4-09-1288/19

(5)4-09-1288 Kohtuotsus on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga L. 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 27.maist 2009.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 30.12.2008.a. otsusega karistati Meelis Kangurit KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses so 4200 krooni selle eest, et ta 11.10.2008.a. kell 23.00 Kuressaare linnas L. 23 korteris 8 viskas veinipudeliga puruks L. 23 krt 8 rõdu akna, millega tekitas kahju 3000 krooni. M.Kangur rikkus KarS § 203 nõudeid.
2. M.Kangur esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale 22.01.2009.a. kaebuse maakohtule, taotledes otsuse tühistamist. Kaebuses menetlusalune isik taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses, sest M. Kangurit on karistatud teo eest, mida ta ei ole toime pannud. Asjas kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et kõnealuse akna purustas Meelis Kangur. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et M. Kangur ei pannud
3. oktoobril
4. a toime karistusseadustiku § 218 lg-s 1 sätestatud rikkumist. Kohtuistungil jäi M.Kangur kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja asja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning temale kaitsjatasu hüvitamist. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
5. Kohtuväline menetleja leiab oma kirjalikus seisukohas, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata /t.l. 11-12/. Kohtuvälise menetleja põhjendab enda otsust sellega, et 11.10.
6. a kella 23.00 ajal vaatasid M. R. ja J. R. aadressil X tn X-X, Kuressaare linn televiisorit. Järsku kostus veranda poolt tugev pauk. M. R. läks verandale vaatama ning nägi, et aken oli katki. Kohe peale veranda akna puruks viskamist nägi J. R. köögiaknast mööda jooksmas lühemat kasvu meest, kellel oli seljas midagi heledat ja triibulist. Mees jooksis L. tn X kaheksanda korteri poolt L. tänava suunas. Kedagi teist väljas näha ei olnud. M. R. kutsus politsei. Politseipatrulli, mille koosseisu kuulusid vanemkonstaabel Andres Koppel ja abipolitseinik Viktor Nurja, saabudes olid L. tn 23 hoovi viivad jalgvärav ja autovärav mõlemad suletud. Politsei saabudes L. tänav 23 hoovis kedagi ei olnud. Politsei vaatas veranda ja akna üle ning lahkus. Mõni minut peale politsei lahkumist helistas M. R.le Meelis Kangur, kes end tutvustas ja M. R.t nõudliku, vihase ja ähvardava häälega välja kutsus. Selle peale helistas M. R. uuesti politseisse. Vahepeal läks Meelis Kangur M. R. korteri ukse taha ja kutsus endiselt M. R.t välja. Köögi aknast nägi J. R. ukse taga seisvat Meelis Kangurit, kellel oli seljas hele triibuline pluus. Selle järgi tundis J. R. ära, et tegemist on sama isikuga, keda ta varem köögiaknast mööda jooksmas oli näinud. Meelis Kangurile ust ei avatud ning ta lahkus ukse tagant. Mõne aja pärast saabus uuesti politseipatrull. Sisenedes L. tn 23 maja hoovi, nägi patrull hoovis seismas meeskodanikku. Mehes tundis vanemkonstaabel Andres Koppel ära samal aadressil elava Meelis Kanguri, kes oli ilmsete joobetunnustega. Meelis Kangur oli agressiivne, vehkis kätega ja nõudis politsei lahkumist. Meelis Kangur pandi patrullautosse ja toimetati Kuressaare politseijaoskonda, kus Meelis Kangur keeldus alkoholijoobe tuvastamisest alkomeetriga ning loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Seetõttu tehti joobe tuvastamine välise vaatluse põhjal kahe tunnistaja juuresolekul ning Meelis Kangur paigutati kainenema. 11.10.2008.a õhtul varem, enne L. tn 23-8 akna lõhkumist, toimus L. tn 23 korteriühistu koosolek, kus tekkisid arusaamatused Meelis Kanguri ja M. R. vahel. Vabas vestluses tunnistas Meelis Kangur, et tema lõhkus M. R. veranda akna, kuid ülekuulamise protokollis ta seda kajastada ei soovinud. Eeltoodust lähtuvalt on kohtuvälises menetluses kogutud piisavalt 2

