4-09-664 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märtsil 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-664 (2602,08,028632) Kohtunik Ene Muts Kohtuistun

§ 7

lg 2 järgi ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud tõendama enda süütust ning

§ 7

lg 3 järgi tõlgendatakse väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava kasuks. 2 Tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused on diametraalselt vastandlikud ning puudub võimalus koguda täiendavaid tõendeid, mille abil sellist vastuolu kõrvaldada. Ka on tunnistaja ametiisik ja tema ütlused võivad olla mõjutatud kohtuvälise menetleja seisukohtadest.

§ 66lg.

2 järgi kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Riigikohtu praktika on siiski kinnitanud, et uurimisasutuse ametnik, kes viibib menetlust teostava ametnikuga ühes patrullautos, võib osaleda menetluses tunnistajana, kuid seda ainult juhul, kui muid tõendeid koguda ei ole võimalik. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil jäi Eilar Kiisla esitatud kaebuse juurde. Eilar Kiisla andis ütlusi selle kohta, et

1. detsembril
2. a kella 9 paiku tööle minnes alustas ta liikumist Liiva tänavalt sõites Ujula tänavale ja sealt Sauna tänavale, sõites sealt edasi Kroonuaia tänavale. Oli lumine päev ja ta ületas ristmikku nähes, et eravärvides sõiduk seisis seal. Ta sõitis üle ristmiku. Kroonuaia tänaval, enne Oa tänava risti on 2 suunaline liiklus. Jõudes Oa risti jätkas liiklemist Kroonuaia tänaval. Seal algab ühesuunaline liiklus. Enne reastumist vasakule veendus, et keegi ei ole alustanud möödasõitu ja kui reastus ära, siis ei olnud veel sõidukit taha tulnud ja peatumismärguannet andnud. Siis märkas, et sõiduk annab peatumismärguande. Sõiduk sõitis alguses tema kõrval. Kas tahtis mööduda temast, kuigi põlesid vilkurid. Ei olnud siis kohe võimalik paremale reastuda, sest seal seisid autod. Kui avanes võimalus siis reastus paremale ja peatas auto. Teda kutsuti politseiautosse ja alustati väärteoprotokolli koostamist. Sild lõpeb ristmikul ja fooris põles roheline tuli. Sõiduk seisis temast vasemal pool, Vabaduse puiesteel. Enne ristmiku ületamist oli ees sõidukeid, mis liikusid samas suunas. Vahe eesoleva sõidukiga, mis ristmikku ületas võis olla umbes 6-10 m. Ei oska öelda, kas tema taga ületas mõni sõiduk ristmikku. Kogu aeg ei jälginud seda. Sillal on foor külje peal ja üleval. Näha juba kaugelt, mis tuli põleb. Ristmikule lähenes ta kiirusega umbes 40 km/h, mitte rohkem. Siis veelgi alandas kiirust. Raudselt isegi 30 km/h ei olnud seal kiirus. Sellest hetkest kui silla piire lõppes kuni politsei sõiduki märkamiseni võis olla jäänud ristmikuni umbes 5 meetrit. Enne valgusfoori on joon. Kindlasti ei ole võimalik 5 meetriga pidama saada selle kiiruse juures, aga annab reageerida, et ohutus tagada. Tavaliselt operatiivsõiduk enne ristmikku annab ka helisignaali. Ta ei tea, miks politsei just talle järgi sõitis ja peatumismärguande andis. Foorituli on näha Kroonuaia tänavalt tulevale autole ja näha Vabaduse puiesteel seisvale autole. Seda foori, mis Sauna ristmikul silla ületamise poole peal, seda võib näha, aga need ei ole sünkroonsed foorid. Üks läheb varem punaseks, kui teisel pool veel roheline. Politseiauto oli tume Škoda x. Kuna see sõiduk teda kinni peatas, siis kirjutas numbri ülesse. Ta ei saanud teisest kohast järele sõita. Politsei selgitas, et teda peeti kinni, sest punase tulega sõitis üle ristmiku. Foori nägi ta enne sillale sõitmist, sest foor on üleval kõrgel. Juba teisel pool silda nägi foori. Vahetult enne ristmikku jälgis ikka foori. Siis on näha külgmine foor, mis madalamal. Ta vaatas lubavat tuld ja sõidukeid, et keegi ette ei sõidaks. Ei näinud, et tuli oleks vilkuma hakanud või teine tuli tulnud. Emajõe, Vabaduse ja Sauna tänavate ristmikul on 4 foori madalamal ja üleval 3 kindlasti. Vahetult ristmikul kui Sauna tänavalt tuleb, siis foor on temast paremal ja üle ristmiku vasemal pool ja üleval ka. Mõlemad näitavad temale valgust. Ristuvatel teedel olevad foorid on risti täpselt, valgel ajal neid ei näe kindlasti, võib-olla pimedas on nähtavad tuled. Väljas oli valge. Tunnistaja A. V. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta töötab 3,5 aastat vanemkonstaablina Lõuna Politseiprefektuuri liiklustalituses. 3 Eilar Kiislaga puutus kokku detsembris seoses liiklusjärelvalvega. Ta teostas liiklusjärelvalvet liikluses koos konstaabel T.-ga, seisid foori taga punase tule tõttu. Nad seisid eravärvides sõidukiga Vabaduse-Kroonuaia-Sauna tänavate ristmikul ja jälgisid valgusfoori. Neile põles punane tuli, vasakule jäävas fooris oli roheline ja hakkas vilkuma, süttis kollane ja siis sõitis läbi üks sõiduk sealt. Kui süttis punane, sõitis läbi beež Chevrolet. Kui Chevrolet ületas ristmiku, seisid nemad Vabaduse pst.-l ja neile süttis roheline. Nad võisid juba liikuda. Nad sõitsid järgi sellel sõidukile ja peatasid vilkuritega. Sõiduk peatus vasakul teeserval. Läbi küljeakna andsid märku, et paremal peataks. Nende eest ristmikule sõitis läbi 2 autot- BMW kollase tulega ja punase tulega Chevrolet, mille nad peatasid. Kui sõiduki peatasid, siis juht ei tunnistanud rikkumist Kuna asjaolud ei olnud selged, siis kutsusid ta patrullautosse, kus ta mainis, et helistab kellelgi Rihole. Tema sõnade kohaselt ületas ta ristmiku rohelise tule ajal. Tunnistaja paarimehega seisid Vabaduse pst.-l ja nende suhtes liikusid sõidukid risti. Neile vasakut kätt fooris põles punane tuli sel hetkel, kui Chevrolet ületas ristmiku. Tunnistaja on kindel, et peatsid just selle sõiduki, mis ületas ristmiku, sest koheselt sõitsid järgi ja Oa–Herne tänavate vahelisel lõigul andsid peatumismärguande. See ei oli ole pikk maa, kohe jõudsime järele talle. Tunnistaja nägi, et Chevrolet oli beeži värvi. Kui järgi sõitsid, siis ühtegi sõidukit rohkem järgi ei sõitnud sellele sõidukile, oli pidevalt silmside. Sõiduki värv ei saanud muutuda. Sõiduki registreerimisnumbrit nägi siis, kui järgi sõitsid sõidukile. Tunnistaja nägi, et vasakut kätt jäävas fooris põles punane tuli, kui Chevrole ristmikule sõitis. Seal on ka jalakäiatele ettenähtud foor, aga see ei varjanud vaadet. Tunnistaja jälgis vasakut foori, mis Kroonuaia tn. pool ja milles hakkas roheline vilkuma sõidusuunas Sauna tänavalt Kroonuaia tänavale. Tunnistaja vaatas vasakule ja paremale ja enda sõidurada ka, mis jääb otse ette. Vaatas Emajõe tn. foori, seal oli temale lubav tuli. Kui tunnistajale lubav tuli põles, siis menetlusalune isik ületas ristmikku. Sauna tn. ja Kroonuaia tn. foorid on sünkroonsed. Tunnistaja on seal liiklusjärelvalvet teostanud, seepärast teab, et sünkroonsed foorid. Sauna tn. poolset foori tunnistaja ei näinud. Dokumentaalsed tõendid. OÜ IB Foor teatel Tartus, Vabaduse pst.-Kroonuaia-Emajõe-Sauna tänavate ristmikul töötas 10.12.2008.a. kell 08.30 – 15.00 fooriprogramm nr.
3. Ööpäeva jooksul töötab ristmikul 3 erinevat fooriprogrammi. Fooriprogrammi graafikul kirjeldatakse rohelise tule põlemist (pidev või katkendlik joon), tulede vahetumist (alguses punane/kollane –alati 1 sek., rohelise tule lõppemisel rohelise tule vilkumine transpordile 2 sek. ja jalakäijatele 4 sek., seejärel kollane tuli 3 sek.) ja algab punane tuli, mida graafikule ei joonistata. Kuna antud ristmikul juhitakse fooride tööd andurite ja jalakäija nuppude abil, siis ei ole võimalik täpset programmi kirjeldada, kuna rohelise tule põlemise pikkust ei ole võimalik tagantjärele tuvastada. Jalakäijad saavad rohelise tule