KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2009. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-2822 (09230100082) Kohtunik Sten Lind Kohtuist

§ 25

lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav Oleg Uus ik 37502223712; elukoht xxx; EV kodanik, keskharidus; emakeel vene keel; töökoht puudub tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON 1. Mõista Oleg Uus KarS §

§ 25lg 2 järgi õigeks.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.
2. Menetluskulu – määratud kaitsjale makstud tasu 1292 krooni ja 10 senti – jääb riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada apellatsiooni prokuratuur. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. Apellatsiooni 2 võib esitada 15 päeva jooksul päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtuotsusega tutvuda. Õigeksmõistetu KrMS § 318 lg 3 p 1 kohaselt lühimenetluse õigeksmõistva otsuse peale kaevata ei saa. Esitatud süüdistus ja kohtu seisukoht
3. Oleg Uusile esitati süüdistus selles, et tema vargusi toime pannud isikuna võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil uuesti, viibides 02.01.2009.a. kella 17:10 paiku Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas Tallinna Kaubamajas, püüdis varastada tualettvett “Escada” väärtusega 1019 krooni, kuid turvatöötaja pidas ta pärast turvaväravate läbimist ja kauba eest tasumata jätmist kinni. Süüdistuse kohaselt on Oleg Uusi tegevus on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2p4- § 25 lg 2 järgi. Kohtuistungil muutis prokurör süüdistust, leides, et tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg1 - § 25 lg 2 järgi.
4. Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditest tulenevalt tuleb O. Uus esitatud süüdistuses õigeks mõista. 2.1 Vaidlus puudub selles, et O. Uus võttis Tallinna Kaubamajas
5. jaanuaril
6. a karbi tualettveega „Escada“ ja möödus selle eest maksmata kassast, kuid ta peeti turvatöötajate poolt kinni ja tualettvesi tagastati rikkumata. Seda kinnitavad nii kohtuvälises menetluses tunnistajatena üle kuulatud turvatöötajate I. Po (tl 16) ja L. S (tl 4) kui O. Uusi enda kahtlustatavana antud ütlused (tl 9). 2.2 Nimetatud tegu on KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritav vaid juhul, kui teo objekti väärtus ületab 20 miinimumpäevamäära, s.o 1000 krooni. Vastasel juhul on tegemist KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteoga. Süüdistuse kohaselt püüdis O. Uus varastada tualettvett „Escada“ väärtusega 1019 krooni. Seda, et nimetatud tualettvesi maksab 1019 krooni, tõendavad Tallinna Kaubamaja avaldus nr 02/09, mille pöördel on märgitud, et „Escada“ tootekoodiga 3393670001680 maksumus on 1019 krooni. Sama on kinnitanud oma ütlustes tunnistajad L. S (tl 4) ja I. P . Samas on I. P öelnud järgmist: „Olles nimetatud karbi (s.o O. Uusilt ära võetud tualettvee „Escada“ karbi) üle vaadanud, nägin, et sellel ei ole turvaelementi ega ka hinnasilti. Kasutades kassasüsteemi arvutiprogrammi, määrasin karbil oleva triipkoodi järgi, et selle tualettvee maksumus on 1019 krooni. /---/ Olles märganud, et samasuguse tualettvee karbil, mis on müügisaalis välja pandud, on hind 929 krooni, küsisin parfümeeriaosakonna müüjalt, miks on karbil teine hind kui arvutis. Ta vastas, et kassasüsteemis muutus hind alates 02.01.

