4-09-667 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruaril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-667 (2602,08,029357) Kohtunik Ene Muts Kohtuis

§ 132p. 1 ja § 135 lg.

2 Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 20.03.2009.a. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Kaimar Karmi 09.01.

1. a otsusega karistati Sten Senkelit LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 2700 krooni ja LS § 7422 lg 4 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Otsuse kohaselt Sten Senkel 21.12.
2. a kell 11.10 Otepää linnas Pühajärve teel juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 76+- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Kiirus on fikseeritud seadmega Stalker II MDR s.n AS
3. Menetlusalusne isik rikkus seega Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja Meino Alliku ütlustega. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Mootorsõiduki juhtimine oluliselt lubatust suurema sõidukiirusega on üks raskemaid liikluseeskirja rikkumisi, mis ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainult sõiduki juhile, vaid kogui ümbruskonnale, pannes ohtu kaasliiklejate elu ja tervise. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, eelkõige mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Menetlusalust isikut on eelnevalt korduvalt karistatud liiklusalaste õiguserikkumiste eest ning ta omab kehtivaid karistusi lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Määratud karistused ei ole Sten Senkelile avaldanud mõju edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest, millest tulenevalt ei saa antud väärteoasja puhul piirduda üksnes põhikaristusena määratava rahatrahviga vaid on vajalik mõista ka lisakaristus - juhtimisõiguse äravõtmine. Määratav lisakaristus on vajalik, et isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt. Kaebuse sisu ja põhjendused. Kaebuse esitaja, Sten Senkel palub

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus süüteokoosseisu puudumise tõttu.

21.12.2008 on Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseiosakonna konstaabel Kristel Õunapuu alustanud kaebaja suhtes väärteomenetlust liiklusseaduse (LS) § 7422 alusel lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Kiirus mõõdeti kohtuvälise menetleja poolt patrullautos kiirusemõõdikuga fikseeritud asendis. Menetlusalusele isikule kiirusemõõdiku näitu ei tutvustatud, kuna kohtuvälisel menetlejal oli parajasti pooleli menetlustoiming teise võimaliku rikkujaga. Politseiametnik võttis endaga kaasa menetlusaluse isiku juhiloa ning palus oodata autos, kuni teine samal ajal toimuv menetlus on lõpule viidud. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku elukohana märgitud Emajõe 7-2, Tartu. Menetlusalune isik on saatnud kohtuvälisele menetlejale 05.01.2009.a taotluse väärteoasja menetlemise koha muutmiseks, kuid seda taotlust sisuliselt menetletud ei ole. Väärteoprotokollis jäänud kiirusemõõteseadme näidu tutvustamise fakt kajastamata ja näidu tutvustamata jätmisega ei ole järgitud süüteomenetluse avalikkuse põhimõtet. Mootorsõiduki juhile kiirusemõõteseadme näidu tutvustamise kohustus tuleneb süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus mitmetes lahendites (vt kriminaalkolleegiumi 8. oktoobri 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-105-03). Näidu tutvustamine juhile on vajalik, võimaldamaks menetlusalusel isikul end väärteomenetluses kaitsta, millise õiguse peab kohtuväline menetleja

§ 5p 2 kohaselt menetlusalusele isikule tagama.

