, leidis ta toast musta värvi peaga kööginoa. Ilmnes, et see nuga oli Sulevi nuga, mille ta oli tunnistaja juurde kaotanud. Millal see nuga tema juurde jäi, tunnistaja ei tea. Ta andis noa Sulevile tagasi; tunnistaja E.V.i ütluseid. Tunnistaja tundis R.Õ.d ja teadis, et R.Õ. käis ühe vanema lühemat kasvu meesterahvaga. Nüüd ta teab mehe nime, so. Sulev Kirs. Tunnistaja töötab S. K. X tänava tanklas. 14. märtsil 2008.a., kui ta oli tööl, tuli tema vahetuse ajal tanklasse Sulev Kirs ja ostis õlut. Sulev Kirs ütles, et R. on surnud. Kui ta küsis, mis oli juhtunud, vastas S. Kirs, et kui ta oli koju läinud, siis oli R. põrandal olnud. Sulev rääkis veel paar sõna ja läks ära. Kusagil kuu ega enne seda juhtumit tuli R.Õ. koos Sulev Kirsiga tanklasse. R. nägu oli siis väga sinine ja oli näha, et ta oli peksa saanud. Ka mehe nägu oli sinine. R. ei rääkinud juhtunu kohta midagi, viis jutu mujale. Hiljem kuulis tunnistaja kellegi käest, et R. oli Selveri juures peksa saanud; tunnistaja J.R.’ i ütluseid. J. R. tundis R.Õ.d, Sulev Kirsi teab ainult nägupidi. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta vist 2008.a. sees R.Õ. korteris korra või paar käinud. Korterisse pääsemiseks helistas ta uksekella ja siis sai tuppa, muidu ei. Sealt korteris on politsei ta „külma“ toonud. Tema nähes on Sulev ja R. omavahel hästi läbi saanud, tülisid tema näinud ei ole. Korra on ta selles korteris vist ka A.P.ga käinud. R.Õ. surma asjaolusid väidab mitteteadvat; tunnistaja E.K.u ütluseid. Tunnistaja elab Kuressaare linnas X mnt X- X, so. samas trepikojas, kus elas R.Õ.gi. R.Õ. juures elas ka Sulev Kirs, kes tõi kuu või poolteist enne R.Õ. surmapäeva maja 13 ette haagiselamu. Olukord trepikojas oli võimatu. Lõhkumised ja joomingud häirisid teiste korterite elanike rahu, mistõttu pöördusid nad ka abi saamiseks linnavalitsuse poole. R.Õ. toauks vahetati 2007.a kevadel turvaukse vastu. Tunnistaja mäletab seda, kuna vahetas sel ajal oma korteri aknaid. R.Õ. korteri uks avanes väljapoole ja ukse lõhkumist oli ka kuulda. Mingi aeg oli ukse link trepikojas treppide peal ja enne R. surma oli ukse link vähemalt neli või viis päeva, kui mitte rohkem eest ära. Auk paistis. Tunnistaja käis oma korterisse pääsemiseks sellest uksest kogu aeg mööda. Kuidas R. ja Sulev oma korterisse ilma ukselingita said, tunnistaja ei tea. Tunnistaja on kuulnud R. hädakisa korterist , kuid ise R. peksmist näinud ei ole; tunnistaja L. V. ütluseid. Tunnistaja oli R.Õ. elukaaslane. Lahku R.ga läksid nad 2001.a. ja peale seda ei ole omavahel eriti suhelnud. Seda, et Sulev Kirs R.Õ.ga koos elas, sai ta teada pärast R. surma. Nad tarvitasid koos Sulev Kirsiga peale R. surma alkoholi ja siis tuli ka R.st juttu. Sulev arvas, et R. võis kukkumise tagajärjel surma saada; tunnistaja A. L. ütluseid. Tunnistaja tundis nii Sulev Kirssi kui R.Õ.d. Tunnistaja teab, et Sulev ja R. olid kuskil pool aastat ka koos elanud. Oma elukoha, Kuressaare linnas X tn X, korteri aknast näeb ta „Tooma“ kaupluse ette. 14. märtsil 2008.a. tegi ta oma korteris tööd ja ühel hetkel aknast välja vaadates nägi ta kuidas Sulev Kirs tuli kauplusest üksi ja siirdus oma kodu poole X mnt. Kell oli siis kahe-kolme vahel päeval; Asitõendi- Kuressaare linnas X tn X asuva Saare Kütuse tankla turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokolliga. Salvestused on seisuga 14.03.2008.a. Salvestistelt on näha, et kella 22.38 ajal siseneb tanklasse Sulev Kirs, kes on visuaalselt ära tuntav oma välimuse ja riiete järgi. Sulev Kirs vestleb müüjaga ja väljub tanklast. Temaga ühel ajal on tanklas V.A.. Tanklast väljudes ajavad V.A. ja Sulev Kirs korraks omavahel juttu. Tegeliku kellaaja ja kaamera näidul oleva aja vahe oli umbes 15 minutit. Kaamera aeg on 15. minutit tegelikkusest ees (tl.137-140 I kd); läbiotsimiste määruseid, läbiotsimiste protokolle ja asitõendite vaatlusprotokolle, fotosid (tl.141-152 I kd). Nimetatud tõenditest nähtub, et 15.03.2008.a., 28.03.2008.a. ja 15.04.2008.a. teostati Sulev Kirsile kuuluvas haagiselamus, milline 15.03.2008.a. asus X mnt X maja ees ja 28.03.2008.a. ning 15.04.2008.a. Saare mk X vallas X külas X talu hoovil läbiotsimised. Läbiotsimine teostati ka Kuressaare politseijaoskonna arestimaja ruumides, et leida Sulev Kirsile 14. märtsil 2008.a. seljas olnud pruuni värvi mantel, pruun sviiter ja pruuni värvi püksid ning muud esemed, mis võivad omada kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust. 15. märtsil 2008.a. haagiselamu läbiotsimisel tehti Sulev Kirsile ettepanek anda välja temale kuuluvaid riideesemeid, millel võivad olla verekahtlased jäljed ja muud kuriteole viitavad esemed. S. Kirs ütles, et temal ei ole neid esemeid. Läbiotsimisel siis ei leitud kuriteo jälgedega esemeid ning midagi kaasa ei võetud. 28. 03.2008.a. haagiselamu läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära mustas plastikust tupes olev nuga, mis pakiti pakendisse nr1. Laua kõrvalt vasakult istme alt leiti ja võeti ära pruuni värvi nahast poolsaapad, mis pakiti eraldi pakendisse. 