1. a., aga karpidel olevat hinda ei ole veel jõutud vahetada.“ O. Uus ise on kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustes (tl 9) maininud kahel korral, et tema teada oli parfüümi hind 940, mitte aga 1019 krooni. Kuigi I. P ja O. Uusi ütlused täpse hinna kohta on erinevad, on mõlemad andnud ütlusi, et müügisaalis oleval kaubal oli hind, mis jäi alla 1000 krooni. Kohus ei pea erinevust konkreetse hinna osas oluliseks: on mõistetav, et inimene ei suuda meenutada hiljem täpset hinda ja võib seetõttu eksida. Samas on lihtsam meenutada seda, kas hind jäi alla- või ülespoole mingist ümmargusest summast, nt 1000 kroonist. Arvestades, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, lähtub kohus sellest, et hinnasildi kohaselt oli parfüümi „Escada“ väärtus 929 krooni. I. P on ka rääkinud, miks tema teada olid kassa andmetel teine hind kui müügisaalis olevatel siltidel. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et müügisaalis väljas olnud kauba hinnasiltidel oli hind, mis jäi alla 1000 krooni. See asjaolu omab tähtsust järgmistel põhjustel: 3 KarS § 199 lg 1 koosseis eeldab KarS § 15 lg-st 1 tulenevalt subjektiivse külje poolest tahtlust, seda kõiki koosseisu asjaolude osas. Selleks, et KarS § 199 lg 1 subjektiivne koosseis oleks täidetud, peab isik pidama vähemalt võimalikuks (kaudne tahtlus), et varastatava asja väärtus on üle 1000 krooni. Kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p 5 kohaselt peab kaupleja tagama tõese ja nõuetele vastava teabe andmise müüdava kauba või teenuse kohta. Sellest tulenevalt on kõigil isikutel õigus eeldada, et kaupluses kaubal oleval hinnasildil olev hind kajastabki eseme tegelikku maksumust. Erandiks on kohtu hinnangul olukord, kui kaubale on kehtestatud soodsam hind nt seoses sooduskampaaniaga. Käesoleval juhul ei ole tõendeid selle kohta, et kaubal olnud hind oleks olnud väiksem põhjusel, et tegemist oli sooduskampaania hinnaga. Eelnev tähendab, et kui O. Uus lähtus kauba hinnasildil olnud 1000 kroonist allapoole jäänud hinnast, ei olnud ta teadlik süüteokoosseisule vastavast asjaolust, et kauba tegelik väärtus on 1019 krooni, ja ei pannud KarS § 17 lg 1 kohaselt KarS § 199 lg 1 objektiivsele koosseisule vastavat tegu toime tahtlikult. 2.3 KarS § 17 lg 2 järgi isik, kes tegu toime pannes lähtub ekslikult asjaolust, mis vastaks kergemat karistust ettenägevale süüteokoosseisule, vastutab tahtliku süüteo eest, mille toimepanemisele tema tahtlus oli suunatud. Seega vastutaks O. Uus KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest. Kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda aga juhul, kui kohus kriminaalasja raames leiab, et süüdistatav on pannud toime hoopis väärteo, karistada isikut väärteokorras. Samuti ei näe kriminaalmenetluse seadustik kohtule ette võimalust lõpetada kriminaalmenetlus ja edastada materjalid väärteomenetluse alustamiseks. Kohus ei saa lõpetada kriminaalmenetlust KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, s.t teos kuriteo tunnuste puudumise tõttu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 274 lg 1 kohaselt tehakse sellisel juhul õigeksmõistev otsus, s.o antakse teole sisuline hinnang. Kuigi KrMS § 274 on üldmenetluse säte, kehtib KrMS § 233 lg-st 3 tulenevalt sama põhimõte ka lühimenetluses. Eelnevat kinnitab asjaolu, et ka KrMS § 238 lg 1, mis sätestab lühimenetluses tehtavad kohtulahendid, annab punktis 3 õiguse teha lühimenetluse lõpetamise määrus vaid KrMS § 99 lg 1 punktides 2-5 sätestatud juhtudel. Eelnevast tuleneb, et kui kohtuistungil või lahendit tehes ilmneb, et teos puuduvad kuriteotunnused, peab kohus tegema õigeksmõistva otsuse, sõltumata sellest, kas tegu oleks kohtu hinnangul karistatav väärteona või mitte. Samas välistab õigeksmõistev otsus ne bis in idem põhimõttest tulenevalt ka isiku karistamise väärteokorras (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus asjas nr 3-1-157-08). Seega ei ole kohtul alust edastada kriminaalasja materjale pädevale asutusele väärteomenetluse alustamiseks.
4. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 238 p-e 4, § 233 p-le 3 ja §-dele 306 ja 311314 mõistab kohus O. Uusi KarS § 199 lg 1 järgi õigeks. Õigeksmõistva kohtuotsuse puhul jäävad menetluskulud – määratud kaitsjale makstud tasu 1292 krooni ja 10 senti – KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Sten Lind Kohtunik