(5)4-09-1288 tõendeid, millest nähtub, et Meelis Kangur pani toime varvastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja jäi oma kirjaliku seisukoha juurde. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud otsus tühistada. 5.Tulenevalt VTMS § 133 p-dest 2-4 peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimused, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on pannud toime menetlusalune isik ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. KarS § 218 lg 1 sätestab, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
2. Meelis Kanguri tegu seisnes 09.12.2008.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt selles, et ta 11.10.2008.a. kella 23.00 paiku Kuressaare linnas L. tn 23 viskas veinipudeliga puruks L. tn 23 korter 8 rõduakna, millega tekitas kahju 3000 krooni, millega rikkus KarS § 203 nõudeid. M.Kangur leiab kaebuses, et teda on karistatud teo eest, mida ta ei ole toime pannud. Ta ei ole KarS § 218 lg-s 1 sätestatud rikkumist toime pannud.
3. Kohtuistungil Meelis Kangur eitas jätkuvalt M. R. rõduakna puruks viskamist. Meelis Kanguri ütluste kohaselt /t.l. 40/ viibis ta 11.10.2008.a. kella 23.00 paiku L. 23 hoovis, et tuppa kutsuda oma kass. Maja taga hoovis olles kuulis ta mütsatust ja klaasiklirinat, peale mida läks ta maja ette vaatama, mis toimus. M.Kangur nägi, et lõhutud on M. R. rõduaken. M.Kangur liikus seejärel tänava suunas, et näha kas seal on kedagi kahtlast, kuid näha ei olnud kedagi. Hoovi tagasi tulles nägi ta, et M.R. aknad on pimedad ja otsustas talle helistada, et teatada akna lõhkumisest. M.R. teatas telefonis, et ta on kodus, jälgib teda ja on kustunud M.Kangurile politsei. M.Kangur läks peale seda tuppa politseid ootama. M. Kangur oli enda sõnul väga ärritunud, et teda asuti süüdistama akna lõhkumises ja läks M.R. juurde küsima kuhu jääb politsei, andes viimase ukse taga uksekella. Kui politsei tuli, viidi ta arestimajja. M.Kangur eitab M. R. ähvardamist. Tunnistaja M. R. ütluste kohaselt /t.l. 42/ vaatas ta 11.10.2008.a. õhtul kella 23.00 ajal kodus koos endise abikaasa J. R.ga televiisorit, kui kuulis korraga pauku – veranda ukseklaas oli puruks visatud. J.R. vaatas peale seda köögiaknast välja ja nägi midagi triibulist aknast mõõda vilksatamas. Isikut ta ei suutnud tuvastada. M.R. kutsus välja politsei, kes kohale tulles fikseeris asja ja lahkus. Peale seda helistas talle M.Kangur, kes hakkas teda vihaselt välja kutsuma ja tuli hiljem ka ukse taha kella andma. M.R. ust ei avanud ja ähvardas M.Kangurile uuesti politsei kutsuda, kui ta ei lõpeta. Politseile M.R. ütles, et kahtlustab akna lõhkumises M.Kangurit, kuna viimasel oli sel õhtul seljas triibuline pluus ja samal päeval toimunud ühistu koosolekul oli neil M.Kanguriga sõnaline konflikt ning hiljem peale akna purunemist oli 3

