4-09-3257/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2009.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-09-3257 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Alar Lehesmets’a kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 16.02.2009.a otsusele väärteoasjas nr 10220082608504 (2510,09,000964) Menetlusalune isik Alar Lehesmets, isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Paide politseijaoskond Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 16.02.2009.a otsus väärteoasjas nr 10220082608504 (2510,09,000964) ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Väärteo kohtueelne menetlus Väärteoasja otsuse järgi on menetlusalust isikut karistatud liiklusseaduse (LS) § 7424 lg 1 kohaselt rahatrahviga 15 trahviühikut, mis on 900 krooni, selle eest, et juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf registrinumbriga xxxxxxxx 16.02.2009 kella 7.58 ajal xxxxx xxxxxxx maantee 86-ndal kilomeetril ning eiras liiklusmärgi 352 (möödasõidu keeld) nõudeid, sooritas möödasõidu keelatud kohas. Kaebuse nõuded ja motiivid Menetlusalune isik selgitab kahetsusväärset möödasõitu märkamatusest. Kuna ei märganud möödasõitu keelavat liiklusmärki, sooritaski keelust teadmata möödasõidu ees liikuvast aeglasemast sõidukist liikluseeskirjas sätestatud teekattemärgistusest 921 (lühikeste kriipsudega katkendjoon) lähtudes, mida tohib ületada mõlemalt poolt ning mis seega lubab möödasõitu mõlemas liikumissuunas. Samuti teab, et liiklusmärgi ja teekattemärgistuse vastuolu korral tuleb juhinduda liiklusmärgi nõudest. Rahatrahv 900 krooni ei vasta siiski süüteo raskusele ja süü suurusele. Karistuse määramisel ei ole arvestatud, et varasemalt pole teda karistatud väärtegude eest. Arvestamata on jäetud KarS §-s 56 lg 1 sätestatud kohustuslik element – võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tegemist on vähemohtliku süüteoga, teelõik oli pikalt sirge, möödasõit ei ohustanud kedagi, nähtavus oli hea ja teekate kuiv ning teekattemärgistus lubas möödasõitu. Viimast iseloomustab, et Maanteeamet pidas seda teelõiku pikaajaliselt ohutuks liiklemisel, mistõttu on teel märgistus siiani. Piisav oleks olnud tähelepanu juhtimine, sest süü võrreldes keskmise liiklusnõuete rikkujaga ei ole suur. Tegemist on ikkagi esmakordse rikkumisega. Oleks saanud piirduda minimaalse sanktsioonimäära ulatusest. Ametnik keeldus suuliselt põhjendamast. Menetlusalune isik taotleb väärteomenetluse lõpetamist või rahatrhvi vähendamist miinimumini. Kaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kuna vaidlust ei ole sündmuse asjaolude üle. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Süü on leidnud tõendamist. Menetlusalusel isikul ei olnud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Arvestatud on, et pole varem karistatud isik. Isikud, kes ei märka teeäärseid liiklusmärke on liikluses väga ohtlikud. Nad ei pane üksi ennast ohtu vaid ka teisi liiklejaid. Igasugune möödasõidu keelu nõuete rikkumine on väga ohtlik rikkumine. Möödasõidu keeldusid ei paigutata suvalisse kohtadesse vaid sinna, kus möödasõidu sooritamine on ohtlik teistele liiklejatele. Selles piirkonnas on sellised liiklusõnnetused, mis on põhjustanud just ohtlikest möödasõitudest, küllaltki sagedased. Määratud karistus vastab toimepandud teo raskusele. Karistuse määraja arvates ei olnud piisav hoiatamine, mistõttu on valinud kiirmenetlusotsuse, millega menetlualune isik ka nõustus. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Otsus ei kuulu muutmisele. Kohtumenetlus Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib kohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii kaebuse esitaja kui kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus lahendabki kaebuse kirjalikus menetluses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Menetlusalust isikut on karistatud LS § 7424 lg 1 alusel, kuna sooritas möödasõidu alas, kus see oli keelatud liiklusmärgiga. LS § 7424 lg 1 näeb ette karistuseks möödasõidunõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 15 trahviühikut. Väärteoasja toimiku ülekontrollimisel ja kaebuse lahendamise käigus on kohus samuti jõudnud veendumusele, et menetlusalune isik pani toime märgitud rikkumise. Süüteo üle ei ole ka vaidlust. 2 Vaidluse alla on sattunud ainult karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on sellest sättest lähtunud. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohtul olnud võimalik tuvastada kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Väärteotoimiku ja kaebuse materjalidest ei ole seda leida. Menetlusalune isik on süüdi. Tegu on õigesti kvalfitseeritud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud rikkumise raskusastet ja juhi isikut, sealhulgas varasemat mittekaristatust, sest on jäänud karistamisel sanktsiooni minimaalmäära lähedusse (15 trahviühitut 100-st trahviühikust). Kohtu hinnangul ei ole karistus raske. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetlusõigust. Selgituseks saab kohus lisada, et karistamise otsustamisel on otsustajal otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Karistus on isikule määratud toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Asjas ei esine ühest arusaamist, et liikluseeskirjadest tuleb igal ajal ja alati kinni pidada. Alates detsembrist 2008 on seadusandja veelkord oluliselt karmistanud möödasõidunõuete rikkumist, lisades
2. ja
3. lõike raskemate sanktsioonidega, mis peaks ära hoidma liiklusohtlikud rikkumised liikluses. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest. Karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et väärteoasja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning LS §-st 7424 lg
4. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3