4-08-8296/10

Toimik nr 4-08-8296 Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. 04.2009 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul arutas avalikul kohtuistungil
2. 03.2009 Rakvere kohtumajas Väino Ertise (Ertis) kaebust Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna 08.08.2008 kiirmenetluse otsusele nr 10220082832710 Istungist võttis osa V.Ertise kaitsja advokaat Indrek Sirk ja kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri esindaja Alvar Ottokar tunnistuse alusel. tegi kindlaks: Otsusest väärteoasjas nähtub, et V.Ertis on süüdi tunnistatud LS§ 74 22 lg 2 järgi ja teda on karistatud rahatrahviga 17 trahviühiku ulatuses so 1020 krooni. Kaebuses taotleb V.Ertis otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p3; 135 kohus otsustas: VÄINO ERTISE ( isikukood 35604190315 elukoht xxxx ) kaebus rahuldada, tühistada Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna 08.
3. 2008 kiirmenetluse otsus nr 10220082832710 ja lõpetada menetlus väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p1 alusel. VTMS § 23 alusel mõista välja riigieelarve vahenditest Väino Ertise kasuks 8850,00 (kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend, 00) krooni valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmkümmend) päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7(seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse põhiosa. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosak Kauni Soon`i 08.08.2008 kiirmenetluse otsusega nr 10220082832710 karistati Väino Ertis`st liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 17 trahviühiku ulatuses, so 1020 krooni, kuna menetlusalune isik 08.08.2006 kl 17.01 juhtis Lääne-Virumaal Laekvere vallas Rakvere-Luige mnt
4. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 125 +/- 4 km/h (lubatud 90 km), ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h, rikkudes sellega liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas V. Ertis`e kaitsja kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist seoses tõendamatusega. Kaebuses on märgitud, et V. Ertis kiirustas 08.08.2006, kuna oli hilinemas pulma, mistõttu kiirema menetluse huvides nõustus ta süüdistusega ja kiirmenetluse kohaldamisega. Hoolimata kahtlusest, kas tema kiirus sedavõrd suures ulatuses lubatust suurem sai olla, usaldas menetlusalune isik politseiametnikku ja tema kasutuses olnud kiirusemõõteseadme täpsust ja usaldusväärsust. Kaebuses leiab V. Ertis`e kaitsja, et mõõtetulemus ei ole usaldusväärne. Juhtivkonstaabel Kauni Soon kasutas liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõtevahendit Stalker ATR nr SP
5. Harju Maakohtu 19.04.2007 otsusega väärteoasjas nr 4-06-4165 on tuvastatud, et kiirusemõõtur Stalker ATR nr SP006625 on kasutusele võetud 08.03.1996 tüübikinnitustunnistuse alusel, seega on tegemist tüübikinnitustunnistusega nr SA 3-4/3.38.
6. Sama tüübikinnitustunnistuse alusel kasutusele võetud kiirusemõõturit kasutati kiirusemõõtmisel ka Aulis Paali väärteoasjas (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-11-08). Hoolimata Harju Maakohtu 19.04.2007 otsusest ning Riigikohtu 16.06.2008 otsusest jätkab kohtuväline menetleja kiirusemõõteseadme ebaseaduslikku kasutamist. Lubamatu on ka sellise kiirusemõõturi taatlemine, mis täpsusnõuete järgi ei suuda tagada käesoleval ajal kehtivaid nõudeid. Selle peaks välistama mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 11 lg
7. Hoolimata sellest, et mõõtevahendile on väljastatud taatlustunnistus, ei ole sellega teostatud mõõtmine usaldusväärne. Kui mõõtetulemus ei ole mõõteseaduse kohaselt usaldusväärne, on sellise mõõtevahendi näidu näol tegemist lubamatu tõendiga. Tõendi puudumisel ei ole väärtegu tõendatud ja menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada väärtmenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise motiivil. Kohtuväline menetleja leidis kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et vaidlustatud otsus on seaduslik ning tehtud järgides karistusseadustikuga ja väärteomenetluse seadustikuga kehtestatud norme. Toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitaja kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja oma seisukohtade juurde. Kohus, kuulanud ära kaebaja ja kohtuvälise menetleja selgitused ja tutvunud väärteoasja kirjalike materjalidega asub seisukohale, et kaitsja on põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendile 3-1-1-11-
8. Nimetatud otsuses on põhjalikult selgitatud käesolevas väärteoasjas kasutatud mõõteseadmega sarnase mõõteseadme kasutamise lubamatust väärteomenetluses. VTMS § 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 2 p 4 sätestab kriminaalmenetlusõiguse allikana Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht on seaduse kohaldamisel kohustuslik Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele nimetatud seadustiku § 2 punktis 4 sätestatud juhul. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise 08.08.2008 protokollist, mis on koostatud väärteoasja nr 102200828232710 juurde, nähtub, et kaebuse esitaja liikluskiiruse mõõtmisel kasutati kiirusmõõteseadet Stalker ATR nr SP
9. Mõõtevahendi Stalker tüübikinnitusest SA 3-4/3.38.96 ilmneb, et tüübikinnitus on väljastatud 08.03.1996 ja seejuures on lähtutud OIML D3 ja OIML D19 kehtestatud korrast. Eesti Standardiamet kinnitab nimetatud mõõtevahendi tüübikinnituses, et kiirusmõõturi Stalker mõõtetulemuse laiendmääramatus Stalkeri kasutamisel liikuva objekti kiiruse hindamisel on +/- 5 km/h kiirustel alla 100 km/h ja +/- 7 km/h üle 100 km/h. Sama tüübikinnituse kohaselt on tüübikinnitus kehtiv 10 aastat. Seega oli see tüübikinnitus kehtiv kuni 08.03.2006., käesolevas väärteoasjas kasutati kiirusmõõturit 08.08.
10. Mõõteseadme kasutamine pärast selle tüübikinnitustunnistuse tähtaja lõppemist on MõõteS § 11 lg 2 kohaselt küll lubatud, kuid seda vaid siis, kui kasutatav mõõteseade läbib nõuetekohase taatluse ja selle veapiir reaalses kasutuses mahub kehtestatud veapiiri raamesse. Kiirusemõõturite veapiir on määratud Politseipeadirektori
11. novembri
12. a käskkirjaga nr 189, mille p 9.2 kohaselt seisvast sõidukist kiiruse mõõtmisel lubatud mõõteveaks kiiruse korral 101-135 km/h on antud +/- 4 km/h. Politsei poolt V. Ertis`e sõiduki kiiruse mõõtmiseks kasutatud seadme tüübikinnitustunnistuse kohaselt on selle mõõteviga aga kiirustel üle 100 km/h +/- 7 km/h. Seega ei vasta kasutatud kiirusemõõtur kehtestatud täpsusklassile. Järgides Riigikohtu lahendis 3-1-1-11-08 toodud seisukohti ja asjaolu, et käesoleval juhul ei vastanud kasutatud kiirusmõõteseade kehtestatud lubatud veapiiri ja täpsusklassi nõuetele, leiab kohus, et sellise kiirusmõõteseadme abil ei olnud võimalik V. Ertis`e juhitud mootorsõiduki kiirust nõuetekohaselt tuvastada. Kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid V. Ertise poolt LS § 74`22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise kohta tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja Väino Ertis`e suhtes alustatud väärteoasjas menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus
13. juunil 2009.a Nooremreferent /allkiri/ T.Kullerkupp I.Golubev I.Golubev