ainult nupule vajutamisel. Konfliktuvate suundade (e. foorirühmade) roheliste tulede samaaegse põlemise vältimiseks on foorikontrollerisse installeeritud nn. “kaitseajad”, mis peavad garanteerima, et viimasel rohelise tule põlemise hetkel stopp-joone ületanud sõiduk (või sõiduteele astunud jalakäija) jõuab kavandatud manöövri lõpetada enne järgneva rohelise tule alguses oma liikumist alustanud sõiduki (või jalakäija) saabumist konfliktpunkti (tl. 32-34). ARK Tartu büroo tõendi andmetel on sõiduki Chevrolet Aveo, registreerimisnumbriga x värvus liiklusregistri andmetel oranž (tl. 28). 4 Liikluseeskirja (LE) §
4. Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma. LE §
5. Foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale. LE §
6. Foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, takistamata jalakäijat. Liikluseeskirja lisa 1 p
7. Ümartuledega foor. Reguleerib sõidukite, foori 9 puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Tuled tähendavad järgmist: roheline lubab liikuda; roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; punane keelab liikuda; punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest. Liiklusseaduse (LS) §
8. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt ristmikule või reguleeritud ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohtu järeldused. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Eilar Kiisla poolt LE § 168 rikkumine vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud menetlusaluse isiku Eilar Kiisla ja tunnistaja A. V. ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega, fooriprogrammiga ja ristmiku skeemiga. Eilar Kiisla ütluste järgi jälgis ta kaugelt enda sõidusuunda reguleerivaid valgusfoore, juba silla teisest otsast. Ristmikule lähenedes jälgis ta foore ja liiklust ristmiku vahetus läheduses, samuti seal seisvaid sõidukuid. Ristmiku foori dubleeris Sauna tänava kohal olev foor, mille nähtavus temale kadus enne ristmikku. Nähtavaks jäid foorid tänavanurkadel. Dokumentaalse tõendi järgi reguleerivad transpordiliiklust Sauna tänava suunalt valgusfoorid ristmiku ees paremal ja üle ristmiku vasakul Kroonuaia tänava alguses. Vabaduse puiestee suunalt reguleerivad transpordiliiklust valgusfoorid ristmiku ees paremal ja üle ristmiku vasakul Emajõe tänava alguses. Kõigil fooridel on tuled kahes, suunas teineteisele poole, seljad vastakuti. Fooriprogrammi järgi on ristmikule suubuvate tänavate ees olevad valgusfoorid erinevate intervallidega. Kui punane tuli keelab ristmikule sõitmist Kroonuaia tänavalt, siis samal ajal võib ristmikule sõita veel Sauna tänavalt. Samas sõidusuunas liiklust reguleerivad valgusfoorid on sünkroonsed. Tunnistaja jälgis liiklust Sauna tänavalt temale vasakule jäävast Kroonuaia tänava alguses oleva valgusfoori abil. Tunnistajale ei olnud nähtavad Sauna tänava nurgal oleva valgusfoori tuled Sauna tänaval liiklejatele, samuti mitte foorituled Kroonuaia tänavalt ristmikule liikuvale sõidukile. Tunnistaja nägi endast vasakul olevat foori, mis reguleeris liiklust Sauna tänavalt ristmikule sõitvatele sõidukitele. Tunnistaja asukohast diagonaalselt üle ristmiku vasakul asuv foor reguleeris liiklust sõidukile, milles oli tunnistaja. Tunnistajale olid nii enda sõidusuunda reguleeriv foor kui ka Sauna tänavalt ristmikule sõitu reguleeriv foor vasakul ühel joonel jälgitav. Sellest järeldub, et tunnistaja 5 asjaolude tajumist antud kohal ja ajahetkel ei olnud segavaid faktoreid. Sündmus toimus päiksel päevavalguse ajal ja see asjaolu kinnitab menetlusaluse isiku ütlusi heast nähtavusest. Tunnistaja jälgis foori, mis oli tema sõidusuunas üle ristuva tee. Kui sõiduk ületas ristmiku, siis neile süttis roheline tuli. Ohtu kokkupõrkeks siis ei olnud. Fooriprogramm kinnitab menetlusaluse isiku ütlusi selles, et kui foorile läheneda Kroonuaia poolt, siis roheline lubav tuli on seal vähem aega. Fooriprogramm ja ristmiku skeem ei anna alust järeldada menetlusaluse isiku väitest asjaolu, et tunnistaja võis seetõttu eksida. Kuigi valgufoorid ei ole sünkroonis, ei olnud tunnistajale nähtav foorituli, mis reguleerib liiklust Kroonuaia tänavalt ristmikule sõitjale. Nähtav oli sama foori tuli, mis reguleerib liiklust Sauna tänavalt ristmikule sõitjale. See asjaolu ei anna alust järeldada tunnistaja eksimist. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused on samasisulised selles, et menetlusalune isik sõitis ristmikule teise auto järel ja ületas Sauna tänavalt sõites ristmiku viimasena, vahetult enne ristmiku Vabaduse pst. l otsas rohelise tule süttimist. Arvestades ristuvate teede fooride rohelise ja punase tule süttimise vahelisi intervalle, sõitis menetlusalune isik ristmikule keelava fooritulega ja rikkus sellega LE § 168 nõudeid. Menetlusaluse isiku esitatud kirjalik tõend selle kohta, et tema juhitud sõiduk Chevrolet oli orenži värvi, ei lükka ümber tunnistaja ütlusi selles, et ristmikku ületanud Chevroletti juhtis Eilar Kiisla. Tunnistaja järgnes sõidukile vahetult ja tal oli sõidukiga silmside. Seetõttu ei ole kahtlust selles, et kinni peeti ristmikku punase fooritulega ületanud sõiduk. Menetlusaluse isiku ütlustest järeldub, et ta pani teo toime ettevaatamatusest. Tal ei olnud kavatsust ristmikku punase fooritule ajal ületada ja liikluseeskirju rikkuda. Ilmastikuoludest tulenevat teeolusid arvestades ja kõrvalteedel liiklust jälgides oli ta tähelepanematu fooritulede muutumise suhtes. Tegu on toime pandud ettevaatamatusega kergemeelsuse vormis. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus ei tuvastanud Eilar Kiisla teos süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Eilar Kiislat on 19.09.
9. a karistatud LS § 7426 järgi rahatrahviga 3600 krooni. Rahatrahv on makstud 04.10.
10. a. 20.09.2008.a on temale LS § 7422 lg. 1 tunnustel teo eest VTMS § 53 lg 2 alusel tehtud suuline hoiatus (tl. 18). Eeltoodust järeldub, et Eilar Kiisla õigusrikkumine on juhuslikku laadi. Arvestades teo toimepanemist ettevaatamatusest ja rikkumisest ohtliku olukorra tekkimata jäämist on võimalik tema suhtes väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Kaebus ei ole põhjendatud selles osas, et menetlusaluse isiku teos puudusid väärteotunnused. Eelpoolkirjeldatud tõenditega on LE § 168 rikkumine tõendatud ning kohtuväline menetleja on õigesti määranud vastutuse aluseks LS §
11. Menetlusaluse isiku väited tema ühesugustest ütlustest kogu väärteomenetluse kestel ei ole põhjendatud. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik andnud ütlusi selle kohta, et ristmikul polnud keelavat märgutuld. Sellest järeldub, et ta on eitanud talle etteheidetavat tegu, kuid jätnud andmata ütlused teo asjaolude kohta. Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses (tl. 8) on menetlusalune isik seletanud, et tema juhitud sõiduki liikumise ajal suunal Sauna tänava sild – Kroonuaia tänav, oli valgusfooris roheline tuli. Kaebuse väited põhinevad olulises osas valgusfooride töörežiimil, mis võimaldasid vältida liikluses ohtliku olukorra tekkimist. Sama regulatsioon on ka Liikluseeskirja §-des 166, 167 ja Liikluseeskirja lisa 1
12. punktis. Asjakohatud on väited tunnistaja kallutatusest tema ametiseisundi tõttu. Kaebuse esitaja on ka ise kaebuses viidanud Riigikohtu vastavale seiskohale, mille järgi kohtuvälise menetleja ametnik võib olla tunnistaja. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 05.04.2007.a kohtuotsuses nr. 3-1-1-4-07 ja teistes kohtuotsustes väljendanud seisukohta, kes saab olla tunnistaja.