Lisaks on Riigikohus märkinud, et mõõtmistulemuse näitamine vähendab vaidlusi mõõdetud kiiruse üle, võimaldades juhil veenduda, et väidetud kiirus on tõepoolest mõõdetud. Eeltoodud lahendi seisukoha järgi ei too mõõteseadme näidu tutvustamata jätmine automaatselt kaasa tõendi lubamatust, vaid mõõtetulemuse näitamise kohta märke tegemine väärteoprotokolli või kiiruse mõõtmise protokolli aitab hilisema vaidluse korral hinnata tõendi usaldusväärsust. Väärteoasjas nr 2602,08,029357 tehtud otsuses on tuginetud just kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile ja tunnistaja Meino Alliku ütlustele. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud, et menetlusalusele isikule on kiirusemõõdiku näitu tutvustatud, menetlusalune isik on aga oma allkirja kõrvale märkinud, et seda tehtud ei ole. Selline vastuolu seab aga kahtluse alla terve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärsuse ning samuti tunnistaja Meino Alliku ütluste usaldusväärsuse. Samuti ei nähtu kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, kus täpselt on kiiruse mõõtmine toimunud ning kui kaugel väidetavalt kiirust ületanud isiku auto politsei patrullautost oli. Menetlusalune isik kinnitab, et tema väidetava kiiruseületamise ajal oli kohtuvälisel menetlejal pooleli teine menetlustoiming eelnevalt peatatud sõiduki juhiga. Menetlusalune pidi oma „järjekorda” 10-15 minutit ootama. Kiirusemõõteseade oli statsionaarses asendus kinnitatud patrullauto armatuurlauale ja see asus patrullauto kõrvalistuja ees, mitte juhi ees. Väärteomenetluse läbiviimisel on üldreeglina üks politseiametnikest kohtuväline menetleja ning teine tunnistaja, kes on mingi konkreetse rikkumise fikseerinud. Seega võib eeldada, et kui menetlusaluse isiku väidetava kiiruseületamise ajal viidi läbi paralleelset teist väärteomenetlust, siis olid mõlemad politseiametnikud suuremal või vähemal määral ametis teiste menetlustoimingutega. Ka see annab omakorda alust kahelda tunnistaja Meino Alliku ütluste usaldusvääruses. Menetlusalusel isikul on tekkinud kahtlus, et käesolevas väärteoasjas fikseeris kiirusenäidu tegelikult Kristel Õunapuu, kes on olnud väärteoprotokolli koostaja. Selliseks kahtluseks annab alust kiirusemõõteseadme asukoht patrullautos. Tunnistaja, Meino Allik, istus väärteoprotokolli koostamise ajal patrullauto juhi istmekohal. Kiirusemõõdik asus aga kõrvalistuja ees, mistõttu on vähetõenäoline, et kiirusemõõtmise tulemuse fikseeris Meino Allik, vaid seda tegi hoopis Kristel Õunapuu. Patrullauto liikumisel pole kahtlustki, et seda saab teha üksnes kõrvalistuja ning just seetõttu on kiirusemõõteseade paigutatud ka kõrvalistuja ette armatuurlauale. Veelgi enam, kui kiirusemõõdik paikneb kõrvalistuja ees, siis on temale ka paremini nähtav millisesse suunda on täpselt kiirusemõõdik suunatud ning seeläbi saab kõrvalistmel paiknev politseiametnik täpsemalt anda ütlusi selle kohta, millise sõiduki kiirust mõõdeti ja kus see sõiduk täpselt paiknes. Kuna kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist ega tunnistaja ütlusest ei nähtu, kus menetlusaluse isiku auto kiiruse mõõtmise ajal täpselt paiknes, siis ei ole välistatud, et auto, mille kiirust mõõdeti, ei olnudki 50 km/h piirangualas. Väärteoasja menetleja ei tohi olla tunnistaja samas väärteoasjas. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätte kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuistungil Sten Senkel andis ütlusi selle kohta, et ta sõitis autoga Otepäält Pühajärve poole ja ületas kiirust, aga mitte seal kohas nii palju, kus väidetavalt kiirus mõõdetud. Mäge, millest laskus, ei olegi näha politsei autost, padrik ees. Ainuke koht, kus sai hakata kiirust mõõtma, on puude vahele jääv ala. Kiiruse mõõtmine sai toimuda sellel lõigul, kus asulamärkide vahe on 44 meetrit, s.o. liiklusmärkide vahelisel alal. On nõus, et sel lõigul võis see kiirus selline olla, aga Pühajärve asulasse jõudes ta pidurdas. Ei ole nõus, et kogu aeg jälgiti seda kiirust. Võis märkide vahel kiirust ületada niipalju kui fikseeritud, aga kindlasti mitte asula sees nii palju, kui ette heidetakse. Ei mäleta millal nägi politseiautot. Kui kinni peeti, siis Meino Allik tuli välja ja ütles, et mõõtis tema juhitud auto kiiruse ja kui tahab, siis tulgu nende autosse. Ütles kui palju oli kiirus. Küsiti lube. Ütles, et „oodake natuke“. Sten Senkel tegi fotoaparaadiga pilti, ootas natuke ja kui teine auto ära läks, siis kutsuti teda autosse. Sel hetkel, kui politsei autosse läks, oli tablool näit olemas- 76 km/h. Siis hakati menetlusdokumente vormistama. Paluti õiguste ja kohustusega tutvuda. Küsis, et kas ta peab tutvuma või peaksid nad selgitama. Arvasid, et ta ülbitseb nendega. Ütles, et seadusest tulenevalt peab õigusi ja kohustusi selgitama. Mäletab, et politsei läks endast välja ja lõpuks selgitasid talle neid. Tekkis maailmavaateline erimeelsus tema ja politsei vahel. Õigusi selgitas Kristel Õunapuu. Talle ei meeldinud nõudmine, et selgitataks õigusi ja kohustusi. On aru saanud, et politseiametnikud ei saa aru, et see ei ole formaalne kohustus. Kui isik hakkab ennast kaitsma, siis hakatakse arvama, et ülbitseb. Õigus on nõuda, et menetlusalusele isikule neid õigusi selgitataks, kuigi ütluste andjale isiklikult on need õigused tuttavad. Õigusi selgitati neid ette lugedes tema nõudmise peale. Koostati väärteoprotokoll. Anti võimalus seletust anda, aga olukord oli juba ärevaks läinud ja ta ei teinud seda, andis oma allkirja ja tuli ära. Väärteoprotokolli ärakiri anti talle kätte. Kiiruse mõõteseadme kasutamise protokoll tehti ka tema juuresolekul. Näitu näidati lõpuks, aga seda oleks pidanud kohe näitama. Arvab, et seda kiirusemõõtmise seadet saab autost ka ära võtta, aku peaks alla käima sinna. Kiirust mõõdeti asulate vahelisel alal, kust kaebuse esitaja on mitu korda läbi sõitnud. Tegi järelpärmise maanteeametisse, sest ala võib tunduda väike, aga kui sellise kiirusega sõita, siis on auto seal alas mitu sekundit, 2-3 sekundit. Tegelikult on märkige vaheline ala 44 m. Arvestades, et auto pikkus on 4-5 m, siis mahub auto selle ala sisse 10 korda. Põhjust kiirendamiseks sel alal ei olnud, märgid ei paikne mõistlikult. Kui tahetakse, et ei hakataks kiirendama, siis on ebamõistlik panna märk 50 m peale. Tähelepanu võib olla hajutatud ja kui märki märkad, siis tuleb järsku pidurdada. Ta ei mäleta, kas pidurdas järsku aga kindlasti pidurdas, kui asula märki nägi. Alati hakatakse pidurdama, siis kui märki nähakse. Kiirus võis langeda proportsionaalselt. Tee oli vaba. Kuna seal tihti ei sõida, siis ei pannud sel hetkel seda märki tähele lihtsalt. Tunnistaja Meino Allik andis ütlusi selle kohta, et töötab Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna konstaablina, liiklusjärelevalve grupis. 14 aastat on politseiametnik, liikluses 7-8 aastat. Nad seisid liikluspatrullis Pühajärve teel suunaga Otepää poole. Kiirust mõõtis Kristel Õunapuu, mõõtis sõidukil kiiruseks 76 km/h. Tunnistaja väljus ja andis peatumismärguande. Sõiduk peatus ja esitlemise järel palus tulla Sten Senkelil politseisõidukisse, kus näitasid temale Stalkeril olevat tema sõidukiirust 76 km/h. S. Senkel läks oma auto juurde tagasi, tõi seal fotoaparaadi ja pildistas Stalkeri näitu ja politsei sõidukit. Siis politsei sõidukis Kristel Õunapuu tutvustas õigusi ja kohustusi. Ta andis menetlusalusele isikule õigused ja kohustused tutvumiseks. Menetlusalune isik palus need ette lugeda ja ta tegi seda, misjärel isik kirjutas alla, sai aru oma õigustest.