15.04.2008.a. toimunud läbiotsimiste käigus andis Sulev Kirs vabatahtlikult üle määruses loetletud riided ja haagiselamust võeti ära pruuni värvi mantel ja püksid ; Sulev Kirsi riideesemeid sisaldavad pakendid saadeti EKEI ekspertiisi; 16. märtsi ekspertiisimaterjali võtmise protokolli, millest nähtub, et Sulev Kirsilt võeti bioloogilise materjali proove (tl.153 I kd); Kohtuistungil kohus vaatles ülalloetletud asitõendeid. Sulev Kirs kinnitas, et vaadeldud riideesemed kuuluvad talle ja võimalusel soovib ta neid tagasi (vt. kohtuistungi protokoll); joobeseisundis isiku kainemisele toimetamise protokolli ja alkoholijoobe tuvastamise protokolli. Joobeseisundis isiku kainemisele toimetamise protokollist nähtub, et 15.03.2008.a. kell 00.00 14 toimetas konstaabel D.H. Sulev Kirsi kainemisele, välised vigastused Sulev Kirsil puudusid, kaasas oli temal ukse käepide, võtmekimp, tulemasin; Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli 15.03.2008.a. (tl.180-183 I kd). Kahtlustatavana kinnipidamisel oli S. Kirsil seljas pruun pikem mantel, pruun džemper, jalas pruunid püksid ja pruunid saapad; Sulev Kirsi enda ütluseid. Sulevi Kirsi ütluste kohaselt tundis ta R.Õ.d juba varasemast ajast, kuid 13. novembrist 2007.a. hakkas ta R.ga lähemalt suhtlema (käima). R. armastas alkoholi tarvitada. Novembri lõpus 2007.a. (täpset aega ei mäleta) asus ta R.Õ. juurde elama. Teda R. endine elu ei huvitanud, kuid R. ise rääkis sellest. Ta sai hiljem teada, et R. oli kellegagi koos elanud. R. oli ravil käinud. Igaüks on oma elu elanud, R. sai pensioni ja tema grupipensioni. Nende juures käis mõlema tuttavaid. Kuna R. juures käis igasuguseid külalisi, siis ta alati kõiki sisse ei lasknud. Said need, kes olid korralikumad. Koos R.ga tarvitasid nad ka alkoholi. R. närvid olid katki ja ta armastas ringi käia. Füüsilist tüli R.ga S. Kirs eitab. Korteri ukselukuga oli probleem, uks oli vahel lukust lahti. Võtmed oli temal ja R.l ja sellel, kes ukse ette pani. Ukse pani ette R. Õ. poeg. Rohkem võtmeid ei olnud. S. Kirs tunnistab, et lõi ise ükskord ukselingi puruks, kuna ei saanud muul moel ust lahti. Siis ostis ise poest uue ukselingi, mille pani ukse ette, kuid see käis vahel ära. Tal oli vagunis ka ukselink olemas, mis R. korteri ukse avas. S. Kirsi ütluste kohaselt oli R. peale pensioni päeva 2008.a. märtsikuus, mis on kuu viiendal kuupäeval, kodus. Korteris peaaegu väljas ei käinudki. Nad olid R.ga koos kodus. Kui vaja, siis käisid koos Tooma poes. Enamasti aga käis ikka tema rohkem poes süüa ostmas. Ta käis vahel X tänaval asuvas tanklas, kus oli müüjaks üks R. tuttav naisterahvas. 14. märtsil 2008.a. oli Sulev Kirs enda ütluste kohaselt koos R.ga lõunani kodus. Peale lõunat (kella ei vaadanud aga kuskil kella 15.00 või 16.00 paiku) läks ta kodust ära Tooma poodi. Kui ta kodust lahkus, siis R. jäi temast suurde tuppa põrandale magama. Selle päeva hommikul kedagi nendel külas ei käinud. Ta läks poodi peaparandust ostma. Poest ostis ta viina. Poe ees sai ta kokku V.A. ja A.P.ga, kellel oli õllepudel. Tooma poe juures tuli A.P.ga ka jutuks R.. Ta ütles A.P.le, et R. magab kodus. Sulev Kirs enda ütluste kohaselt ei olnud siis kaine, oli pohmellis. Tooma poe juurest läks ta koos A.P. ja V.A.ga R. korterisse. Kui nad korterisse läksid oli väljas juba hämarik. Ukse käepide oli eest ära. Nad läksid kohe kööki, suure toa uks oli lahti ja R. oli pikali maas, sektsiooni ees vaiba peal. Ta ei pööranud algul sellele tähelepanu. Hiljem ta ütles teistele, et las R. magab seal. Ta ei läinud ise R.a vaatama aga oli näha, et R. liigutas ennast seal. A. läks R. käest raha kohe küsima, uks oli siis vahepealt kinni pandud. Tema oli see aeg kui A. R. käest raha küsis köögis. Siis läks V.A. A.le R. juurde suurde tuppa järele. Ta sai aru, et R. ütles A.le, et raha ei ole, tal on raha otsas. Ta mõtles, et las jagavad omavahel ise ja läks korterist välja. Temast jäid A.P. ja V.A. sinna korterisse. Peale seda käis ta veel X tänava tanklas. Ta käis ka kõrvalmajas elava V. S. juures, selgust saamas, et mis ta nende trepikoja juures tegi. Ta nägi V. S.t R. juurest I trepikojast väljuvat. Kuna ta S. juurde ei saanud, siis läks ta oma vagunelamusse ja oli seal kuskil kella 22.00 –ni, mil otsustas R. korterisse minna. Tuled korteris põlesid. Korterisse sisenedes pani ta tähele, et R. magas sama moodi kui enne, kuid ta nägi kohe verd, kui korterisse läks. Verd oli koridoris, väljakäigus oli verd rohkem. Siis läks ta R. juurde, pööras teda selili ja püüdis R.a igat moodi elustada, muljus rindkere peale, tegi hingamist. See kõik ei aidanud. Ta vaatas siis aknast välja ja nägi aknast naabermaja bussipeatuses olevat politseiautot seismas ning otsustas minna politseile juhtunust teatama. Seda ta tegigi, kuid enne kui politsei R. korterisse tuli, jõudis ta veel X tänava tanklas käia ja R. surmast rääkida E.V.ile. Sulev Kirs eitab R.Õ. peksmist ja tapmist ning püstitab kahtlustused, et seda võisid teha teised korteris käinud isikud. Oma suhteid R.Õ.ga hindab heaks.

