← Eesti

4-09-1696/22

4-09-1696 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märtsil 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-1696 (2602,09,001740) Kohtunik Ene Muts Kohtuist

§ 7422lg 3 alusel määratud rahatrahv on tasutud 12.10.2006.

a. Järgmised karistused on määratud 17.04.2008.

§ 7437

lg 1 alusel ja 29.08.2008.

§ 7422lg 2 alusel.

LE § 124 järgi suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS § 7422. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

(1)Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. VTMS § 55. Kiirmenetluse kohaldamine
(1)Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kohtu järeldused. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Vallo Robi poolt LE § 124 p 2 rikkumine vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud. Vallo Robi sõitmist lubatust suurema kiirusega tõendab dokumentaalne tõend: liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll 27.01.
  1. a. Kiirust mõõdeti protokolli koostamise päeval kell 8.01 Tartu vallas maantee nr. 3
  2. kilomeetril. Sama dokumentaalne tõend tõendab ka teo toimepanemise kohta ja aega ning teo toimepannud isikut. Vallo Robi allkirjastas protokolli ja see asjaolu kinnitab, et protokoll koostati sündmuskohal menetlusaluse isiku juuresolekul. Lubatud kiiruse ületamine ligi 20 km/h võrra kinnitab teo toimepanemise otsest tahtlust. Sellisel määral kiiruse ületamine on juhil jälgitav spidomeetrilt. Kaebuse esitaja kahtlused, et tablool oli kellegi teise isiku juhitud sõiduki kiiruse näit, ei ole mitte millegagi põhjendatud. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on real „Juhile näidati seadme tablool fikseeritud näitu: on märk „X“ sõna „jah“ ees ruudus korduvalt ülekirjutatud ja seetõttu muust tekstist rasvasemas kirjas. „Ei“ ees ruudus on ebamäärane kujutis. Ebaselgused nimetatud protokolli osas on selgelt parandamata ja võivad seetõttu põhjustada kahtlusi selles, kas juhile on seadme tablool fikseeritud näitu näidatud või mitte. Menetlusalune isik on protokollile alla kirjutanud. Kohus on seisukohal, et kahtlused on kõrvaldatud menetlusaluse isiku, kaebuse esitaja Vallo Robi kaebuses kirjeldatud asjaoludega. Politseisõidukis ta nägi tablood, millel oli kiiruse näit 110 km/h. Sama näit on fikseeritud ka protokollis. Seetõttu ei ole kahtlust, et juhile näidati seadme tablool fikseeritud näitu. Protokollis märgitud mõõtmistulemus ja visuaalselt tajutu on samad. Mõõtmine on toimunud töökorras ja taadeldud mõõteseadmega. Tunnistaja K.V. ütluste järgi ütles juht alguses, et tal ei ole vaja näitu näha, aga siis tuli politseiauto juurde ja nad näitasid näidu ära. Kõik asjaolud olid selged, ei pidanud vajalikuks üldmenetlust kohaldada. Kiirmenetlusest oli ta teadlik, isegi konsulteeris telefoni teel kellegagi. Kohapeal oli nõus kiiruse ületamisega. 4 Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed selles, et juht pidas nõu telefoni teel enne kiirmenetluseks nõusoleku andmist, kui politseiametnik oli andnud talle tutvuda õiguste ja kohustustega ja oli selgitanud üld- ja kiirmenetluse vahet. Pärast seda kirjutas allkirja, et nõus kiirmenetlusega ja seletuse. Seletus protokolli on tema enda käega kirjutatud. Lisaks räägiti pikalt liiklusest ja politseist, aga konkreetselt selle menetluse kohta juht ei küsinud. Ütles, et hea auto, püsib teel hästi, kuhu ta ikka läheb. Mõõtetulemuste kohta küsimusi ei olnud tal sel hetkel. Ei tekkinud kahtlusi teo tõendatuse osas kui otsuse vormistas. Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 1 p 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust üksnes juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Sama seaduse § 56 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest, loetakse see kiirmenetlusega mittenõustumiseks, mis peab omakorda kaasa tooma üldmenetluse alustamise. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.10.
  3. a otsuses nr. 3-1-1-100-03 on leidnud, et kuigi seadus ei määra, milline peab olema kiirmenetluses menetlusaluse isiku poolt antud ütluste sisu ja maht, ei räägita VTMS §-s 56 mitte igasugustest ütlustest vaid "ütlustest väärteo toimepanemise kohta". Menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Arutatavas väärteoasjas on menetlusalune isik ütlusi andnud. Kuigi tema ütlused on napisõnalised, väljendavad ütlused tema autoga sõitmise eesmärki ja tõendavad asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit. Antud ütluste sisust tulenevalt ei ole need samastatavad ütluste andmisest keeldumisena. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli andmetest järeldub selgelt, et menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VTMS §-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Isik on nõustunud kiirmenetlusega ja ütlused kirjutanud omakäeliselt. Menetlusaluse isiku ütlused ei ole ainsaks tõendiks. Tõendiks on eelkirjeldatud dokumentaalne tõend, mis on märgitud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Väärteo toimepanemise asjaolud olid selged ja üldmenetluse alustamiseks ei olnud vajadust. Kohtuväline menetleja on arvestanud kiiruse mõõtmise laiendmääramatusega menetlusaluse isiku kasuks. Tuvastatud sõidukiirus ületab lubatud kiirust ulatuses, mille tagajärjeks on vastutus LS § 7422 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja on rikkumise eest määranud karistuse LS § 7422 lg 1 sanktsiooni üle keskmise määra lähedal. Kohus leiab, et karistus on määratud KarS § 56 sätestatud karistamise alustest lähtudes. Karistamise aluseks olev süüline käitumine LE § 124 p 2 rikkumisel on tõendatud. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistatud asjaolusid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vallo Robil on üks kustumata karistus kiiruse ületamise eest, mis määrati kohtuvälise menetleja 29.08.
  4. a otsusega LS § 7422 lg 2 alusel. 19.09.2006.

§ 7422lg 3 alusel määratud rahatrahvi on 12.10.2006.

a tasumise ja järgmise väärteo vahele 17.04.

  1. a jääv ajavahemik on pikem kui üks aasta. Karistusregistriseaduse § 25 lg 1 p 1 järgi karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Eeltoodud põhjusel ei ole karistuse määramisel arvestatavad varasemad, 17.04.
  2. a karistusele eelnenud karistused. Keskmise määra lähedase karistuse määramisel on kohtuväline menetleja selle ajaoluga arvestanud. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ei ole põhjusi ja seaduslikku alust. Ene Muts Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.