4-09-2844/9

4 - 09 - 2844 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07 mai

1. a, Tallinn Väärteoasja number 4 – 09 - 2844 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Väärteoasi Sergei Kovrižnõhhi väärteoasi NPAS § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23.03.
2. a otsus Kaebuse esitaja Sergei Kovrižnõhh ik: 37704030297, varem korduvalt väärteo korras karistatud RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu 23.03.
4. a otsus Sergei Kovrižnõhhi väärteoasjas nr 4 - 09 - 2844 jätta muutmata.
5. Sergei Kovrižnõhhi apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates .
6. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 07.02.
8. a väärteoprotokolli nr AB 1096888 kohaselt viibis S. Kovrižnõhh 07.02.
9. a kell 16.30 Tallinnas, Xxxxxx xx xx-xx, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes NPAS § 3 lg 1 nõudeid ja pannes sellega toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohtu otsus
10. Harju Maakohtu 23.03.
11. a otsusega väärteoasjas nr 4 - 09 - 2844 tunnistati S. Kovrižnõhh süüdi NPAS § 151 järgi ja karistati 10 päevase arestiga. Kohtuotsusega nähti ette pöörata arest täitmisele pärast S. Kovrižnõhhile kriminaalasjas kohaldatud tõkendi muutmist või pärast teises süüteoasjas mõistetud karistuse ärakandmist. Ühtlasi mõisteti S. Kovrižnõhhilt välja riigi tuludesse ekspertiisitasu 300 krooni. Apellatsioon
12. Harju Maakohtu otsuse peale esitas menetlusalune isik S. Kovrižnõhh apellatsiooni, milles ta ei nõustu kohtuotsusega karistuse määra osas. Apellatsiooni motiivides väidab S. Kovrižnõhh, et kohus ei ole karistusaja hulka arvanud tema kinnipidamise päeva ja ta palub tema kinnipidamise päev arvata talle mõistetud karistusaja hulka. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
14. Karistusseadustiku (KarS) § 68 lg 2 loeb karistuse hulka – analoogselt eelvangistusega kriminaalmenetluses – ka väärteomenetluses kohaldatud kinnipidamisaja. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dele 44 - 45 võivad teatud kohtuvälised menetlejad kohaldada väärteomenetluses tõkendina isiku kinnipidamist kuni neljakümne kaheksaks tunniks. KarS § 68 lg 2 näebki ette, et sellisel juhul arvatakse süüdlase karistamisel tema kinnipidamisaeg obligatoorselt karistuse hulka, sõltumata sellest, kas süüdlast karistati väärteo eest rahatrahvi või arestiga. Aresti korral arvatakse kinnipidamisaeg karistuse hulka vahekorras: kakskümmend neli tundi kinnipidamist võrdub ühe päeva arestiga (KarS § 68 lg 2). Seega kui süüdlast peeti väärteomenetluses kinni vähem kui kakskümmend neli tundi, siis seda karistuse hulka ei arvata.
15. Apellant leiab, et tema kinnipidamise päev tuleb arvata talle mõistetud karistusaja hulka. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja põhjendab seda järgnevaga. Ringkonnakohtu järelepärimise peale Põhja PP Ida politseiosakonna edastatud vastusest nähtuvalt sai politseipatrull 07.02.
16. a kell 16.23 väljakutse aadressile Xxxxxx xx xx-xx, Tallinn, kus kiirabi andmetel pidi olema üledoosiga narkomaan. Kell 16.30 jõudis patrull 2 kohale ja peale esmaabi osutamist võttis kiirabilt üle S. Kovrižnõhhi. S. Kovrižnõhh toimetati ekspertiisi läbiviimiseks Wismari haiglasse ja seejärel kell 17.20 Põhja PP Ida politseiosakonda, kust ta vabastati kell 17.35, pärast materjalide vormistamist. VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku § 171 lg 3 sätestab, et päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. Eelnevat arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et kuivõrd S. Kovrižnõhh oli pärast tema kinnipidamist 07.02.
17. a vabastatud samal kuupäeval tunni aja möödudes kell 17.35, s.o enne kella kahtekümmet nelja, siis ei kuulu tema kinnipidamise aeg arvestamisele ühe päevana. Seetõttu ei saa S. Kovrižnõhhi kinnipidamist eelpoolnimetatud ajavahemikul arvata karistuse hulka. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis toodu ei anna alust selle tühistamiseks.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JÜRI PAAP 3