4-08-7367/1

Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg

1. aprillil 2009.a, Narva linn ja koht Väärteoasja number 4-08-7367 Kohtunik Aleksei Lavrovski Kohtuistungisekretär Anastassia Handoga Väärteoasi Anton Vassilenko kaebus Ida Politseiprefektuuri 04.07.2008.a otsusele nr 2330,08,
2. Kohtuistungil osalevad isikud Kaebuse esitaja Anton Vassilenko, isikukood 38804012238, eluneva aadressil XXX. Kaitsja Aleksandr Gamazin Kohtuvälise menetleja esindaja – Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna vanemkomissar Jüri Teslenko. Kohtuistungi toimumise aeg 09.aprill 2009 RESOLUTSIOON Tühistada täies ulatuses Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna 04.07.2008.a otsus nr 2330,08,009437 Anton Vassilenko suhtes VMS § 29 lg 1 p 1 alusel, lõpetada menetlus asjas. VMS § 23 alusel hüvitada Anton Vassilenkole (ik 38804012238, XXX) riigi eelarve vahendite arvelt kaitsja tasu summas 6 250 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib 30 päeva jooksul teatavakstegemisest esitada kassatsiooni Riigikohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise kavatsusest 7 päeva jooksul. Kohus tuvastas: 24.juulil 2008 esitas Anton Vassilenko kohtule kaebuse Narva politseiosakonna 04.07.2008 otsusele nr 2330,08,009437, millega oli ta karistatud Liiklusseaduse § 74-1 lg 2 järgi rahatrahviga 130 trahviühikut – 7 800 krooni. Kaebus oli põhjendatud sellega, et juhtides sõiduautot 19.juulil 2008 esitas ta politseitöötajale juhiload, mistõttu ei ole rikkunud otsuses märgitud Liikluseeskirjade § 70 punkti
3. Kaebuse esitaja palub tühistada politsei otsuse karistuse osas ning lõpetada menetlus asjas. Kaebus on põhjendatud ka sellega, et protokolli koostamise hetkel ei teadnud ega pidanud teada saama sellest, et talt on ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus. Ühtlasi palub kaebuse esitaja hüvitada talle õigusabikulud täies ulatuses. Kohtuistungil toetas Anton Vassilenko oma kaebust. Samuti teatas, et ootas politsei otsust posti teel. Üks kord helistas ta väärteoprotokollis märgitud telefonile, kuid keegi talle ei vastanud. Mõned korrad käis politseis, kuid kabinet, kust ta võis kätte saada otsuse oli kinni. Kaebuse esitaja viitas sellele, et talle ei olnud teada juhtimisõiguse äravõtmisest. Vastasel korral, kui ta oli politsei poolt 19.06.2008 kinni peetud, oli tema kõrval reisijana tema lihane vend, kel oli juhtimisõigus ja kes võis juhtida sõiduautot. Ta ei teadnud ega võinud teada sellest, et talt võetakse ära juhtimise õigus. Politseitöötajad ütlesid talle, et talle antakse mitte suur rahatrahv. Tema kinnipidamisel politsei poolt esitas ta dokumendi transpordivahendi juhtimisõigusest. Ühtlasi teatas, et otsuse juhtimisõiguse äravõtmisest sai ta kätte alles nädal hiljem pärast tema kinnipidamisest politsei poolt 19.06.
4. Kaebuse esitaja kaitsja Aleksandr Gamazin samuti toetas Anton Vassilenko kaebust ja teatas, et Vassilenko tegudes puuduvad väärteo tunnused, nimelt puudub tema süü nii kergemeelsuse kui ka hooletuse vormis. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Vassilenko oli aga politseitöötajate poolt maha rahustatud protokolli koostamisel 03.04.2008, et talle antakse mitte suur rahatrahv. 03.04.2008 protokollis on märgitud, et otsus on kättesaadav alates 03.maist või hiljem. Kuid otsus oli tehtud varem. Ta leiab, et normaalne kainelt mõtlev inimene ei saanud isegi ette näha, et nii vähesele rahatrahvile summas 1 980 krooni määratakse veel lisakaristus. Arvestades rikkuja isikut, kes on 20aastane, sõidukijuhi staaži, varem saadud karistust liikluseeskirjade rikkumise eest, ei saanud ta ette näha tema suhtes lisakaristuse kohaldamisest juhtimisõiguse äravõtmise näol. Vassilenko helistas mitu korda 03.04.2008 protokollis märgitud telefonile ja kirjutas taotluse talle määratud rahatrahvi vähendamiseks, nagu tal soovitasid politseitöötajad, arvestades tema varalise seisundiga, kuid sellele taotlusele ei saanud ta üleüldse mingit vastust. Kuni 19.juunini 2008 oli ta veendunud, et talt ei ole ära võetud juhtimise õigust. Ta leidis, et tema väärtegu – kiiruse ületamine, ei ole 2 raske väärtegu, ei olnud mingeid tagajärgi ja ta ei olnud kohustatud teadma (ainult võis), et koos rahatrahviga võetakse ära talt juhtimise õigus 2 kuuks. 