← Eesti

1-09-5903/3

1-09-5903 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2009.a, Narva kohtumaja, Narva, 1.Mai 2 Kohtuasjas arutamise aeg ja koht Väärteoasja number 29.aprill 2009.a, Narva kohtumaja, Narva 1.Mai 2, kirjalik menetlus 1 – 09 – 5903 Täitmiskohtunik Mihhail Komtśatnikov Avaldus Dmitri Kahuri avaldus tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 167/2002/9133 seoses täitmise aegumisega. Avaldaja Dmitri Kahur, sünniaeg 02.veebruar 1979.a- isikukood 37902023712, xxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadressil: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi. RESOLUTSIOON Juhindudes Täitemenetluse seadustiku §-st 207 lg 2, Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 432 lg 1 ja Karistusseadustiku §-st 82 lg 1 p 2, rahuldada Dmitri Kahuri avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes alustatud täiteasjas 167/2002/

  1. Lõpetada täitemenetlus (nr 167/2002/9133) kaitsja tasu väljanõudmise kohta täitmise aegumise tõttu. Määrus väljastada Dmitri Kahurile ja kohtutäitur Krista Jervetile (aadress: Tallinna mnt 9, p/k 1243, 20501 Narva) Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Viru Ringkonnakohtu 05.septembri 2001.a. määruse (kriminaalasi nr II-I-506/01) kohaselt mõisteti Dmitri Kahurilt välja kaitsja tasu koos käibemaksuga summas 743 (kolmsada nelikümmend kolm) krooni 40 senti. Nimetatud määrus jõustus 05.septembril 2001.aastal. 1.1.05.septembri 2001.a määrus kaitsja tasu väljamõistmise osas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Krista Järvetile (asukoht: Tallinna mnt.9, p/k 1243, 20501, Narva). 1-09-5903 MENETLUS MAAKOHTUS 2.Süüdimõistetu Dmitri Kahur (lk 1) esitas 22.aprillil 2009.aastal. Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 167/2002/
  2. 2.1.Avaldaja selgitab, et käesoleval ajal viibib ta kinnipidamiskohas, seetõttu on ta maksejõuetu. Ühtlasi avaldaja põhjendab avaldust sellega, et kohtuotsuses nr II-1-506/01 tehtud otsuse täitmine toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 3.Kohtutäitur Krista Järveti poolt on maakohtule edastatud täiteasja 167/2002/9133 toimiku koopiast nähtub, et Dmitri Kahuri suhtes Viru Ringkonnakohtu 05.septembri 2001.a määrus esitati 07.novembril 2002.aastal sundtäitmise läbiviimiseks kohtutäitur Krista Järvetile, kelle poolt alustati samal päeval, s.o 07.novembril 2002.aastal täitemenetlust täiteasjas 167/2002/9133 ning Dmitri Kahurile saadeti 07.novembril 2001.aastal rahalise nõude arestimise akt, arve nr 1610 ja täitekutse koos kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsustega otsuses märgitud aadressile (Tallinna Vanglasse). 22.aprilli 2009.a seisuga ei ole Narva kohtutäitur Krista Järvet kaitsjatasu sisse nõudnud. Kohtumääruse tegemisest on möödunud üle 8 (kaheksa) aasta. TÄITMISEKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Täitmiskohtunik tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Dmitri Kahuri avaldus täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjas 167/2002/9133 seoses täitmise aegumisega kuulub rahuldamisele. 4.1.Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-ku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. 4.2.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi tekstis TMS) § 207 lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud Karistusseadustuiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.3.Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. 4.4.Asja materjalidest nähtub, et Dmitri Kahuri suhtes tehtud süüdimõistev otsus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o. saadetud otsust täitvale asutusele. Menetluse käigus kohtutäitur ei kontrollinud võlgnikul pangakontode ja nendel rahaliste vahendite ning kinnisvara olemasolu. Täitemenetluse käigus ei ole seatud võõrandmiskeeldu võlgnikule kuuluvale mootorsõidukile. 4.5.Dmitri Kahuri suhtes oli täitemenetlus alustatud 07.novembril 2002.aastal. Karistusandmete kohaselt oli Dmitri Kahur Narva Linnakohtu 29.juuni 2001.a kohtuotsusega mõistetud süüdi Kriminaalkoodeksi § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Vastavalt Kriminaalkoodeksi §-le 72 lg 2 ja Karistusseadustiku §-le 4 lg 3 on avalik vargus, mis on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja koorduvusega, teise astme kuritegu. Kooskõlas Karistusseadustiku §-ga 82 lg 1 p 2, oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 3 (kolme) aasta jooksul s.o. hiljemalt 05.septembriks 2004.a, kuna määrus kaitsja tasu väljamõistmise kohta on jõustunud 05.septembril 2001.aastal. 4.6.Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei 2

(3)1-09-5903 suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04). 4.7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.oktoobri 2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. 4.8.Täitmiskohtunik leiab, et Dmitri Kahur ei ole temalt süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt mõistetud kaitsjatasu tasumisest kõrvale hoidunud. 4.9.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.oktoobri 2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtutäitur ei ole suutnud tõendada, et süüdimõistetu Dmitri Kahur oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. 4.10.Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud kaitsjatasu väljamõistmisest, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud siis see ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. 5.Samuti jääb täitmiskohtunikule arusaamatuks, miks ei ole Narva kohtutäitur Krista Järvet teinud maakohtule ettepanekut kriminaalmenetluse kulude asendamise kohta. Kohtutäitur peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Täitemenetluse seadustiku §-st 207 lg 2, Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 432 ja Karistusseadustiku §-st 82 lg 1 p 3 rahuldab täitmiskohtunik Dmitri Kahuri avalduse täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes kohtutäituri poolt alustatud täiteasjas 167/2002/9133. Mihhail Komtśatnikov täitmiskohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.