lg 1 ja § 209 alusel kohaldada aegumist Kirill Derevjago suhtes algatatud täitemenetlustes täiteasjades nr. 048/2003/183, 048/2004/2230, 052/2004/12745, 052/2003/1780, 052/2004/1756, 052/2004/2798, 052/2004/3778, 052/2004/6569, 022/2002/1393, 027/2002/233.
lg 1; § 210 alusel kohaldada aegumist Kirill Derevjago suhtes Tallinna Linnakohtu ½-67/03, 27.01.2003.a. otsuse alusel algatatud täitemenetlustes täiteasjades 024/2003/832 ja 024/2003/
lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud ( enne 21.07.2005.a. jõustunud redaktsiooni 1 aasta ) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Kuna Kirill Derevjago suhtes oli algatatud täitemenetlust täiteasjades nr ning täitemenetlused oleks tulnud nendes täiteasjades lõpule viia 1 aasta ja 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kuna Kirill Derevjago suhtes oli algatatud täitemenetlust täiteasjades nr 048/2003/183 07.02.2003, 048/2004/2230 17.07.2002, 052/2004/12745 23.12.2004, 052/2003/1780 27.03.2003, 052/2004/1756 20.02.2004, 052/2004/2798 26.03.2004, 052/2004/3778 27.04.2004, 052/2004/6569 02.07.2004, 022/2002/1393 16.08.2002, 027/2002/233 09.01.2002 ning täitemenetlused oleks tulnud nendes täiteasjades lõpule viia 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5;
S § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja
S § 82 lg 1 ps 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kohus leiab, et Kirill Derevjago ei ole temale mõistetud rahatrahvide tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtutäiturid ei ole suutnud tõendada, et Kirill Derevjago oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituritel võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuväliste menetlejate otsuste täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvidest, kuid neid vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Kohtutäituril on õigus ja kohustus tAtusele võtta kõik seadusega lubatud meetmed täitedokumendi täitmiseks, siis kohtutäitur ei saa üksnes eeldada võlgnikul vara olemasolu ja lugeda võlgniku poolt vara kohta teabe andmata jätmist karistuse tasumisest kõrvalehoidumiseks ning seda olukorras, kus kohtutäitur ei ole reaalselt kontrollinud vallasvara omamist nt. võlgniku elukohas ja teostanud selle kindlaksmääramiseks või puudumise fikseerimiseks vajalikke täitetoiminguid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
S § 82 lg 1 p 3 peab kohus võimalikuks lõpetada seoses aegumisega Kirill Derevjago suhtes algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 048/2003/183, 048/2004/2230, 052/2004/12745, 052/2003/1780, 052/2004/1756, 052/2004/2798, 052/2004/3778, 052/2004/6569, 022/2002/1393, 027/2002/233. Kohus tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Kirill Derevjago taotlus täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitmise aegumisega täiteasjades nr 024/2003/832 ja 024/2003/833 on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.
sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik – õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse
lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.
lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Nende Kirill Derevjago suhtes tehtud kohtuotsuste täitmine ei ole lõpule viidud seaduses sätestatud tähtajaks. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5;
S § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Kohus leiab, et Kirill Derevjago ei ole temalt kohtuotsustega väljamõistetud menetluskulude ja rahaliste karistuste tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtutäiturid ei ole tõendanud, et Kirill Derevjago oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituritel võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuväliste menetlejate otsuste täitmise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
S § 82 lg 1 p 2 peab kohus võimalikuks kohaldada aegumist Kirill Derevjago avalduse alusel täiteasjades nr 024/2003/832 ja 024/2003/833. Kirill Derevjago esitas 03.11.2008.a. Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjades 1254073, 246215, 1347315, 643040, 643049, 557835, 1529080, 649170 seoses täitmise aegumisega. Kuivõrd selles osas on esitatud avaldus puudulik ja kohtule neid täitetoimikuid ei väljastatud, ei ole kohtul võimalik Kirill Derevjago avaldust selles osas täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitmise aegumisega menetleda. Anne Ennok täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.