4-09-424/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2009.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-09-424 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Sven Ohno kaebus Julgestuspolitsei 3.03.2009.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220882904314 (22300,09,000874) Menetlusalune isik Sven Ohno, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx Kohtuväline menetleja Julgestuspolitsei, esindaja Reelika Rebane Asja läbivaatamine 28.04.2009.a kohtuistung, kohal viibisid Sven Ohno ja Reelika Rebane Resolutsioon Tühistada osaliselt Julgestuspolitsei 3.03.2009.a otsus väärteoasjas nr 10220882904314 (22300,09,000874) määratud karistuse osas. Karistada Sven Ohnot LS § 7422 lg 1 järgi rahatrahviga 20 (kakskümmend) trahviühikut, mis on 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. Lubada rahatrahv tasuda ositi 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 120 krooni kuus tasumisega Rahandusministeeriumi arvele ASis SEB Pank 10220034796011 või ASis Swedbank 221023778606, mõlemal juhul viitenumber
2. Edasikaebus Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Julgestuspolitsei 3.03.2009.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 10220882904314 (22300,09,000874) on karistatud Sven Ohnot liikluseeskirja (LE) § 124 p 2 rikkumise eest, milline on väärtegu liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 1 järgi. 3.03.2009 kella 16.47 ajal juhtis xxxxxxxxxx maantee
3. kilomeetril sõidukit Renault Master registrimärgiga xxxxxx kiirusega 112 km/h +/- 4 km/h. Lubatud sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h. Väärteo eest on karistuseks määratud rahatrahv 1860 krooni. Kaebaja taotlus Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et vaidlustab otsuse ainult karistuse karmuse osas. Menetleja ei leidnud ühtegi kergendavat asjaolu, kuigi liikluseeskirjade rikkumisi varem ei ole olnud. Töökoha rahaline seis hetkel on kehv. Töötasu on vähendatud. Kiiruse ületamine toimus möödasõidul. Nõustudes kiirmenetlusega ja kahetsedes kiiruse ületamist lootis inimlikule arusaamisele mitte kehtivale karistuspoliitikale. Seega kergemat karistust. Selline kiirmenetlemine ei ole õiglane ega õigusriigile kohane. Kaebusega palutakse üle vaadata määratud karistus. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis kaebuse koopia kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses võttis alljärgneva seisukoha. Kiiruse ületamine möödasõidul ei ole kuidagi põhjendatud ega saa suhtuda kergekäeliselt. Möödasõidetaval sõidukil oli omakorda kiiruseks 92 km/h. Sõidukiiruse ületamine 20 % võrra võib endaga kaasa tuua väga raske tagajärje. Sündmus toimus maantee kõige ohtlikumal teelõigul. Kahetsust ja majanduslikku rasket seisu ei ole ta avaldanud ega taotlenud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist. Karistus on igati põhjendatud. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil menetlusalune isik jääb oma taotluse juurde. Et ta kirjalikult ei märkinud kahetsust ja majanduslikku seisu ta ei tulnud selle peale, sest ametnik sai ju aru, samuti oli kindel, et kiirmenetlusega nõustumise tõttu saab kergema karistuse. Hiljem, kui sai teada, et maksimumkaristus on 1800 krooni, siis leidis, et 1680 krooni pole enam õiglane karistus, kui veel liikluseeskirjade rikkumisi ei ole varem olnud. Alkoholiseaduse rikkumine ei saa olla selle asja juures oluline. Kiiruse ületamine toimus möödasõidul, kasutades kiirusepiirajat jäi märkamata kiiruse piirangu ületamine möödasõidul, sest sai jälgitud, et manööver ei oleks ohtlik. Kui märkas kiiruse ületamist, siis koheselt vähendas kiirust. Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et karistus on põhjendatud, sest rikkumine oli esimese lõike ülemine piir. Kahetsust ega majanduslikku seisu ei ole kirjalikult väljendatud. Arvestatav on kehtiv väärteokaristus. Asjakohane on tasumise tähtaja pikendamine. Kohtu seisukoht Vaidlustamist on leidnud ainult karistuse karmus. Kuid VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 1 näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistamise rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega (menetlusaluse isiku ütlus ja kiirusseadme kasutamise protokoll) on tõendamist leidnud toime pandud väärtegu. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatud väärteo. Tegemist on liikluseeskirja (LE) § 124 p 2 nõude rikkumisega – asulavälisel teel on suurim lubatud kiirus 90 kilomeetrit tunnis. Tegemist on tahtlusega. Selline väärtegu on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 1 järgi mitte LE § 7422 lg 1 järgi, nagu on märgitud kiirmenetluse otsuses. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule ei ole esitatud ega kohus tuvastanud. Menetlusalune isik on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. 2 Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis menetlusaluse isiku puhul on tuvastamist leidnud. Karistuse mõistmisel tuleb ka arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on menetlusalune isik tunnistanud oma süüd, kuid menetleja arvates kahetsust pole olnud, nagu pole rääkinud oma raskest majanduslikust seisust. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendavate ja raskendate asjaolude puudumist. Kohtu arvates on siiski menetlusaluse isiku kahetsus arvestatav, kui ta tunnistas oma süüd menetlejale ja seda rikkumist tunnistas ka kirjalikus seletuses. Kohtule on see asjaolu nähtav kirjalikus seletuses. Usutav on tema selgitus kohtuistungil, et lootis kiirmenetlusega nõustumisel kergemale karistusele, mida uskus seni, kui sai hiljem teada, et maksimumkaristus on 1800 krooni. Seda kinnitab kiirelt - 3 päeva möödumisel tehtud kaebus ja seal avaldatud kahetsus ning kinnitus, et tegi seda ka ametniku juuresolekul. Kohus arvestab talle kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsuse. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsustus karistada on olnud põhjendatud, sest toime on pandud lubatud sõidukiiruse ületamine. Kohtuväline menetleja on sellega jälginud väärteomenetlusõigust. Küll on kohtuväline menetleja jätnud võtmata menetlusaluse isiku seletusele allkirja ja kiirusmõõtmeseadme protokollis on näitamata möödasõit. Kuna need asjaolud ei ole leidnud vaidlustamist ja kohtuistungil käsitletud kui tõeseid asjaolusid, siis ei ole need otsust muutvad rikkumised. Karistuse määrjale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Kohus ei saa nõustuda sellega, et kiirmenetluse korral karistakse ainult kahe trahviühiku võrra vähem maksimaalsest karistusest ning ei kaaluta, kas on kergendavat asjaolu. See annab põhjuse karistuse muutmiseks ja rahatrahvi vähendamiseks. Et kiiruse ületamine oli 18 km/h ja möödasõiduga ei tohi ületada lubatud kiirust, siis on põhjendatud karistus üle keskmise määra. Töötasu vähenemise tõttu on otstarbekas anda menetlusalusele isikule võimalus tasuda rahatrahv ositi. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3