19.06.2008 juhtis Vassilenko sõiduautot, reisijana oli tema kõrval tema vend, kel oli juhtimise õigus . Kui ta oleks ette näinud, et teda võidakse karistada, siis autot oleks juhtinud tema vend. Arvestades neid asjaolusid, samuti seda, et Vassilenko ei varjanud end ega kaldunud kõrvale politseiotsuse saamisest, helistas protokollis märgitud telefoninumbrile 76 033, palub kaebuse rahuldamist. Tema kinnipidamisel 19.06.2008 esitas Vassilenko politseile juhiload, mistõttu tema süüdistusest on vaja välja jätta LE §
5. Isik peab teadma süüdistuse sisu. Võttes aga arvesse kõiki asjaolusid, võib lugeda, et Vassilenkot ei saa tunnistada süüdi kohusetundetuses ja vastutustundetuses. Kaitsja leiab samuti, et VMS §-d 74 ja 70 lg 4,5, mis ei sisalda kohtuvälise menetleja isiku vastutust tuua oma otsus menetlusaluse isikule teadmiseks, rikuvad õiguslikku ootust. Seoses sellega, et väärteoasjade otsuseid ei saadeta süüdiolevatele isikutele, siis nende isikute õigused, sh Vassilenkole, muutuvad vaid piiratud võimalusteks. Politsei esindaja selgitas kohtuistungil, et karistamise otsus on tehtud seaduslikult. Politsei otsus Vassilenkolt juhtimisõiguse äravõtmises on jõustunud vaatamata sellele, kas ta sai kätte otsuse või mitte. Vassilenko teadis, et talt võidakse ära võtta juhtimise õigus. See on tõendatud tema taotlusega politseile, milles ta palub mitte ära võtta juhtimise õigust. Ta teadis, millal võib kätte saada karistamise otsust. See kuupäev on märgitud väärteoprotokollis. Vassilenko on kohustatud teadma liikluseeskirju. Ta pidi teadma, et kiiruse ületamise eest võib talle lisakaristusena olla määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Inimene teadis, et alates otsuse tegemisest on möödunud 15 päeva, kuid ei tundnud huvi otsuse tulemustest ning istus rooli. Ta pidi olema veendunud, kas tal on sõiduki juhtimise õigus. Ta ei teinud midagi, et veenduda juhtimisõiguse olemasolust või mitteolemasolust. Tema tegudes nähtub hooletus ning palub jätta otsus jõusse. Kohtuistungil olid avaldatud asja materjalid: • • • • • • 03.04.2008 väärteoprotokoll AB 784934 Anton Vassilenko suhtes Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi. Protokolli allosas on rida, kuhu on kirjutatud, et otsus on kättesaadav alates 03.maist
6. Politsei 30.04.2008 otsus nr 2330,08,005073, millega Anton Vassilenko oli karistatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi 1 980 krooni suuruse rahatrahviga ja talt oli ära võetud transpordivahendi juhtimisõigus 2 aastaks. Selle otsusega tutvus Vassilenko 26.juunil
7. 19.06.2008 väärteoprotokoll AB 1065506 Anton Vassilenko suhtes. Protokolli on talletatud, et 19.06.2008 kella 23.40 Narvas juhtis ta mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, sest temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Siinsamas protokollis on Vassilenko seletus, kus ta selgitas, et ei olnud teadlik temalt juhtimise õiguse äravõtmisest. A.Vassilenko ütluste protokoll, kus ta teatas, et ei teadnud sellest, et varem oli talt ära võetud juhtimise õigus. Tunnistaja - politseiametniku A P analoogsed ütlused. Vastuväide 02.07.2008 väärteoprotokollile, kus Vassilenko pöörab politseiametniku tähelepanu sellele, et ei olnud teadlik politsei eelmisest otsusest, millega oli karistatud juhtimise õiguse äravõtmisega. 3 • Politsei 04.07.2008 otsusega nr 2330,08,009437, millega Vassilenkot karistati väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 74-1 lg 2 järgi 7 800 krooni suuruse rahatrahviga. Otsusega tutvus ta 21.07.