§ 121järgi kvalifitseeritavas kuriteos uuritud tõendid: 15 Tunnistaja M.

R.i ütluseid. See oli 2008.a. veebruari või märtsikuus, kui ta oli tööl kaupluses Saare Selver ja kuulis õhtul kell 21.-22.00 . paiku Selveri prügikastide juures naise kisa ja appihüüdu. Ta läks vaatama ning nägi, et üks naine toetus seal seina najale. Ta tundis naise ära. See oli R.Õ., kes palus abi. Tunnistaja nägi, et mingi mees jooksis sealt minema. See mees võis olla Sulev Kirs, kuid täpselt ta ei tea. Mehel oli tume jope seljas ja mingi soni oli peas. Rohkem inimesi ta R. läheduses ei näinud. Oli näha, et mingi vägivald oli R. suhtes toimunud. Nägu oli R.l verine, siniseid plekke oli ka näha. Ta tahtis politseisse helistada ja kiirabisse, kuid R. ei nõustunud. Ta aitas R. koju X mnt.-le, kus R. pidi elama. Kuna X mnt-l asuva korteri uks oli kinni ning R. ei saanud seda avatud, siis ta saatis R. viimase soovil Kohtu tänavale ja läks ise koju. R. ei öelnud, kes teda peksis. Kui ta küsis, et kes peksis, siis R. vastas, et see, kes ära jooksis. R. palvel ostis ta temale X tänava tanklast ka pudeli õlut; tunnistaja Va. S. ja J.A.i ütluseid, selle kohta, et nemad oli kuulnud, et Sulev Kirsil ja R.Õ.l olevat olnud Saare Selveri lähedal mingi tüli ning M.R. oli päästnud R. sealt ära. Seda olid rääkinud A.V. ; tunnistaja A.V.’ i ütluseid. 2008.a.märtsi alguses Sulev Kirs ja R.Õ. käisid tema juures külas, kus neil tekkis tüli ja Sulev Kirs läks R.Õ.le tema nähes kallale, haaras R.l kõrist ja hakkas raputama. R. vastupanu ei osutanud ja nende sekkumisel Sulev lõpetas. Peale seda R. rääkis temale, et Sulev Kirs lükkas ta Selveri juures kuhugi aluste vahele ja oli peksma hakanud. R. sõnul olevat Sulev tahtnud ta ära tappa aga ta oli siiski eluga pääsenud. Tunnistaja arvates läks asi hulluks siis, kui J.R. hakkas R.le külge lööma. 15. märtsil 2008.a. käis J.A. neil ja ütles, et Sulev Kirs oli R. surnuks peksnud; tunnistaja E.V.i ütluseid, millede kohaselt paar nädalat enne oma surma nägi ta R.Õ.d oma töö juures X tänava tanklas. R. nägu oli paistes ja silm sinine. Hiljem ta kuulis, et R.Õ. oli Selveri juures peksa saanud; tunnistaja J. B. ütluseid, millede kohaselt oli R.Õ. juures sageli tülitsemist ja R. appihüüdeid kuulda, eriti peale seda kui Sulev R. juurde elama asus; Sulev Kirsi enda ütlused, millede kohaselt ta viibis süüdistuses märgitud ajal R.Õ.ga Selveri lähedal. Rohkem inimesi seal S. Kirsi ütluste kohaselt näha ei olnud. Kuna koer pääses lahti läks ta koera otsima. Siis ta nägi, kuidas üks mees aitas R.Õ. püsti ja kuidas nad koos Smuuli elamurajooni poole läksid. Ta nägi, et R. tahtis koju minna, kuna korteri võtmed olid tema käes, siis R. korterisse ei saanud. Ta järgnes R.le ja sellele mehele, et näha kuhu nad lähevad. R. tuli koju järgmine päev. Sulev Kirs eitab R.Õ. peksmist ja temale kehavigastuste tekitamist. Veebruarikuus, vist 17.-ndal oli tal küll mingi tüli raha pärast, olid siis purjus kõik, ka R.. R.l oli nägu juba enne paistes, miks ei tea. Temal tekkis mingi konflikt S.ga, keda ta naabrite jutu järgi olevat löönud aga ta ise ei mäleta seda. S. oli siis ka teda löönud, kulm oli tal katki. Miks R.Õ. Selveri juures karjus ja kes teda seal lõi ta ei tea. Hommikul, kui R. koju tuli, siis oli tema nägu hullult paistes. R. võis purjus peaga ka ise kukkumisest viga saada. Süüdistuses

§ 418lg1 järgi Läbiotsimisprotokolli 21.03.08 ( tl 170-172 I kd).

21.03.2008 a toimunud läbiotsimisel teatas Sulev Kirs, et annab vabatahtlikult välja tema auto haagiselamusse nr 619DU peidetud ebaseadusliku tulirelva. Sulev Kirs andis välja haagiselamu voodi otsast, patjade alt, lühikese toru ja kabaga relvataolise eseme, mille padrunipesas on 12 cal jahipüssipadrun ning teksapluusi taskust andis Sulev Kirs vabatahtlikult välja neli 12 cal jahipüssipadrunit ; Asitõendi- relv koos padrunitega vaatlusprotokolli (tl 173-174 I kd). 22.03.2008 a toimunud asitõendi vaatluse käigus tuvastati, et vaadeldavateks objektideks on lühikese toru ja kabaga relvataoline ese. Relva metallist osad on kulunud ja roosteplekkidega. Relva padrunipesas on 12 cal jahipüssipadrun. Kaba otsas on kahe kruviga kinnitatud musta värvi kumm. Relva lukk asetseb eraldi ja see on samuti kulunud ja roosteplekkidega. Relvataoline ese, koos padruni ja lukuga pakitud pakendisse nr 1. 12 cal punast värvi jahipüssipadrun Record (AAA), 12 cal punast värvi jahipüssipadrun millel pardi kujutis, 12 cal sinist värvi jahipüssipadrun Rotweil Supertrap 32

