1-08-9310/3

Toimik nr 1-08-9310 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.aprillil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-9310 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 01.04.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Sergei Hvorostjanski, isikukood 37310072236 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta Sergei Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 27.02.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Hvorostjanski mõisteti süüdi Harju Maakohtu 25.04.2007 kohtuotsusega KarS § 331 järgi karistades 8-kuulise vangistusega ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 23.01.2003 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algus 25.04.2007 ja lõpp 26.09.2009. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.02.2009 Kinnipidamisasutuses Sergei Hvorostjanski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on hetkel kolm. Vangistuse ajal on kinnipeetav töötanud Tartu Vanglas jäätmekäitluses. Hetkel töötab Viru Vanglas eluosakonna koristajana. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vabanedes soovib elama minna ema juurde. 1 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Viru Vangla taotlust Sergei Hvorostjanski tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Sergei Hvorostjanski poolt uute kuritegude toimepanemise risk on olemas, kuid temal on kõik võimalused elada seadusekuulekalt. S.Hvorostjanski ennetähtaegselt vabastamine on soovitatav sel juhul, et ta saaks abi sotsiaalsel kohanemisel ja tema käitumise üle teostataks kontrolli, mis puuduks tähtajalise vabanemise korral. Tema ennetähtaega karistusest vabanemine saaks olema tema jaoks katseajaks ning siis saab selgeks, kas ta tegi enda jaoks positiivsed järeldused või ei. Sergei Hvorostjanski soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Sergei Hvorostjanski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Hvorostjanskit on karistatud 8 korral kriminaalkorras. Varem on Sergei Hvorostjanski toime pannud nii varavastaseid kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Vabanedes järjekordsest vangistusest aprillis 2001, pani ta uue, isikuvastase kuriteo (vägistamise ja röövimise) toime jaanuaris 2002, mille eest oli Narva Linnakohtu 23.01.2003 kohtuotsusega karistatud 7-aastase vangistusega. See näitab, et S. Hvorostjanski käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Viimase kuriteo (narkootilise aine omandamise ja valdamise) pani S.Hvorostjanski toime vanglas karistust kandes. Seega võib järeldada, et karistus ei ole S.Hvorostjanski suhtes oma eesmärki täitnud. Kinnipeetavat on vangistuse ajal 17 korral karistatud distsiplinaarkorras. Kõik see näitab, et vangistuse ajal ei ole S.Hvorostjanski oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid andmeid, et peale vabanemist oleks isikule tagatud kindel töökoht. Materjalide juures puudub AS XXX garantiikiri isiku tööle võtmiseks. Kohtul puudub võimalus kontrollida võimaliku tööandja usaldusväärsust, kuna kriminaalhooldusametniku ettekandes on viide telefonivestlusele tööandjaga. Arvestades Sergei Hvorostjanski poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, tema käitumist vangistuses viibimise ajal, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu ema toetus, kindla elukoha olemasolu ei kaalu üle süüdimõistetu käitumist enne vangistust ja vangistuse ajal. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Sergei Hvorostjanski vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma 2