4-09-6392 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2009.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-6392 Kohtunik Viktor Brügel Väärteoasi M Suursaar’e kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 17.02.2009.a. otsusele väärteoasjas nr 09002924 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – M Suursaar (isikukood 45609010345; elukoht xxx) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti asukoht: Paldiski mnt 47, 10614 Tallinn) Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON Jätta M Suursaar’e kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 17.02.2009.a otsusele väärteoasjas nr 09002924 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 17.02.2009.a otsusega määras Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor M Suursaarele ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 7 trahviühikut, s.o 420 krooni. Otsuse kohaselt puudus M. Suursaarel 19.01.2009.a kell 16:49 Tallinnas, Tartu mnt 10 juures Tallinna ühistranspordi trammiliinil nr 4/140 kehtiv sõidupilet või muu sõiduõigust tõendav dokument. 2 Nimetatud otsusele esitas M. Suursaar 21.04.2009.a kohtule kaebuse ja 22.04.2009.a kaebuse täienduse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Märgib, et menetleja ei ole arvestanud eelneva ID-pileti olemasoluga ega samal päeval esimesel võimalusel uue ID-pileti ostmisega. Kuna linnale tekkinud kahju on samal päeval hüvitatud, oleks menetleja pidanud kohaldama hoiatusmenetlust või otstarbekuse printsiibist lähtudes väärteomenetluse lõpetama VTMS § 30 lg 1 alusel. Selgitab kaebuses, et protokollis puudus märge lahendi kättesaamise lõpptähtaja kohta. Kuna avaldajale otsust postiga ei saadetud ega ka muul viisil teatavaks ei tehtud, läks ta kohtuvälise menetleja otsust kätte saama
- aprillil 2009.a. Leiab, et karistusotsus peab olema menetlusalusele isikule igal juhul teatavaks tehtud. Demokraatliku õigusriigi põhimõttega (PS § 10) on vastuolus isiku karistamine tagaselja ning on seisukohal, et edasikaebe tähtaeg hakkab kulgema lahendist tegelikult teadasaamise päevast, mitte teadasaamise abstraktse võimaluse alguse kuupäevast. Talle lubati otsus saata meiliaadressile, mille avaldaja kohapeal antud vastulauses märkis. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. M. Suursaare suhtes 19.01.2009.a koostatud väärteoprotokollis nr 09002924 on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 20.02.2009.a. Nimetatud kuupäevast tuleb vastavalt VTMS §-le 114 lg 4 arvestada ka 15-päevast edasikaebamise tähtaega - kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 07.03.2009.a. Arvestades, et nimetatud kuupäev langes puhkepäevale, oleks kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks tulenevalt KrMS §-st 171 lg 3 jäänud puhkepäevale järgnev esimene tööpäev, s.o 09.03.2009.a. Kohtule laekus kaebus aga 21.04.2009.a, s.o tähtaega ületades ning tähtaja ennistamist kaebuse esitaja taotlenud ei ole. Samuti ei ole M. Suursaar toonud kaebuses välja sellist asjaolu, mis oleks aluseks kaebetähtaja ennistamisel. M. Suursaar on väärteoprotokolli kätte saanud ning oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. Väärteoasja materjalid ei sisalda kaebuse esitaja märkusi selle kohta, et talle oleks kõik või mõni talle teatavaks tehtud õigustest ebaselgeks jäänud või et ta oleks soovinud nende täiendavat selgitamist ja et kohtuväline menetleja oleks sellest keeldunud. Seega pidi M. Suursaar olema teadlik, millisest kuupäevast alates on kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav ning olema ka teadlik otsuse vaidlustamise korrast vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule. Väärteoprotokollis on ka sõnaselgelt kirjas, millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning kohtuvälisel menetlejal ei ole seadusest tulenevat kohustust menetlusalusele isikule otsust kätte toimetada. Kaebuse esitaja väidet, et kohtuväline menetleja lubas talle otsuse saata meiliaadressile, väärteoasja materjalid ei 3 kinnita, mistõttu ei pea kohus sellekohaseid ütlusi kaebetähtaja ennistamisel arvestatavateks. Vastavalt VTMS §-le 38 lg 1 järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu kohtumäärus 3-1-1-144-03), et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. M. Suursaarel eelviidatud takistused puudusid. Isiku ükskõiksus tema suhtes alustatud menetlusse ja selle edasisse kulgu ei saa olla aluseks tähtaja ennistamisel. Kuna M. Suursaare kaebus on esitatud tähtaega ületades, tähtaja ennistamist ta taotlenud ei ole ning kaebuses toodud asjaolud ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks, jätab kohus, juhindudes VTMS §-dest 48 lg 1 p 1, 114 lg 4, 117 lg 1 p 2, 118 lg 2 p 1, 190, 192-193 M Suursaare kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 17.02.2009.a otsusele väärteoasjas nr 09002924 läbi vaatamata. Viktor Brügel Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.