§ 114lg2 p1 järgi süüks arvatud kuriteo samadest asjaoludest lähtudes Kr

MS § 268 lg 8 alusel peab põhjendatuks muuta kuriteo kvalifikatsiooni, millega on kergendatud isiku olukorda. Kohus peab põhjendatuks muuta kuriteo kvalifikatsiooni Sulev Kirsi süüdistuses

§-lt 114 lg2 p1 kuriteona

§ 113

järgi, kuna kohtulikul uurimisel ei ole leidnud tõendamist, et Sulev Kirs oleks R.Õ. tapmise toime pannud süüdistuses kirjeldatud julmal ja 17 piinaval viisil. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Sündmuskoha- Kuressaare linnas X mnt X-8 nähtub, et

1. märtsi 2008.a. hilisõhtul leiti korterist R.Õ. palja ülakehaga vägivalla tunnustega surnukeha. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt oli R.Õ. surma põhjuseks aju-kolju kinnine tömp trauma koos peaaju ajukelmetealuste verevalumitega, mille tagajärjel tekkis peaajuturse. Sellised vigastused on eluohtlikud. Nahaalused verevalumid kaela alumises kolmandikus ees- ja külgpindadel, mõlemal pool kaelalihastest, kilpkõhre eesmist pinda ja kilpnääret ümbritsevas koes ja I hingetorukõhre murd on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõvade piiratud pinnaga esemetega. Vigastuste morfoloogilised iseärasused ei võimalda kindlaks määrata eset, millega on need vigastused tekitatud. Pea piirkonna vigastused võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pikliku pinnaga esemetega, nende hulgas rusikatega. Kohtuarstlike meetoditega ei ole olnud võimalik määrata, millised löögid võisid olla surmava aju-kolju trauma tekkimise põhjuseks, kõiki pea piirkonna vigastusi tuleb käsitleda komplekssena - surm võis saabuda nii kõikide vigastuste tagajärjel kui ka igast üksikust vigastusest eraldi. Seega on leidnud tõendamist, et R.Õ. surm saabus tema suhtes toimepandud vägivalla tagajärjel. Sellele asjaolule ei ole vastuväiteid esitanud ka süüdistatav Sulev Kirs ja tema kaitsja. Sulev Kirsi ütluste kohaselt ei olnud aga tema see, kes elukaaslase R.Õ. surma põhjustas. Tunnistajad- M.S., L.K., K.K., A. K., J.B. ütluste kohaselt
2. märtsil 2008.a. kella 13.00-14.00 vahelisel ajal kuulsid nad korteris nr X elava R.Õ. meeleheitlikku karjumist. R. lihtsalt karjus, sellest karjumisest ei olnud võimalik sõnu eraldada. Karjumine oli väga kõva ja häälest võis aru saada, et R. oli purjus. Kuna maja kostab läbi, siis oli sel ajal R. korterist kosta ka kolinat ja liikumist, kuigi kellegi teise isiku häält kosta ei olnud. Tunnistajate ütluste kohaselt kestis R. karjumine kusagil mõnest minutist kümne minutini, kusjuures vahepeal oli ka lühiajaline paus karjumisel. Tunnistaja M. S. ütluste kohaselt kuulis ta, kui R. karjus, et K., K. kutsu politsei. Siis oli kuulda mingit kolinat või kukkumist ja järsku jäi kõik vaikseks. Tunnistajad Sulev Kirssi sellel ajal väljas liikumas ei näinud. Eelpool nimetatud tunnistajate ütluste kohaselt tarvitas R.Õ. koos oma elukaaslase Sulev Kirsiga sageli alkoholi ja nad tülitsesid ka omavahel. Kuna tülisid ja kisa oli ka varem olnud, siis ei sekkunud nad seekord. Tunnistajate ütluste kohaselt nad sel päeval, so. 14.03.2008.a. peale R. karjumise lõppemist enam R.Õ. korterist mingeid hääli ei kuulnud. Hilja õhtul tuli kohale politsei ja siis said nad teada, et R.Õ. on surnud. Sulev Kirsi enda kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta
3. märtsil 2008.a. lõunani koos R.ga kodus. Kusagil kella 15.00-16.00 paiku läks ta kodust ära lähedal asuvasse Tooma poodi. R. jäi temast koju magama. Sel päeval, kuni tema kodust lahkumiseni, kedagi võõrast nende kodus ei käinud. Poest läks ta ostma peaparandust. Ta oli pohmellis. Sulev Kirsi ütluste kohaselt kohtus ta poes V.A. ja A.P.ga. A.P.le ütles ta, et R. magab kodus ja koos mindi juba hämarikus R.Õ. korterisse alkoholi tarvitama. Kui nad korterisse jõudsid, magas R. S. Kirsi ütluste kohaselt suures toas sektsiooni ees vaibal. Tema teada R. liigutas ennast seal. Tunnistaja A. L.i ütluste kohaselt nägi ta, kui R.Õ. elukaaslane Sulev Kirs kella kahe kolme ajal päeval läks Tooma poe poolt oma kodu poole. Tunnistajate V.A. ja A.P. kokkulangevate ütluste kohaselt
4. märtsil 2008.a. õhtul, kella kaheksa paiku said nad Tooma poe juures kokku Sulev Kirsiga, kes kutsus neid enda elukohta, R.Õ. korterisse, edasi alkoholi tarvitama. Nad läksidki. Sulev Kirs ise avas korteri ukse. Küsimuse peale, kus R. on, viis Sulev nad elutuppa, kus põrandal lebas selili naisterahvas. Sulev rääkis, et R. on surnud ja ta lõi R. maha. Neil olla R.ga mingi armukadedus olnud. A.P. ütluste kohaselt nägi ta, et maas lamava R. nägu oli kollakas ja verine, paistes. Ta nägi surnu moodi välja. Sulev ütles, et ta oli R. jalgadega surnuks peksnud. Kuna sellest tal hakkas paha, siis nad Valteriga lahkusid sealt kiiresti. Tunnistaja D.H.u ütluste kohaselt nägi ta kella 19.15 paiku Tooma kaupluse juures alkoholi tarvitavaid mehi, kelledest üks oli Sulev 18 Kirs. Politseitöötaja-tunnistaja D. H. ütluste kohaselt tuli kella 22.50 ajal tema, kui politseitöötaja juurde, Sulev Kirs ja ütles, et tema pruut on surnud. Sulev Kirs oli joobes ja küsimuse peale, kas suri ise ära, vastas, et pruut on korteris pikali maas. S. Kirs ütles oma elukohaks X mnt X-X ja rääkis, et oli olnud oma sõpradega koos, siis maganud haagiselamus, jalutanud koeraga ja tuppa minnes leidnud naise surnuna. Mingist vägivallast ta ei rääkinud. Kui nad poole-kolmveerand tunni pärast S. Kirsi poolt nimetatud korterisse jõudsid, avas S. Kirs mingil moel ukse, logistas kuidagi ukse lahti. Korteris tuled põlesid ja nähes, et korteris olid seinad ja põrandad verised ning, et toa ukse vahelt paistis naisterahva surnukeha, kutsusid nad kohale kriminaalpolitsei. S. Kirs toimetati politseisse kainemisele. DNA ekspertiisiaktist nähtub, et S. Kirsil seljas olnud riietelt, saabastelt, leiti R.