§ 19loeti ette.

Krsitel Õunapuu vormistas väärteoprotokolli rikkumise suhtes. K. Õunapuu istus juhi kõrvalistmel ja kiirusemõõtja Stalker asetses tema ees. Tunnistaja istus juhi kohal. Kiirust mõõtis K. Õunapuu. K. Õunapuu mõõtis kiirust ja vormistas selle kohta protokolli. Auto seisis teega paralleelselt, Pühajärve bussipeatuses, vastutuleva sõiduki suunas, suunaga Otepää poole. Stalker oli armatuurlaual statsionaarse kinnitusega. Siis kui tunnistaja peatas sõiduki, palus tulla juhil politseisõidukisse, et näidata näitu, sest ei saanud Stalkerit autost välja võtta, ühendatud energiaallikaga. S. Stenkel nägi kiirusemõõtjat ja pildistas näitu. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Tema sõitis 76 km/h, puhast ületamist jäi 23 km/h võrra (pluss- miinus 3 km/h). Lubatud sõidukiirus on reguleeritud seal liiskumärkidega. Otepää linn lõpeb ja algab Pühajärve, mõlemad asulad. Kuni Pühajärve asula lõpuni on 50 meetrit. On asula märk. Auto liikumine muutus, kui juht nägi ära politsei sõiduki, vähendas kiirust. Sõita võis tal jääda 50 60 m, kui ta politseid märkas. Järsku pidurdamist või kiirendamist ei olnud. Ühtlase kiirusega tuli mäest alla ja kui nägi politseiautot, siis vähendas kiirust. Kiirus oli ületatud juba siis, kui ta oli Pühajärve asula territooriumil. Märkidevaheline ala ei mänginud mingit rolli, sest kiirus oli ühtlane. Sõiduki kiiruse fikseeris Stalker laskumisel. Midagi segavat Stalkerile selles situatsioonis ei olnud. Kui midagi segab, mõni sõiduk või puu, siis ei fikseeri Stalker näitu. Antud juhul fikseeris ilusasti, näit jäi püsima kui isik tuli politsei sõidukisse ja nägi seda. Dokumentaalsed tõendid. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli 21.12.

1. a andmetel on 21.12.2008 kell 11.10 Valga-Otepää-Pühajärve tee mõõdetud Sten Senkeli juhitud sõiduauto Golf Variant reg. nr. xxx kiirust kiirusemõõteseadmega Stalker II MDRA AS
2. Seade oli testitud 21.12.
3. a kell 07.
4. Mõõtmisel oli seadme lugem 76 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Protokolli pöördel real “Juhile näidati seadme tablool fikseeritud näitu: on märk „x“ jah ees ruudus. Menetlusaluse isiku allkirjale järgneb sulgudes (näitu ei näidatud!) (tl. 19). Maanteeameti andmetel on Otepää-Kääriku Kurevere maantee 2,3 km asuvad LM 571 ja 572 Otepää, sama tee 2,344 km asuva LM 571 ja 572 Pühajärve (tl. 38). Lõuna Politseiprefektuuri 10.02.
5. a õiendi andmetel on Sten Senkel perioodil 04.06.
6. a kuni 16.07.
7. a karistatud väärteomenetluses liikluseeskirjade rikkumise eest 16-l korral. Karistused on määratud korduvalt LS § 7422 lg 2 ja 3; LS § 7435 lg 1 järgi. (tl. 27-28). LE § 124 järgi suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS §
8. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

§ 58lg.

1 järgi väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga.

§ 58lg.