(5)4-09-1288 M.Kangur käitunud väga agressiivselt. Tunnistaja J. R. ütluste kohaselt /t.l. 44/ vaatas ta 11.10.2008.a. koos M. R.ga korteris televiisorit, kui kostus tugev pauk. Peale pauku nägi ta, et köögiaknast läks mööda triibuliste riietega isik. Selgus, et katki oli visatud rõduukse aken. Nad otsustasid politsei kutsuda. Politsei tuli kohale ja küsis, kes seda teha võis. J.R. ja M.R. rääkisid politseile aknast möödunud triibulisest kogust ja sellest, et M.Kangur oli koosolekul vist M.R.t ähvardanud. M.Kanguril oli sel õhtul triibuline pluus seljas. Peale politsei lahkumist helistas vihane M.Kangur M.R.le ja tuli ukse taha kella andma. Nad kutsusid uuesti politsei, kes M.Kanguri ära viis. Tunnistaja Andres Koppeli ütluste kohaselt /t.l. 45-46/ oli ta 11.10.2008.a. tööülesannete täitmisel politseis ja käis väljakutse peal L. 23, kus visati sisse esimese korrus korteri rõduaken. Seda oli tehtud veinipudeliga. Pererahvas viitas Meelis Kangurile, kui kahtlusalusele. Peale sündmuskohalt lahkumist tuli mõne aja pärast samasse korterisse teine väljakutse – Meelis Kangur olevat ukse taga ja nõuab sisse laskmist. Kohapeale sõites tuli M.Kangur patrullile hoovi peal vastu ja hakkas neid ära ajama. Kuna Meelis Kangur oli alkoholi tarvitanud ega kuulanud politsei selgitusi, paigutati ta arestimajja kainenemisele. Tunnistaja K.E.i ütluste kohaselt /t.l. 47/ arutati 11.10.2008 L. 23 korteriühistu koosolekul maja jooksvaid majandamisküsimusi. Sellel osalesid ka Meelis Kangur ja M. R.. Koosolek oli rahumeelne, teravaid sõnavahetusi ei olnud ja mitte keegi ei ähvardanud kedagi. Kui varasemalt korteriühistu moodustamine päevakorda tõusis, oli korteriomanike seas erimeelsusi ses osas teistelgi, peale Meelis Kanguri ja M. R..

1. Kars § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Nendest kasvõi ühe elemendi puudumisel tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel obligatoorselt lõpetada. Kohus leiab, et antud väärteoasjas uuritud tõenditega so tunnistajate ütlustega ei ole veenvalt tõendatud, et L. 23 korter 8 rõduakna viskas 11.10.2008.a. puruks Meelis Kangur. Muud tõendid asjas aga puuduvad. Kohus eelneva põhjal ei näe M.Kanguri käitumises KarS § 203 nõuete rikkumist ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p-le 1 tuginevalt väärteomenetluse.
2. Menetlusalune isik on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks /t.l. 47/. Menetlusalune isik palub hüvitada tema poolt kaitsja M.Tuusale makstud tasu (käibemaksuta) kokku summas 8100 krooni. Esitatud on maksedokumendid /t.l. 35-38/. Seoses selle taotlusega märgib kohus järgmist. VTMS § 23 sätestab, et väärtoemenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kõnealusel juhul väärteomenetlus kohtu poolt lõpetati, tõusetub ka M.Kangurile valitud kaitsjale Mihkel Tuusale makstud tasu hüvitamise küsimus. Otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Käesolevas asjas on menetlusaluse isiku õigusabikuludeks kokku 8100 krooni (käibemaksuta), mis kohtule esitatud FIE Mihkel Tuus arvetest nähtuvalt koosneb kaitsja väärteoasja toimiku materjalidega tutvumise, nende õigusliku analüüsi, menetlusaluse isiku ärakuulamise tasust 2250 krooni (kulunud aeg 1,25 tundi, tunnitasu 1800 krooni), kaebuse 4

(5)4-09-1288 koostamise tasust 1350 krooni (kulunud aeg 0,75 tundi), 31.03.2009.a. kohtuistungil osalemise tasust 1800 krooni (kulunud aeg 1 tund) ja 6.mai 2009.a. kohtuistungil osalemise tasust 2700 krooni (kulunud aeg 1,5 tundi). Kohus leiab, et õigusabi kasutamine M.Kanguri poolt antud väärteomenetluses oli vajalik ja õigustatud, kuid arvestades suuresti kõnealuse väärteoasja keerukust peab kohus M.Kanguri õigusabikulusid mõistlikuks 5000 krooni ulatuses ja sellises suuruses tuleb need menetlusalusele isikule ka hüvitada. Ülejäänud osas so summas 3100 krooni, ei pea kohus õigusabikulusid põhjendatuks. R.Undrest kohtunik 5