Obsah (6)

§ 202§ 212§ 203§ 191§ 190§ 193

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuvälise menetleja otsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-08-12721 Men

) §-st 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused

1. Rahuldada võlgniku avaldus ja lõpetada kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna 11.09.2006 otsusega nr 259006004683005 Riho Kasele määratud rahatrahvi 9900 krooni sissenõudes täitemenetlus täitmise aegumise tõttu. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
2. Saata määruse koopia kohtutäituri, sissenõudja ja võlgniku aadressil ning pärast jõustumist viivitamatult karistusregistrile. Selgitused kohtumäärusele
3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. Asjaolud Võlgnik on esitanud kohtule avalduse tasumata rahatrahvi 9900 krooni aegumise kohaldamiseks. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et võlgniku Riho Kask suhtes on sissenõudja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna 11.09.2006 otsuse nr 259006004683005 alusel 20.10.2006 algatatud täitemenetlus. Nõude sisu on rahatrahv 9900 krooni. Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et on täitemenetluses teostanud täitetoimingutena: arestitud võlgniku pangaarved. Arestitud kontolt laekumisi pole olnud. Ametlikku töökohta võlgnik täitemenetluse läbiviimise ajal ei ole omanud. Võlgniku nimele registrisse kantud varale on seatud 02.07.2008 käsutamise keelumärge. Kohtutäitur ei ole pidanud võlgniku kodu müüki proportsionaalseks vahendiks rahatrahvi sundtäitmisel. Rahatrahvi katteks on laekunud 784.84 krooni.
5. Kohtu põhjendused

§ 202

lg 2 kohaselt rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

§ 212

lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimused on lahendatavad menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Esitatud asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt lahendab kohus avalduse ilma avalduse esitaja, kohtutäituri ja sissenõudja osavõtuta. Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 202 lg 1). Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (

§ 203lg 5).

Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 2 p 3). Eelosundatud sätetest järeldub, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb

§ 203lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Kar

S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud 18-kuulise tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud, tuleb võlgniku avaldus rahuldada ja lõpetada kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi sissenõudes täitemenetlus täitmise aegumise tõttu. Vastavalt

§-le 189 võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 191

kohaselt.

§ 190

kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kirjalikus menetluse tehtud kohtumäärusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193

). Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab (

§ 212lg 2).

Kalev Kuningas Kohtunik 2