Õ. verd. R.Õ. laiba küünte alt võetud proovidelt aga Sulev Kirsi DNA-d. Kohtuistungil selgitas kohtuarst-ekspert H. Kase, et R. Õ.l esinesid põrutushaavad. Samas viitavad valkjad jäljed R.Õ. laiba näol sellele, et tema suud ja ninaava püüti käega(peopesa, sõrmedega) sulgeda. Eeltoodud tõendite analüüsist nähtub, et kella 13.00-14.00 ajal, so. ajal, mil kostus korterist R.Õ. meeleheitlikku karjumist ja appihüüdu ning soovi, et keegi kutsuks kohale politsei, oli Sulev Kirs kodus - R.Õ. korteris. Tunnistajate ( nende ütluste õigsuses puudub kohtul alus kahelda), ütlustega, on kindlaks tehtud, et kella 13.-14.00 ajal oli R.Õ. oma korteris ja elus ning R.Õ. meeleheitliku karjumise järgi otsustades vajas ta abi. Korterist oli kuulda kolinat ja liikumist. Järsku jäi kõik vaikseks ning peale seda enam mingeid hääli korteris ei kostnud. Sulev Kirsi ütluste kohaselt oli ta sel ajal kodus ja keegi teine ei olnud nende korteris käinud. Kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nähtub, et kõik R.Õ. surnukehal esinevad vigastused on elupuhused ja tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus. Kuigi Sulev Kirs on ise väitnud, et nendel R.ga suuri arusaamatusi ei olnud on neid tundnud tunnistajad – korterinaabrid, tuttavad, andnud ütluseid, millede kohaselt Sulev Kirs ja R.Õ. tülitsesid sageli omavahel. Tunnistaja A. V.’ i ütluste kohaselt on ta näinud, kui S. Kirs vihastas R. peale ja kargas R.le kõri kallale, R.Õ. talle vastu ei hakanud. R.Õ. on A.V.ile tunnistanud, et on olnud juhus, kus Sulev Kirs on teda tahtnud ära tappa. Sulev Kirs oli armukade. Sulev Kirsi vägivaldsusele kalduvast käitumisest annavad tunnistust tema suhtes varasemalt langetatud kohtuotsused (vt. tl. 206 I kd). Sulev Kirs ise on
5. märtsil 2008.a., peale kella 14.0015.00 kodust lahkumist, oma käikude kohta andnud vastuolulisi ja muutuvaid, teiste tunnistajate ütlustega nii ajaliselt kui olustikuliselt mitte haakuvaid ütlusi. Nii on S. Kirsi ütlused selle kohta, et kella 14.00-15.00 ajal kodust lahkudes kohtus ta Tooma poe juures V.A. ja A.P.ga ning koos nad läksid R.Õ. korterisse, vastuolus tunnistajate D. H., V.A., A.P., A. L.i ja V. S. ütlustega. Nimetatud isikute ütlustest nähtub, et S. Kirs oli A.P. ja V.A.ga Tooma poe juures kella 20.00 ajal. Sulev Kirs on tunnistajatele (D. H.,V. S., E. V.) rääkinud, et R.Õ. on kodus surnud, kuid ta ei ole rääkinud sellest, et R. oleks vägivaldselt surnud. Tunnistaja L. V.le on Sulev Kirs avaldanud mõtet, et R. võis kukkumise tagajärjel surma saada. Sulev Kirs on põhjendanud R.Õ. vere sattumist oma riietele sellega, et avastades R.Õ. toa põrandal elutult lebamas, püüdis ta R.a elustada, keeras ta selili, muljus rindkere peale, tegi hingamist. Sulev Kirsi sellekohased ütlused on aga vastuolus sündmuskoha vaatlusprotokollis ning fotodel kajastatud R. Õ. laiba asendiga sündmuskohal, vereloigu paiknemisega laiba pea all ja surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis kajastatuga. Sulev Kirsi sviitri rinnaesisel oli veri, mis DNA ekspertiisiakti kohaselt kuulus R.Õ.le ja mis ei saanud sinna kanduda S. Kirsi väiteil toimunud elustamise käigus. R.Õ. vigastused asusid pea piirkonnas, mitte rindkerel. Sündmuskohal tehtud fotodelt on näha, et veri on peale R.Õ. maha kukkumist valgunud pea alla ja seal hüübinud ning puuduvad surnukeha liigutamisele viitavad tunnused. S. Kirs ei kutsunud kohale kiirabi vaid läks enda sõnul politseile teatama juhtunust. S. Kirsi ütlustest kohtuistungil aga ka ekspertidele – psühhiaatritele räägitust nähtub, et tema kontrollis nende ühise kooselu ajal, kes saab R. korterisse, kes mitte. Eeltoodud tõendite analüüsist nähtub, et R.Õ. vägivaldse surma ajal, so. aeg millal teda kuuldi oma korteris karjumas ja appi hüüdmas ning millal järsku, peale suuremat kolksatust, saabus vaikus (ajavahemik 13.00-14.00) oli süüdistatav Sulev Kirs koos elukaaslase R.Õ.ga kodus. Sel ajal kellegi teise isiku korteris viibimise kohta puuduvad kohtul andmed ja ka süüdistatav ise ei ole 19 sellele viidanud. Süüdistatav S. Kirs ei ole eitanud R.Õ. vere sattumist kriminaalasjas asitõenditeks olevatele, temale kuuluvatele riietusesemetele ja jalanõudele. S. Kirsi selgitused vere sattumise asjaolude kohta nimetatud esemetele R. Õ. elustamise katsetel ei haaku aga teiste kohtus uuritud tõenditega. Uuritud tõenditest nähtub, et Sulev Kirs pöördus politseitöötajate poole teatega R.Õ. surmast (mitte vägivaldsest, mis pidi temale R. Õ. laiba ja vere nägemisel, esmaabi osutamisel arusaadav olema) küll ise, kuid ta ei teinud seda koheselt, peale R. Õ. surmast teada saamist vaid ajaliselt tunduvalt hiljem. Asetades eeltoodud tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti peab kohus neid kogumis hinnates tõsikindlalt tõendatuks, et just Sulev Kirsi tegevuse- R.Õ. suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalla tarvitamise tagajärjel, süüdistuse märgitud ajal ja kohas- saabus R.Õ. surm. Sulev Kirsi tegevus ja R.Õ. surma saabumine on omavahel põhjuslikus seoses. Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et kannatanu peksmisel rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea, rindkere ja kõht, möönab süüdlane mistahes tagajärge, sh. kannatanu surma saabumist ning tegu on seetõttu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Sulev Kirs lüües kannatanut korduvalt pea piirkonda pidi möönama mistahes tagajärge, sh. R.Õ. surma ja seega on ta toimepannud R.Õ. surma põhjustamise vähemalt kaudse tahtlusega. Seega on Sulev Kirs oma tegevusega realiseerinud