§ 66lg 1 kohaselt on tunnistaja isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.

Kohtupraktikast tulenevalt loetakse tunnistajaks ka menetleja ametnikku, kes teab menetlustoimingu asjaolusid ja saab vastavalt anda 6 ütlusi menetlustoimingu asjaolude kohta. A. V. ei olnud antud juhul menetleja ametnik, kes tegi menetlustoiminguid. Ta teadis sündmuse asjaolusid ja sai nende kohta ütlusi anda. Kaebemenetluses kohtus kogutud tõenditega olid menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused võrreldavad. Asja kohtuliku uurimise käigus ei jäänud kõrvaldamata kahtlusi, mida tulnuks

§ 7lg 3 järgi tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Kohus ei tuvastanud väärteomenetluses olulisi menetlusnormide rikkumisi. Väärteoprotokollis oli sündmus, koht ja aeg kirjeldatud selgelt ning tugines kohtuvälise menetleja kogutud tõenditele. Kohtuvälise menetleja otsuses on sündmuskoht muutunud ebamääraseks ja piiritletud Vabaduse puiesteega, kohta määratlemata. Kõnesoleval ristmikul asus liiklusjärelevalvet teostav ja foori taga ootav politseiauto. Kohtuistungil uuritud tõendid ei tekita kahtlust teo toimepanemises väärteoprotokollis märgitud kohas, Vabaduse pst.-Kroonuaia-Emajõe-Sauna tänavate ristmikul. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (tunnistaja ütlused). Samas ei ole väärteoprotokollis nimetatud ühtegi tõendit, mis menetlusaluse isiku väärtegu tõendavad. Seda asjaolu ei ole aga kaebuses nimetatud. Kaebusele on lisatud tunnistaja A. V. ütlused. Menetlusalusel isikul väärteomaterjalidest koopiate olemasolust ja vastulause esitamisest järeldub menetlusaluse isiku teadlikkus ning tal ei tekkinud küsimust sellest, mille vastu ennast kaitsta. Kohtuväline menetleja aga ei pidanud vajalikuks vastulause saamise järel täiendavate tõendite kogumist ja piirdus ühe tõendiga, tunnistaja ütlustega. Vastulause esitamise fakt on kaevatavas otsuses märgitud. Menetlusalune isik enda süüd ei tunnistanud ka vastulauses. Ta kirjeldas sündmuskohta ja olustikku. Faktiliste asjaolude täpne kirjeldus võimaldanuks menetlusalusel isikul paremini mõista kohtuvälise menetleja otsuse motiive, kuid vastulausest ei ole alust järeldada kohtuvälise menetleja seisukoha muutmist teo tõendatuse osas. Kohtuistungil uuritud tõenditega on LE § 168 rikkumine tõendatud. Eeltoodust lähtudes ei ole kohtul alust teha järeldust menetlusaluse isiku õiguste rikkumisest. Menetlusalune isik teadis, mille vastu ennast kaitsta ning tegi seda vastulause esitamisega ja kohtuvälise menetleja otsuse peale kohtule kaebuse esitamisega. Seega on kohtuvälise menetleja otsus tuginenud tõendatud faktilistele asjaoludele. Ei esine menetlusnormide rikkumist, mida hinnata VTMS § 150 sätestatud olulisteks menetlusnormide rikkumisteks, mis toovad kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Ene Muts Kohtunik 7