4-08-8010\6

4-08-8010 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.oktoobril 2008.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-08-8010 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Meelis Veberson, isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide Kohtuvälise menetleja ametnik Ralf Lahesoo Kohtuistungi aeg 15.oktoobril 2008.a. RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 29.juuli 2008.a. otsus väärteoasjas nr.2510,08,003554 Meelis Vebersoni karistamises LS § 7419 lg 1 alusel karistuse osas, mõistes Meelis Vebersonile LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 10 000.00 (kümme tuhat) krooni. Muus osas jätta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 29.juuli 2008.a. otsus väärteoasjas nr.2510,08,003554 muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Välja mõista Meelis Vebersonilt riigituludesse postikulu 5.50 (viis krooni ja 50 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Hansapank, viitenr 2800049696). Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu 29.juuli 2008.a. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse alusel määrati Meelis Vebersonile Liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahv 250 trahviühikut, s.o. 15 000.00 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks selle eest, et Meelis Veberson 05.juulil 2008.a. kella 00.15 ajal xxxxxx xxxxx vallas xxxxxxx külas, liikudes xxxxx küla suunas, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7419 järgi. Kuigi kaebuse esitaja väidab, et talle alkomeetri näitu ei näidatud ning vastav märge ka protokollis puudub, on ta vaidlustanud üksnes lisakaristuse kohaldamise. Kaebuse esitaja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmisega võetakse talt ära võimalus rahateenimiseks, trahvide maksmiseks ning perekonna ülalpidamiseks. Nimelt on tema tööandjaks Eesti firma Norwest Elekter ning ta töötab Soome metallifirmas keevitajana. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on kaks alaealist last, kes saavad varsti 3- ja 2-aastaseks, kellel on aneemiaoht. Jaanuaris on perre sündimas 3.laps ning kuna kaebuse esitaja ja tema pere kuuluvad Eesti haigekassa kindlustuse alla, on vaja perel vähemalt paar korda kuus tervisekontrolli tõttu Eestis viibida. Lisaks asub kaebuse esitaja töökoht Soomes tema elukohast 25 kilomeetri kaugusel, mistõttu on juhtimisõiguse omamine äärmiselt vajalik. Kuna kaebuse esitaja on ainuke pere ülalpidaja, palub kaebuse esitaja tema suhtes lisakaristust mitte kohaldada. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et alus määratud karistuse muutmiseks puudub. Mõistetud karistus vastab väärteo raskusele. Kaebuses toodud asjaolud ei saa olla aluseks karistuse kergendamisel. Menetluse käik Kuigi kaebuse esitaja avaldas soovi kohtuistungist osa võtta, on ta kohtuistungi ajaks esitanud kohtule avalduse asja arutamiseks tema osavõtuta. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse Meelis Vebersonile rahatrahvi määramise kohta LS § 7419 lg 1 alusel. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle süüks pandud tegu, kuid väidab, et talle alkomeetri näitu ei näidatud. Samas nähtub protokollist alkoholijobbe tuvastamise kohta, et Meelis Veberson on näiduga nõustunud seda vaidlustamata ning on loobunud vereproovis alkoholisisalduse määramisest, kinnitades seda oma allkirjaga (tl 15). Väärteoprotokollis antud ütluste kohaselt on Meelis Veberson tunnistanud, et oli alkoholijoobes (tl 4) ning tõendiks on ka Meelis Vebersoni sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 5). Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Meelis Veberson on toime pannud teo, mis vastab LS § 7419 sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja karistust määrates ei tuvastanud ning neid ei tuvastanud ka kohus. Meelis Veberson ei esitanud ka vastulauset, seega ei saanud karistuse määrajale olla teada tema perekondlikku ja tööalast seisundit puudutavad asjaolud. Kuigi kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle mõistetud rahatrahvi, ei ole kohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt seotud kaebuse piiridega ning peab vajalikuks rahatrahvi vähendamist. Kohus arvestab rahatrahvi vähendamisel sellega, et Meelis Vebersonil tuvastatud joove oli kerge joove. Meelis Veberson on ühel korral väärteokorras karistatud, kuid talle mõistetud karistus on kustunud, seega on tegemist isikuga, kelle puhul ligilähedaselt maksimaalse karistuse määramine pole otstarbekas. Meelis Veberson leiab, et talle lisakaristuse kohaldamine lähtudes tema tööalasest ja perekondlikust olukorrast on liialt karm, kuna juhtimisõiguse äravõtmise tõttu on tõsiselt häiritud tööülesannete täitmine, samuti kannatab tema pere. Kohustused tulenevalt tööülesannetest ja perest olid Meelis Vebersonil teada ka enne sõidukit joobeseisundis juhtima asudes ning kohtu arvates ei ole eelpoolnimetatud põhjused arvestatavad lisakaristuse mittekohaldamise mõjuva põhjusena. Tegemist on süüteoga, kus kaitstavaks õigushüveks on liiklusohutus. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusele alati ohtlik, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile, kuid karistuse määramisel saab määravaks eelkõige isiku süü ja tahtluse liik. Tegemist on tõsise rikkumisega, mille eest teistkordselt on ette nähtud kriminaalvastutus ja kuigi Meelis Vebersoni varasem karistus on kustunud, on kohtu arvates süü suurust arvestades põhjendatud Meelis Vebersonile lisakaristuse kohaldamine kohtuvälise menetleja poolt määratud ajaks, s.o. miinimumtähtajaks. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Meelis Vebersoni poolt pandi toime LE § 76 p 1 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 7419 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning vähendamisele kuulub üksnes põhikaristus. VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel tuleb menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt karistuse osas tühistada ja teha selles osas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Ingrid Niinemägi Kohtunik