lg 1 alusel kohaldada aegumist Marko Vilu suhtes algatatud täitemenetluses täiteasjas nr 163/2006/2111 ja täitemenetlus lõpetada. Määruse jõustumisel kustutada Marko Vilu (isikukood 39004245229) karistusandmed Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna 24.10.2006.a. väärteoasja otsuse nr 2590,06,005653 osas Karistusregistrist ja kanda üle arhiivi (KarRS § 25 lg 1 p 1). Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Määrus väljastada avaldajale ja kohtutäiturile ning määruse jõustumisel saata täitmiseks Karistusregistrile karistusandmete kustutamise osas. 1 Asjaolud. Marko Vilu esitas 04.02.2009.a. Viru Maakohtusse avalduse tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 163/2006/2111 seoses täitmise aegumisega. Avalduse kohaselt tegi Ida Politseiprefektuur Marko Vilu suhtes otsuse väärteoasjas nr
lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. 2 VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1,3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest või ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t. pöörata sissenõue võlgniku varale või § 201 kohaselt taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Kohtutäitur oma vastuses on selgitanud täitemenetluste läbiviimist ning leidnud, et kuivõrd võlgnik Marko Vilu on olnud teadlik täitemenetlusest, siis ei kuulu avaldus täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamisele. Kohus kohtutäituri sellise seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et Marko Vilu ei ole täitmisest kõrvale hoidunud, samuti puuduvad tema käitumises KarS §-s 82 lg 2 sätestatud alused aegumise peatumise kohaldamiseks. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole seda isiku maksejõuetus rahatrahvi tasuda. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5;
S § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja
S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Marko Vilu on avalduses taotlenud väärteotsuse andmete kustutamist Karistusregistrist KarRS § 25 lg 1 p 81 alusel. Kohus leiab, et nimetud sätet kohaldada ei ole võimalik, küll aga kuulub avaldaja taotlus rahuldamisele KarRS § 25 lg 1 p 1 alusel. KarRS § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Juhul kui väärteootsusega mõistetud karistuse täitmist alustatakse KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja kestel, kuid seda ei jõuta tähtaja möödumise tõttu lõpuni täita, tuleb isiku karistust arvestada KarRS § 25 lg 1 p-s 1 kehtestatud tähtaega arvestades. Sellisel juhul tuleb karistuse täitmise ajana käsitada kuupäeva, mil möödus 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse 3 jõustumisest ning isiku karistusandmed kuuluvad Karistusregistrist kustutamisele ja arhiivi kandmisele 1 aasta möödumisel nimetatud kuupäevast (RKL 3-1-1-51-08). Asja materjalidest nähtuvalt jõustus kohtuvälise menetleja otsus 12.11.2006.a., täiteasi avati 01.12.2006.a., seega täitmine oleks pidanud toimuma kuni 12.05.2008.a., sel kuupäeval täitus 18 kuud karistuse aluseks olnud väärteootsuse jõustumisest. Kuna Marko Vilu`le määratud väärteokaristust asuti täitma KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, siis ei ole tema puhul kohaldatav KarRS § 25 lg 1 p-s 81 sätestatu, vaid tema karistusandmed kuuluvad kustutamisele Karistusregistrist KarRS § 25 lg 1 p-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, s.o. ühe aasta möödumisel karistuse lubatavast täitmisest ehk 12.05.2009.a. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes EV Riigikohtu 02.10.2008.a. lahendile nr 3-1-1-51-08, samuti järgides
S § 82 lg 1 p 3 ja KarRS § 25 lg 1 p 1 sätteid, leiab kohus, et Marko Vilu suhtes algatatud täitemenetluses täiteasjas nr 163/2006/2111 tuleb kohaldada aegumist ning Marko Vilu karistusandmed Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna 24.10.2006.a. väärteoasja otsuse nr 2590,06,005653 osas tuleb kustutada Karistusregistrist ja kanda üle arhiivi. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 26. mail 2009.a Nooremreferent I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.