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Kohus leiab aga, et kohtulikul uurimisel uuritud tõendite analüüsi põhjal ei saa teha tõsikindlat järeldust selle kohta, et Sulev Kirs oleks pannud R.Õ. tapmise toime piinaval ja julmal viisil, so. kuriteo

§ 114p1 järgi.

Mõrv on tapmise raskem koosseis. Süüdistuse kohaselt on tapmise piinavaks viisiks loetud kannatanu pikaajaline surnuks peksmine, elupuhuselt suurt valu, kauakestvate füüsiliste vaeguste ja raskete psüühiliste läbielamiste põhjustamine väljapääsmatus olukorras, abituna füüsiliselt tugevama isiku meelevallas olevale kannatanule. Kohus leiab, et süüdistuses loetletud järeldused ei haaku kohtus uuritud tõenditega ja seda eelkõige surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga, eksperdi suuliselt antud selgitustega kohtuistungil. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et R.Õ. surnukehal esinevad vigastused on elupuhused ja tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus. Kohtuarst-ekspert H. Kase välistades R. Õ.l esinenud surmavate kehavigastuste tekkimise kukkumisest on täpsustanud aktis märgitut. Täpsustuste kohaselt oli R.Õ.l peas mõlemapoolne verevalum, mille väljakujunemise lõppstaadiumis tekkib teadvusetus ja teadvuseta olekus isik ei tunne valu. Sulev Kirsi tegevuses R.Õ. surma põhjustamisel on süüdistuse kohaselt eriliseks julmuseks loetud asjaolu, et samal päeval kella 20.30 paiku demonstreeris Sulev Kirs temale külla tulnud V.A.le ja A.P.le abitus seisundis läbi pekstud ja teadvusetult palja ülakehaga põrandal pikali maas olevat kannatanut R.Õ.d, öeldes, et ta lõi armukadedusest R. maha, väljendades oma sellise tegevusega erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes, mis on julm tegu. Tunnistaja V.A. ja A.P. ütluste kohaselt tarvitasid nad koos Sulev Kirsiga alkoholi ja viimase kutsel jätkasid Tooma poe juures alustatud ühist alkoholi tarvitamist viimase elukohas X mnt X korteris nr X. Kui nendel tuli omavahel jutuks korteri perenaine R.Õ. ning avaldati arvamust, et ta võiks ka nende juurde tulla, siis kutsus S. Kirs neid teise tuppa, kus põrandal maas lebas verise näoga liikumatu R.Õ.. A.P.le tundus, et R.Õ. on surnud. Kohus leiab, et sellist Sulev Kirsi tegevust, mis seisnes ühise joomingu käigus korteri teises toas lamanud R.Õ. surnukeha näitamises seltskonnakaaslastele, ei saa käsitleda surma põhjustamisena julmal viisil

§ 114p1 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kvalifitseerides Sulev Kirsi tegevuse kuriteona

§ 113järgi.

2. Sulev Kirs tuleb süüdistuses kuriteos

§ 121järgi õigeks mõista, kuna ei ole leidnud tõendamist, et S.

Kirs oleks 2008.a. veebruarikuus Kuressaare linnas Tallinna tänav 67 asuva Saare Selveri juures korduvalt löönud R.Õ.d pea piirkonda ja tekitanud sellega R.Õ.le füüsilist valu ja 20 kehavigastusi.

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Esimene vastab teodelikti tunnustele, teine eeldab aga koosseisulise tagajärjena füüsilist valu. Subjektiivsest küljest eeldab tahtlust. Prokurör peab süüdistuse

§ 121järgi tõendatuks kohtuarstliku ekspertiisiaktiga, tunnistajate M.R.i, V.

