← Eesti

1-09-5889/8

Obsah (6)§ 76§ 75§ 121§ 117§ 63§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mail 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-5889 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Kristi Ke

§ 76

lg 4 alusel määrata Riho Looritsale katseaeg kandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni

  1. juuli
  2. a. Kohustada Riho Looritsat katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx

  1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrata Riho Looritsale katseajaks järgmised kohustused: 1

  1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
  2. osaleda MTÜ x 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Määrus Riho Looritsa suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Jõgeva Maakohtu 22.11.
  3. a otsusega tunnistati Riho Loorits süüdi

§ 121

järgi ja karistati 1 aasta vangistusega ning

§ 117

ja 118 p 1 järgi ja karistati

§ 63lg 1 alusel 8 aasta vangistusega.

Liitkaristuseks mõisteti Riho Looritsale

§ 64lg 1 alusel 8 aastat vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud vangistust karistuse kandmise aja algusega 24.03.

  1. a. Kohtuotsus jõustus 29.11.
  2. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.03.
  3. a ja lõppeb 23.07.
  4. a. 05.11.
  5. a jättis Tartu Maakohus Riho Looritsa ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamata. Kohtumäärus jõustus 18.11.
  6. a. Riho Loorits on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 04.06.
  7. a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 5 kuud vabadusekaotust katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 2) 17.01.
  8. a Järva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 3) 22.01.
  9. a Jõgeva maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 4) 27.03.
  10. a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel 5 kuud vabadusekaotust katseajaga 2 aastat; 5) 07.01.2003.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel rahaline karistus 1500 krooni. Krminaalhooldaja ei nõustu Riho Looritsa ennetähtaegse vabastamisega, kuna uute kuritegude toimepanemise risk on jätkuvalt kõrge. Ta peaks osalema MTÜ x programmis, kuid selle läbimise reaalne võimalus on Riho Looritsa puhul väike. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Riho Loorits seletas kohtus, et ta saab aru, kui palju ta on valesti teinud, põhjuseks on olnud alkohol. Ta läheks vabanemisel kohe Lootuse Küla programmi, mis toimub küla territooriumil ja on kinnine programm, tal on kindel soov see programm läbida. Vanglas ei osalenud ta anonüümsete alkohoolikute grupitöös, kuna oli hõivatud tööga. Tööd pidas ta tähtsamaks, kuna tal ei ole mingit tuge väljastpoolt. Prokurör on seisukohal, et Riho Looritsat ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna elukoht on olemas tal ainult programmiga liitumise ajal, tal puudub arusaamine sellest, mis saab pärast programmi lõppemist. Ta ei ole vanglas tegelenud oma probleemiga, uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge, ta ei sobi kriminaalhooldusele. 2 Kohtuniku seisukoht Riho Loorits mõisteti süüdi esimese ja teise astme kuritegude toimepanemises. Mõistetud karistusest on ta ära kandnud 2/3, millal

§ 76lg 2 p 2 järgi tekib võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks.

Vangistusseaduse § 76 lg lg 3 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat tähtaega. Käesolevaks ajaks on nõutud 6 kuu pikkune tähtaeg 18.05.2009. a möödunud ja formaalsed eeldused Riho Looritsa ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riho Loorits on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vabanemisel on tal võimalus liituda MTÜ x 10-kuulise programmiga, mis tagab programmis osalejale ka elukoha. MTÜ x on teatanud, et nad nõus Riho Looritsa vabanemisel kohe vastu võtma. Arvestades süüdimõistetu varasemaid korduvaid karistusi ja seda, et alkoholil on olnud oluline roll kuritegude toimepanemisel, vähendaks vastava programmi läbimine oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti aitaks see kohaneda eluga vabaduses ja saada toetust teistelt osalejatelt, mis on oluline, kuna Riho Looritsal puudub vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik. Kriminaalhooldaja on leidnud, et juhul kui Riho Loorits osaleb selles programmis täies mahus, võib see kujuneda temale sobivaks riske maandavaks komplekseks tegevuseks. Seega on käeoleval ajal täidetud tingimused, mis võimaldavad kriminaalhoolduse läbiviimist Riho Looritsa suhtes – talle on tagatud elukoht, on motivatsioon oma endist elulaadi muuta ja toetus selleks. Kohtuniku hinnangul vähendab sellistel tingimustel ennetähtaegne vabastamine oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski, mistõttu on otstarbekas Riho Loorits ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. MTÜ x poolt pakutav programm on piisavalt pikk selleks, et Riho Loorits saab tegeleda teise elukoha ja töökoha otsimisega ajaks, mil tal ei ole enam võimalik elada x. Riho Looritsale tuleb katseajaks määrata 2 lisakohustust, mis toetavad tema soovi end muuta: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ja osaleda MTÜ x 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Riho Looritsal on kandmata karistust üle ühe aasta, mistõttu tuleb vastavalt

§-le 76 lg 4 katseaeg määrata ärakandmata karistusaja ulatuses kuni 23.07.2010 ja allutada ta

§ 75lg 1 ettenähtud käitumiskontrollile.

Ingeri Tamm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.