4-08-13410/7

Väärteoasi nr. 4-08-13410 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Väärteoasja number 4-08-13410 Väärteoasi Heleri Väljaru kaebus kohtuvälise menetleja 30.11.2008.a kiirmenetluse otsusele nr 10220882481125 Kaebuse esitaja: Heleri Väljaru (isikukood 48211232770, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuuresindaja Tiit Seer (Jõgeva Politseijaoskond, asukoht Pargi 1 Jõgeva 48306) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg 08.04.2009.a RESOLUTSIOON Jätta Heleri Väljaru kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul (kuni 16.04.2009 k.a), alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsusele võib esitada kassatsioonkaebuse EV Riigikohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus tervikuna on avaldatud, s.o alates 04.05.2009.a. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata. Kaebuse asjaolud ja menetluse käik 30.12.2008.a esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 30.11.2009.a kiirmenetluseotsusele väärteoasjas 10220882481125, milles palus otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Kohus võttis asja menetlusse 19.02.2009.a määrusega. Eelnimetatud väärteoasjas on Lõuna PP korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Tiit Seer koostanud 30.11.2008.a kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt samal kuupäeval kell 02.20 Jõgeva linnas Kruusa-Kivi tänava nurgal Heleri Väljaru olles alkoholijoobes mootorsõidukis kaassõitjana sõidu ajal ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Väärteootsuse kohaselt rikkus Heleri Väljaru sellega Liikluseeskirja § 42 nõudeid ja teda karistati Liiklusseaduse § 7436 lg 2 p 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 180 krooni. (t lk 10). Kaebuse kohaselt on süüteokahtlustus alusetu ja tõendamata. Kaebaja kinnitas, et oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kaebaja märkis, et tema suhtes on kiirmenetluse otsus koostatud õigusvastaselt, sest ta vaides siis ja vaidleb ka nüüd väärteo toime panemisele vastu. Kaebajat ähvardati arestiga, kui ta ei nõustu kiirmenetluse läbi viimisega, mistõttu ta väsimusest ja stressist tingituna nõustus. Samuti leidis kaebaja, et teda on alusetult kinni peetud, viidud politseiasutusse ja hoiti seal kinni 2 tundi, millega rikuti VtMS § 44 lg

1. Kaebaja isik tuvastati politseiautos arvuti abil. Samuti on alusetult läbi viidud alkoholijoobe kontroll. Vastulauses esitatud teo kirjelduse kohaselt peatus politseisõiduk Kruusa-Kivi ristmikul xxxxxxxxxxxxxxjuhitud sõiduki ees arvestamata tavasõidukil olnud sõidueesõigust, mis tulenes nn parema käe reeglist. Kui xxxxxxxxxxxxxxxxx oma sõidukit veidi tagurdanud ja peatanud, et lasta politseiautol siiski läbi sõita, peatus politseiauto ja sealt väljunud politseinik tuli nende sõiduki juurde. Politseinik oli politseiautos üksi. Politseinik süüdistas kaebajat ja veel üht autos tagaistmel viibinud isikut, xxxxxxxxxxxxxxxxx, et neil olid turvavööd lahti, millele autos olijad vastu vaidlesid. Seejärel ilmus auto juurde ka teine politseinik ning kaebajale, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxxxxxx anti korraldus minna politseiautosse. Politseiautos tuvastati kõigi kolmel isikul alkoholijoovet, kusjuures puhuda lasti lausa kolmel korral, ning seejärel sõideti Jõgeva Politseijaoskonda, kus vormitati dokumendid. Koju lubati kaebaja alles kolm tundi pärast auto kinni pidamist. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde ning lisas, et teda mõjutati kiirmenetlusega nõustuma, mistõttu ta kirjutas selgitusse ka, et tal oli turvavöö lahti. Tegelikkuses oli turvavöö sõidu ajal kinni. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt on rikkumine aset leidnud, nõuetekohaselt fikseeritud ja mõistetud karistus seaduspärane. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt VtMS § 132 p 1 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku tegu on 30.11.2008.a kiirmenetluse otsuses kvalifitseeritud Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 42 ja Liiklusseaduse (LS) § 7436 lg 2 p 1 järgi. Kiirmenetluse otsuses (t lk 10) on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: olles alkoholijoobes mootorsõidukis kaassõitjana ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga sõidu ajal. LE § 42 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud välja arvatud sama seaduse § 69 nimetatud juhtudel. Asjas ei ole vaidlust teo toime panemise aja ja koha osas. Teo toime panemise aeg ja koht on fikseeritud kiirmenetluse otsuses (vastavalt VtMS) § 57 lg 1 p 6), seda on kaebaja kinnitanud kaebuses ning seda kinnitas ka istungil vahetult uuritud tõend- tunnistaja xxxxxxxxxxxx Sündmus leidis aset 30.11.2008.a kell 02.20 Jõgeva linnas Kruusa- Kivi tänava ristmikul. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxütluste kohaselt viibis menetlusalune isik sõidukit Volkswagen Golf, kus ta istus tagaistmel keskel. Menetlusalune isik vaidlustas teo toime panemise fakti. Kaebaja jäi endale kindlaks, et temal oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Kohtuväilises menetluses on menetlusalune isik oma allkirjaga kinnitanud ülekuulamisprotokollis , et võttis turvavöö lahti enne sihtkohta jõudmist. Menetlusalune isik väitis kohtus, et tema ütlused on omavahel vastuolus, sest teda mõjutati kohtueelses menetluses ülekuulamisel teo toimepanemist omaks võtma. Väiteid enda mõjutamise kohta ta ei tõendanud. Menetlusalune isik ei esitanud kohtuvälise menetleja juhile kaebust kohtuvälise menetleja tegevusele lähtudes VtMS §