2 järgi esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt

§-le 19. Kaebuse lahendamisel ilmnes, et menetlusalusele isikule anti tema õigused ja kohustused lugeda ja kohtuvälise menetleja ametnik tutvustas neid sel viisil. Menetlusalune isik sellise õiguste tutvustamisega ei leppinud Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr. 3-1-1-6-07 märkinud, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Kolleegium on märkinud, et kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused - ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Arutatud asjas on kolleegium nõustunud ka kassaatoriga, et üldjuhul tuleb õiguste ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Kohus on seisukohal, et ka väärteomenetluse seadustiku regulatsioon ei ole KrMS § 8 lg. 1 p-s 1 sätestatud põhimõttest erineva.

§ 5sätestab menetlusosalise õiguste tagamise ja § 19 lg.

2 nõuab õiguste ja kohustuste teatamist. Teatamine on menetleja ametniku aktiivne tegevus ja seda aktiivsust ei ole alust suunata menetlusaluse isiku tegevusele, õiguste ja kohustuste lugemisele sundimisega. Menetlusalune isik teadis enda õigustest ja nõudis oma õiguste realiseerimist. Menetlusaluse isiku nõudmisel selgitas kohtuvälise menetleja ametnik talle

§ 19

sätestatud õigusi ja kohustusi vajalikul viisil ja sellega välditi menetlusnormide rikkumist. Menetlusaluse isiku õigus teada tema suhtes toimuvas menetluses oma õigusi ja kohustusi tagab kohtuvälise menetleja ametniku kohustus õigusi selgitada ja tagada isiku õiguste realiseerumine. Menetlusnormide rikkumist õiguste ja kohustuste selgitamisel kohus ei tuvastanud. Kohtul ei tekkinud kahtlust ka mõõtetulemuste menetlusalusele isikule teatavakstegemises. Kiirusemõõteseade oli paigutatud politseiautosse statsionaarselt ja menetlusalune isik sai seal mõõtetulemust näha. Ei ole alust nõuda mõõteseadmega ringiliikumist ja ametniku menetlusaluse isiku juurde tulemist. Rikkumise tuvastamise järel tekkinud ebamugavus alluda väärteomenetluses menetlustoimingutele on põhjustatud rikkuja eelnevast käitumisest, liikluseeskirjade eiramisest. Ka nn järjekorra tekkimine erinevate väärteomenetluste toimingutes ei ole menetlusnormi rikkuv asjaolu. Kohtul ei ole alust järeldada ka kahe politseiametniku ebaõiget rollijaotust oma tööülesannete tegemisel. Kristel Õunapuu ütles, et kiiruse ületaja. Tunnistaja Meino Allik vaatas näitu, nägi ise ja ka Kristel Õunapuu ütles, et kiirus oli 76 km/h. Kristel Õunapuu fikseeris näidu ja tutvustas õigused, kohustused, koostas väärteoprotokolli. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus on tehtud tõendite alusel, mis on kirjas otsuses. Kohtus lisandus tõendina ka menetlusaluse isiku ütlused, mis ei lükka kohtuvälise menetleja kogutud tõendeid ümber ja selgitavad dokumentaalse tõendi vastuolud. Menetlusalune isik nõudis näidu viivitamatut näitamist kiirusemõõteseadme tema ette toomisega. Ta nägi näitu seadme asukohas, politseiautos. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmist põhjendanud üldpreventiivsete eesmärkidega. Kuigi eripreventiivsed eesmärgid on otsuses mõtestamata, on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel toiminud KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid arvestades. Sten Senkeli varasemad karistused ei ole mõjutanud teda samasugustest tegudest hoiduma. Seetõttu on teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 7422 lg 2 sanktsiooni maksimumi lähedane põhikaristus põhjendatud. Lubatud sõidukiiruse ületamise sagedus põhjendab lisakaristuse määramist. LS § 7422 lg 4 lubatud lisakaristus keskmises määras tasakaalustab väärteo eest määratud karistust. Ene Muts Kohtunik