S., J.A.i, A.V.i, E. V.i, J.B. ja Sulev Kirsi enda ütlusega selle kohta, et ta viibis 2008.a. ühel päeval koos R. Õ.ga Selveri lähedal prügikastide juures, rohkem inimesi lähedal ei olnud. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistuses on R.Õ.le kehavigastuste tekitamise aeg piiritletud ühe kuulise perioodiga (2008.a. veebruarikuu). Tulenevalt sellisest ajalisest määratlusest, ei ole ka kohtulikul uurimisel olnud võimalik täpselt määratleda, millistel kuupäevadel toimunud sündmustest tunnistajad räägivad ja kas need kattuvad päevalise täpsusega just selle päevaga, millest räägib tunnistaja M. Rohilaid. Sulev Kirs on ise eitanud 2008.a. veebruarikuus Saare Selveri juures elukaaslase R.Õ. korduvat löömist ja temale füüsilise vägivalla põhjustamist. Samas ei ole ta eitanud Saare Selveri juures koos R.ga olemist. Kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nähtub, et osa R.Õ.l esinenud kehavigastusi (imendumisjärgus nahaalused verevalumid kehatüvel, vasakul ülajäsemel ja mõlemal alajäsemel) on saadud tömbi vägivalla toimel orienteeruvalt 5-7 ööpäeva enne surma saabumist. R.Õ. surm saabus 14.03.2008.a. ja seega ei saa ekspertiisiaktis kirjeldatud kehavigastused olla tekitatud 2008.a. veebruarikuus. Tunnistaja M.R.i ütluste kohaselt 2008.a. veebruari või märtsikuus, kui ta oli tööülesandeid täitmas kaupluses Saare Selver, kuulis ta õhtusel ajal kell 21.-22.00 paiku Selveri prügikastide juures kisa ja appihüüdu. Vaatama minnes nägi ta seal R.Õ.d, keda ta tundis varasemast ajast ja kes palus abi. Tunnistaja nägi, et mingi mees jooksis sealt ära, kuid, kes see mees oli, ta ei tea, kuigi möönab, et see võis olla Sulev Kirs. Ta sai aru, et mingi vägivald oli R. suhtes toimepandud, nägu oli verine ja siniseid plekke oli näha. Kui ta tahtis politseisse helistada ja kiirabisse, siis R. ei lubanud seda teha. R. ei öelnud talle, kes teda peksis. Ta aitas R.l ära minna. Tunnistajad V. S., J.A., A.V., E.V.i ja J.B. ei ole ise R.Õ. löömist pealt näinud ega viibinud ka sündmuskohal. Nemad teavad ütlusi anda teiste juttude põhjal. Mõni neist on küll näinud seda, et R.Õ. silm ja nägu on olnud paistes ja sinine, kuid ei tea anda selgitusi nende vigastuste saamise aja, koha ja asjaolude kohta. Eeltoodud alustel ei ole kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist, et Sulev Kirs oleks süüdistuses märgitud ajal ja kohas R.Õ.le põhjustanud füüsilist valu ning tekitanud kehavigastusi ning ta tuleb selles osas õigeks mõista. 3. Sulev Kirsi süüdistus kuriteos

§ 418

lg1 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist.

§ 418

lg1 kohaselt on tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine süütegu, mille seadusandja on paigutanud

üldohtlike süütegude peatükki ja mille õigushüve on paljude inimeste elu ja tervis, vara või keskkond ehk siis üldine turvalisus. Koosseisutüübilt on tegemist blanketse ja formaalse kuriteokoosseisuga mille sisustamiseks tuleb pöörduda Relvaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide poole. Objektiivsed tunnused seisnevad tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemisel eelpoolnimetatud õigusaktidega seatud nõuete rikkumises. Relvaseaduse ( § 11) kohaselt mõistetakse relvana sama seaduse §-s 11 nimetatud relvi. Relvaseaduse § 11 lg 2 mõistes on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Relvaseaduse § 21 järgi on tulirelva olulisteks osadeks relvaraud, lukk, padrunipesa ja revolvritrummel, samuti nende toorikud, kui neid saab lõpuni viimistleda üldkasutatavate tööriistadega. Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Lukk on tulirelva oluline osa, mis sulgeb padrunipesa ja hoiab löögimehhanismi padrunipesa suhtes lasu tegemiseks 21 ettenähtud asendis. Relvaseaduse § 9 alusel peab isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. Relvaseaduse § 33 alusel on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris. Relv esitatakse registreerimiseks koos soetamisloaga, millele relva müüja on kandnud andmed müüdud relva kohta. Relvaseaduse § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena Relvaseaduse § 45. Kuressaare politseijaoskonnast väljastatud tõendist (õiendist) nähtub, et S. Kirsile ei ole väljastatud relvaluba ega ole tema nimele registreeritud tulirelva. Sulev Kirsile kuuluvast haagiselamust võeti 21.03.2008.a. ära lühikese toru ja kabaga relvataoline ese, mille padrunipesas oli 12 cal jahipüssipadrun ning teksapluusi taskust andis Sulev Kirs vabatahtlikult välja neli jahipüssipadrunit. Sulev Kirs andis ülalnimetatud relva ja laskemoona politseitöötajatele välja haagiselamus teostatud menetlustoimingu- läbiotsimise käigus. Relv oli peidetud voodisse patjade alla. Süüdistatava Sulev Kirsi enda ütluste kohaselt oli see konkreetne relv temal juba pikemat aega. Relva oli tal vaja vagunisse võimalike tungijate hirmutamiseks. Ehk nagu ta ise väljendas: „Mine tea, mis võib juhtuda“. Sulev Kirsi ütluste kohaselt tegi ta vintpüssist kärbiku saagides püssi raual tüki maha. Kunagi ammu oli ta sellest püssist ka pauku teinud. Tulirelva ekspertiisiaktis märgitu kohaselt oli ekspertiisiks esitatud kärbiku valmistamiseks kasutatud 7,62 kal 1891/30 a mudeli Mossini konstruktsiooni vintpüssi lukukoda ja lukku koos päästiku – ja löögimehhanismiga ja toru, mis on kärbiku relvarauaks. Esitatud kujul ei ole laskekõlbulik tulirelv, kuigi sellel on kõik tulirelvale vajalikud osad ja detailid. Esitatud viis 12 kal jahipüssipadrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlbulikud. Eeltoodust nähtub, et Sulev Kirs oma tegevusega, mis seisnes tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona käitlemises realiseeris,

§ 418lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed tunnused.

Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab

§ 418

lg1 kirjeldatud kuriteokoosseis tahtlust, mistõttu see koosseis on täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Sulev Kirs on varem 1999.a. karistatud kriminaalkorras tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, seega oli ta teadlik tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest saabuda võivatest tagajärgedest. Kohtulikul uurimisel uuritud ülalloetletud tõenditest nähtub, et tulirelv oli Sulev Kirsi käes juba pikemat aega (aastaid). Tulirelva andis ta politseile üle alles siis, kui tema elukohas autohaagiselamus toimus läbiotsimine. Nimetatud haagiselamus oli toimunud seoses

§ 114järgi Sulev Kirsile süüks arvatud kuriteoga S.

Kirsi osavõtul 15.03.2008.a. läbiotsmine (tl.141-142). Kuigi Sulev Kirsil oli ka siis võimalik tema käes olnud tulirelv ja laskemoon politseile üle anda või politseid sellest teavitada, ta seda ei teinud. Tulirelva ja selle laskemoona andis ta politseile üle olles juba vahi all 21. märtsil 2008.a. enda elukohas toimunud korduva läbiotsimise käigus. Kohus nõustub ka siin prokuröri väitega selle kohta, et üldteadaolevalt politsei poolt on korduvalt läbi viidud kampaaniaid üleskutsega anda välja ebaseaduslikke tulirelvi tingimusel, et sellele ei järgne vastutust, kuid Sulev Kirs ei ole seda võimalust kasutanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tulirelva ja laskemoona politseile üleandmist ei saa käsitleda süüdistatava Sulev Kirsi initsiatiivil toimunud vabatahtliku üleandmisena, mis välistaks S. Kirsi tegevuses

§ 418järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu.

Kohus leiab, et Sulev Kirs tegutses tulirelva ja laskemoona hoidmisel tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on Sulev Kirs realiseerinud

§ 418

lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisulised tunnused, õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole 22 ilmnenud ning S. Kirs on

§ 418lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.

Kohus juhindub siin ka EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast, et kui isikul on võimalus kontrollida, millist liiki tulirelva ta ebaseaduslikult omandab, kuid ta ei kasuta seda võimalust, või ta on omandatava tulirelva liigi osas ükskõikne, vastutab ta sätte järgi, mis kehtestab vastutuse seda liiki tulirelva ebaseadusliku omandamise eest, milline tegelikult omandati (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. septembri 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-100-02 RT III 2002, 24, 273). Kohtuliku arutamisel ei ole ilmnenud Sulev Kirsi poolt toimepandud kuritegudes, millised on kvalifitseeritud

§-de 113 ja 418 lg1 järgi, õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmine Pidades Sulev Kirsi süü temale süüks arvatud I raskusastme eluvastase kuriteo toimepanemises ja II astme üldohtliku kuriteo toimepanemises tõendatuks, arvestab kohus Sulev Kirsile karistuse mõistmisel karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sulev Kirs süüd välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud, samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Sulev Kirs poolt on toime pandud tahtlik I raskusastme kuritegu, mille eest seadusandja on ettenäinud minimaalse karistusena vangistuse kuus

§ -s 56 sätestatut, leiab, et Sulev Kirsile tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus, kuid seda lühemana prokuröri poolt taotletust sanktsiooni keskmises määras.

§ 68

alusel kuulub Sulev Kirs’ le mõistetud karistusaja hulka arvestamisele tema poolt eelvangistuses viibitud aeg: kahtlustatavana kinnipidamine 15.-16. märtsini 2008.a. (tl.180 I

1. kd)ja aeg alates vahistamisest 20. märtsist 2008.a. ( tl. 187-192 I kd). Kannatanu M.Õ. poolt on esitatud tsiviilhagi matusekulu 11795.00 krooni väljamõistmiseks süüdistatavalt. Tsiviilhagi suuruse tõendamiseks on kohtule esitanud kulutusi tõendavad arved (tl.77-79). Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 alusel. Kriminaalasja on järgmised menetluskulud : Surnu transport ekspertiisi – 3275.- krooni (tl.46 I kd); surnu kohtuarstlik ekspertiis 6800.- krooni (tl.72 I kd); kohtupsühhiaatria ekspertiis 9400.- krooni (tl.226 I kd); DNA-ekspertiis 71540.- krooni (tl. 168 I
2. kd); Tulirelva ekspertiis 1715.- krooni (tl.178 I kd); Kohtueelsel uurimisel arvestatud kaitsjatasu 1680.- krooni (t.l 81-82) ning kohtulikus menetluses arvestatud kaitsjatasu summas 33600.- krooni. Kokku on menetluskuludena arvestatud 128010 krooni. Nimetatud summa kuulub Surev Kirsilt KrMS § -de 173,175 ja 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 175 lg1 p9, 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 10875 krooni. Kriminaalasja juures olevad asitõendid DNA ekspertiisiaktiga tagastatud 2 pitseeritud pakki jätta 23 kriminaalasja juurde. Asitõenditeks olevad Sulev Kirsile kuuluvad isiklikud riided tagastada Sulev Kirsile, nuga hävitada. R.Õ.le kuuluvad esemed tagastada kannatanu M.Õ. soovil temale, kui kannatanu ei soovi neid esemeid tagasi saada siis hävitada. Tulirelv ja selle olulised osad anda üle politseiasutusele. Asitõendite saatuse otsustamisel juhindub kohus KrMS §-st 126. Kriminaalasjas on arestitud kannatanu tsiviilhagi katteks Sulev Kirsile kuuluv haagiselamu reg nr 619DU väärtusega 25000.- krooni. Kohus arestitud vara väärtust ning tsiviilhagi suurust arvestades ei pea põhjendatuks haagise konfiskeerimist ning peab põhjendatuks haagise vabastamise arestist ehk hagi tagamise tühistamise ( KrMS § 126, TsMS §-d 378 lg1 p2 ja 386). Süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkendiks vahistamine ja kohus leiab, et tõkend tuleb jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 305-313, 315, 318-319. Kristel Pedassaar Kohtunik Laine Pärn rahvakohtunik Aarne Lember rahvakohtunik