2. Kohus leiab, et kõik menetlusaluse isiku väited on paljasõnalised ning tema mõjutamine või ähvardamine menetleja poolt ei ole tõendatud. Muud teo toimepanemist kajastavad tõendid on omavahel vastuolus. Menetlusaluse isiku poolt esitatud tunnistaja xxxxxxxxxxxxkinnitas kohtuistungil, et menetlusalusel isikul oli turvavöö kinni. Tunnistaja xxxxxxxxxx- politseiametnik, kes kinni peetud sõidule esimesena lähenes- kinnitas aga, et menetlusalusel isikul oli tema kontrollimise ajal turvavöö lahti. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta palunud menetlusalusel isikul näidata, kas tal on turvavöö kinni, mille peale hakkas isik alles turvavöö kinnitusotsi istumise alt otsima. Kohe ta neid ei leidnud, kuna istus nende peal. Kohus hindas kõiki tõendeid kogumis ja leidis tunnistajate ütluste usaldusväärsust vaagides, leiab siiski, et usaldusväärsemad on tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlused. Need on kooskõlas ka kiirmenetluse otsuses teo kirjelduses märgitu ja menetlusaluse isiku enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt esitatud tunnistajal oli ütluste andmisel kaebaja kasuks isiklik huvi. Isiklik huvi seisnes selles, et tunnistaja xxxxxxxxxxi on menetlusaluse isiku lähedane isik (elukaaslane). Kohus peab sündmuskohal viibinud politseiametniku xxxxxxxxxxx ütlusi usaldusväärsemaks, sest tal puudub isiklik huvi asjas süüteo fikseerimiseks ja väärteomenetluse algatamiseks. Politseitöötaja tööülesandeks ongi märgata ja fikseerida võimalikke õigusrikkumisi, seega on tal välja kujunenud professionaalsed oskused märkamas ja talletamaks asjas olulist teavet. Kuna kaebaja tunnistaja ütlused ei ole kohtu arvetes usaldusväärsed, tuleb asi lahendada tunnistaja xxxxxxxxxxx ütluste ja kiirmenetluse otsuses fikseeritu alusel. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et menetlusalusel isikul oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Kohus ei tuvastanud LE § 69 sätestatud eeldusi, mis võimaldanuks sõita kinnitamata turvavööga. Menetluse käigus tuvastati, et menetlusalune isik oli tarvitanud alkoholi: alkoholijoobe tuvastamise protokollist, mis koostati kohtuvälise menetleja poolt 30.11.2008.a kell 02.40 nähtub, et menetlusalusel isikul on tuvastatud alkoholijoove 0,50 mg/l. Menetlusalune isik leidis, et temal alkoholijoobe kontrollimine oli õigusvastane. Kohus on seisukohal, et alkoholijoobe kindlaks tegemine ei ole menetlusõiguse rikkumine. Menetlejal on kohustus välja selgitada kõik asja menetlemisel tähtust omavad asjaolud. Alkoholijoobe olemasolu või selle puudumine on üks LS § 7436 kooseisulisi elemente, mille alusel menetleja otsustab, kas kohaldada nimetatud paragrahvi lõiget 1 või
3. Alkoholijoobe tuvastamise kohta on koostatud ka vastava protokoll (vastavalt VtMS § 49). Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toime panemises ja seetõttu ei ole alust kohtuvälise menetleja otsust tühistada. Väärteo toime panemise ajal kehtinud LS § 7436 lg 2 p 1 kohaselt karistatakse jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui see rikkumine on pandud toime joobeseisundis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises KarS § 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus on miinimumilähedane. Kohus leiab, et määratud karistus on vastavuses menetlusaluse isiku süüga ning täidab karistuse eesmärke. Kaebaja esitas vastuväite ka kohtuvälise menetleja tegevusele seoses sellega, et ta toimetati politseiasutusse protokolli ja muude menetlusdokumentide vormistamiseks, kuigi seda oleks saanud teha kohapeal. Tunnistaja xxxxxxxxxxxselgitas, et politseinikel ei õnnestunud täpselt tuvastada ühe autos viibinud isiku, xxxxxxxxxxxxxxxxx, isikut, mistõttu osutus vajalikuks viia ta politseiasutusse. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sellele vastu ei vaielnud. Samuti segas kohapeal menetlustoiminguid läbi viia üks menetluse isiku sõpradest. Politseiseaduse § 13 p 4 kohaselt on politseil õigus toimetada politseisse õiguserikkumises osalenud isikuid selle asjaolude viivitamatuks väljaselgitamiseks. Kohus leiab, et kuna tegemist ei olnud isiku kinnipidamisega VtMS § 44 mõttes, isikud olid ise nõus politseiasutusse minema ning politseiasutuses toimus väärteoprotokolli vormistamine, tegutses politsei seadusega kooskõlas. Maimu Laumets Kohtunik