TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtulahend Menetlus Täitmiskohtunik Avaldaja, süüdimõistetu võlgnikun

§ 114

p 5 ja § 199 lg 2 p 4,7 ja 8 järgi kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Kalev Kuningas Janek Kivimäe (isikukood 38207246016; asukoht Tartu Vangla, Turu 56 51014 Tartu) aegumise kohaldamine Kohtute Raamatupidamiskeskus Rita Lohu RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata Janek Kivimäe avaldus Viljandi Maakohtu
2. jaanuari 2005 otsuse nr 1167-04, Tartu Ringkonnakohtu
3. mai 2005 otsuse nr 2-1-086/05 ja Riigikohtu
4. juuni 2005 määruse nr 7-1-1-255-05 täitmise aegunuks tunnistamiseks Janek Kivimäelt menetluskulude sissenõudes. Täiendavad otsustused
5. Saata määruse koopia avaldajale, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele
6. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
7. Asjaolud Janek Kivimäe on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu
8. jaanuari 2005 otsusega nr 1-167-04 ja karistatud karistusseadustiku (

) § 114 p 5 ning § 199 lg 2 p 4,7 ja 8 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Süüdimõistetu viibib vangistuses. Kriminaalmenetluse kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. Janek Kivimäe on esitanud

1. aprillil 2009 kohtule avalduse kriminaalasjas välja mõistetud tasumata menetluskuludes 37 447.25 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 31.08.
2. Sundraha, kohtukulude ja kaitsjatasu tasumata nõuded kokku 37 447.25 krooni.
3. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (

) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1). Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud

§ 82

lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (VTMS § 203 lg 5).

§ 82

lg 1 p 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui esimese astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud viis aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. Otsuste täitmisel on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Otsuse täitmise aegumine peatub: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)

§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda (

§ 82lg 2).

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Janek Kivimäe on Viljandi Maakohtu 25. jaanuari 2005 otsusega nr 1-167-04 süüdi mõistetud

§ 114p 5 järgi, s.

o I astme kuriteos. Vastavalt

§ 82lg 1 p-le 2 aegub I astme kuritegu 5 aastaga.

Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Kuna käesolevaks ajaks ei ole kohtuotsuse jõustumisest veel möödunud 5 aastat, tuleb süüdimõistetu taotlus kriminaalmenetluse kulude ja sundraha aegunuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Kalev Kuningas Kohtunik