8. Kuulanud ära protsessiosalised, uurinud väärteoasja materjalid, tuleb kohus arvamusele, et politsei 04.07.2008 otsus nr 2330,08,009437 tuleb tühistada, kaebus aga kuulub rahuldamisele täies ulatuses teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Asja materjalidest selgub, et 03.04.2008 oli Anton Vassilenko suhtes koostatud protokoll kiiruse ületamise faktis. Põhikaristuseks selle rikkumise eest oli talle vastavalt 30.04.2008 otsusele määratud 1 980 krooni suurune rahatrahv. Eespoolnimetatud protokollis ei sisaldu viidet Liiklusseaduse § 74-22 lõikele 4, millega oli Vassilenkolt lisakaristusena karistatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et ei ole põhjendatud politsei esindaja väide selles, et sel konkreetsel juhul oli kaebuse esitaja kohustatud teadma, et talt võidakse ära võtta juhtimisõigus. Kohus leiab, et väited „võis teada, et talt võidakse ära võtta juhtimisõigus“ ei kuulu ettevaatamatuse alla hooletuse näol, mistõttu Anton Vassilenko süü on välistatud. Kohus märgib, et isik, kes menetles 03.04.2008 väärteoasja Anton Vassilenko suhtes, ei vastanud tema taotlusele karistusmäära vähendamise osas. See taotlus, nagu on kinnitatud kohtuistungil, ei olnud vastuväiteks koostatud protokollile, mida võis lahendada otsuse tegemisel asjas. Seetõttu leiab kohus, et vastuse puudumist oma taotlusele hindas Anton Vassilenko põhjendatult oma palve (taotluse) positiivse lahendusena. Ühtlasi leiab kohus, et selline veendumus leidis kinnitust sellega, et tema kinnipidamise hetkel politsei poolt 19.06.2008 talle ei saabunud politsei nõuet määratud trahvi sissenõude kohta. Kohus leiab, et arvestades oma 20aastast vanust, piisavate teadmiste puudumist väärteomenetluse läbiviimises, ilmutas kaebuse esitaja piisavat aktiivsust, et teada saada 30.04.2008 otsuse sisu. Tema mitmekordsed telefonikõned politseisse, oma taotlusele vastuse ootamine, tõendavad piisavat tähelepanelikkust ja kohusetundlikust, arvestades temal kogemuste puudumisega ja selles, et tema väärtegu ei karistatud karmilt. Kohus leiab, et kui pole ümberlükatud, kas Vassilenko helistas politseisse või mitte, siis tuleb seda arvamust tõlgendada tema kasuks, s.t kontakti võtmine telefonitsi leidsid aset ning oma küsimuse lahendamiseks ilmutas piisavat aktiivsust. Lähtuvalt Riigikohtu lahendist käesolevas asjas, leiab kohus tuvastatuks asjaolud, kus, millal ja kellelt võis Anton Vassilenko kätte saada 30.04.2008 otsust. Seejuures hindab kohus 03.04.2008 väärteoprotokollis oleva veeru sisu otsuse kättesaamise päevast ebapiisavaks Anton Vassilenko õiguste tagamiseks selle otsusega tutvumiseks. See veerg teatab menetlusalusele isikule, et tema suhtes tehtud otsus on kättesaadav asja menetlejalt alates 03.05.
9. Kuid on tehtud kindlaks, et tegelikult ei olnud see otsus selle 4 isiku käes, vaid Narva politseiosakonna muus teenistuses. Peale selle võib selle otsuse kätte saada ainult tööajal. Väärteo otsuse edasikaebamiseks tunduvalt lühikese aja tingimustes selline õigus otsusega tutvumise võimalusest raskendas Anton Vassilenkol asuda 30.04.2008 otsuse täitmisele. Seega kohus tuvastas, et kaebuse esitaja ei vältinud otsusega tutvumist, ei kaldunud kõrvale sellega tutvumisest ning püüdis aktiivselt saada kontakti väärteoprotokolli koostanud konstaabliga nii enne otsuse tegemist, kui ka pärast seda, s.t näitas üles aktiivsust, et asjas tehtud otsusest oleks ta teadlik. Kohtuistungil ei ole tuvastatud Vassilenkol poolt hoolsuskohustuse rikkumist nii põhikaristuses kui ka lisakaristuses 30.04.2008 otsuse järgi, mistõttu kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole 19.06.2008 ilmutanud oma tegudes kaudset tahtlust, ettevaatamatust hooletuse vormis. Kohus leiab, et Vassilenko ei olnud teadlik, et paneb toime väärtegu, mis on ettenähtud Liiklusseaduse § 74-1 lg 2 järgi, lähtuvalt ülalloetletust faktoritest ei saanud sellest olla teadlik (kaudses mõttes) ja ei pidanud ette nägema (ettevaatamatus hooletuse vormis), et juhib sõiduautot juhtimise õiguseta. Seetõttu kohus leiab, et arvestades kõiki tuvastatud asjaolusid on tema vastutusele võtmine 04.07.2008 otsuse järgi on põhjendamata, kuna ta täitis piisavalt aktiivselt ja kohusetundlikult kohustust asjas tehtud otsusega tutvumise kavatsusel. Seega on süü puudumisel välistatud tema vastutus sel konkreetsel juhul. Ühtlasi leiab kohus, et Vassilenko ikkagi võis ette näha süüteokoosseisule vastavate asjaolude saabumist asjaolusid, kuid see on võimalus, aga mitte kohustus, mis ei hõlma KarS § 18 lg 3 sisu (ettevaatamatust) Seega on süü puudumisel välistatud tema vastutus sel konkreetsel juhul. Ühtlasi leiab kohus, et kuna väärteoasjas tehtud otsus karistuse osas tühistatakse ja menetlus väärteoasjas lõpetatakse, käesoleva asja läbivaatamisel osales kaitsja ja on olemas taotlus kaitsja tasu hüvitamiseks summas 6 250 krooni, siis VMS § 23 korras teeb kohus otsuse nimetatud summas tasu hüvitamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes VMS §-dest 132-
10. Aleksei Lavrovski kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja § 321 järgi. 5