Obsah (7)

§ 29§ 23§ 155§ 120§ 117§ 2§ 132

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-08-10121 Otsuse kuupäev 19. mai 2009. a. Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi William Stewart`i kaebus Ida Politseiprefek

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

2

§ 23

alusel hüvitada hüvitada William Stewart`i Stewart`ile riigieelarve vahenditest kaitsjale makstud tasu summas 6608 (kuus tuhat kuussada kaheksa) krooni. Rahandusministeeriumil kanda nimetatud summa William Stewart`i arvelduskontole nr 221026576148 Swedbank’is. Swedbank’is. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil mil otsus oli poolele kättesaadav.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. esindajal. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada ning otsuse jõustumisel jõustumisel saata kaitsjale makstud tasu hüvitamise osas täitmiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumile. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. seisukohad. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissari Margo Kukk`e 07.10.2008.a. otsusega väärteoasjas nr 2590,08,008606 määrati William Stewart`ile Liiklusseaduse § 741 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o. 3900 krooni selle eest, et William Stewart 11.09.2008.a. kell 15.20 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva tee 92. kilomeetril Tallinna suunas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus William Stewart Liikluseeskirja § 70 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 741 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku William Stewart`i kaitsja Reimo Mets esitas 21.10.2008.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kaebuse Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissari Margo Kukk`e 07.10.2008.a. otsuse peale väärteoasjas nr 2590,08,008606, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja eelpool nimetatud otsus ja väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kaebuses esitati ka taotlus menetluskulude (kulud õigusabile) jätmiseks kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuse kohaselt Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabel Siiri Kereme koostas 11.09.2008 väärteoprotokolli AB1048039, milles fikseeriti, et 11.09.2008 kell 15.20 juhtis kaebaja mootorsõidukit registreerimismärgiga 660 AXF omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Antud teoga pani kaebaja toime väärteo, millega rikkus Liikluseeskirja § 70 p 1 nõudeid ja väärtegu on kvalifitseeritud LS § 741 lg 1 rikkumisena. Väärteoprotokolli märgitu kohaselt andis kaebaja ütlusi inglise keeles, et ei nõustu otsusega ja see on tema kui Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku õiguste vastane. Kaebaja esitas antud protokollile ka vastulause, mis jäeti aga otsuse tegemisel tähelepanuta. Vastustaja pole põhjendanud oma otsuses sisuliselt, miks jäetakse vastulause tähelepanuta. Vastustaja viide LS § 27 lg 1 on küll asjakohane, kuid LS § 27 lg 5 ütleb üheselt, et Eestisse elama asunud Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ei pea vahetama juhiluba Eesti juhiloa vastu. Sellest tulenevalt on väärteoasjas tehtud otsus jäetud kaebajale põhistamata ja pole motiveeritud. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissar Margo Kukk tegi 07.10.2008.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,08,008606, millega karistas kaebajat LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses s.o. 3900 krooni. 3 Kaebaja ei pea antud otsust õigeks ja vaidlustab selle täies ulatuses järgnevatel põhjendustel:

1. LS § 27 lg 4 kehtestab nõude Eesti kodaniku või Eestisse elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel, mille kohaselt kehtib välisriigis väljaantud ja § 27 lg 1 nõuetele vastav juhiluba Eestis 12 kuud. Ülejäänud antud paragrahvi lõike punktid ei ole siinkohal enam olulised, sest need räägivad eelmistest rikkumistest. Kaebaja seisukohalt ei ole talle rakendatav LS § 27 lg 4 p 3, s.o. 12 kuu jooksul juhiloa vahetamine Eesti juhiloa vastu. Kaebaja on seisukohal, et vastustajal puudub alus Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikku võtta vastutusele LS § 27 lg 4 alusel. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et antud seaduse paragrahv on seadusesse kirja pandud tulenevalt EL liikmesriigi kodanike vahelise vaba liikumise hõlbustamiseks. Ei ole mõeldav, et isik, kes liigub kahe erineva liikmesriigi vahel peaks pidevalt vahetama oma juhilubasid kahe erineva liikmesriigi registrites. Antud olukord muutuks kaebaja jaoks liialt koormavaks ja seadus ei täidaks oma eesmärki ning oleks vastuolus EL asutamislepinguga ja vaba liikumise põhimõtetega EL liikmesriikide vahel. Sellest tulenevalt ongi seadusandja määratlenud erisuse EL liikmesriigi kodanikele, et nende suhtes antud nõue ei kehti. Kaebaja liigub samamoodi kahe EL liikmesriigi vahel, olles kord Eestis, kord Inglismaal. Asjaolu, et talle on väljastatud Eesti elamisluba, ei tähenda automaatselt seaduse imperatiivset kohustust registreerida Inglismaal väljaantud juhiluba Eesti juhiloa vastu. Vastupidisel juhul kaotaks antud seaduse paragrahv oma mõtte.
2. LS § 27 lg 5 ütleb: Eestisse elama asunud isiku Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiluba ei pea vahetama Eesti juhiloa vastu. Seega puudub EL liikmesriigi kodanikul kohustus vahetada EL liikmesriigis väljaantud juhiluba Eesti juhiloa vastu. Eelnevast juhinduvalt pole isik ka toime pannud rikkumist, kuna tal oli kehtiv juhtimisõigust andev juhiluba antud klassi mootorsõiduki juhtimiseks olemas ja see oli kehtiv. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et puudub alus väärteo korras kaebaja vastutusele võtmiseks. Seega menetlust ei tohiks alustada ja alustatud menetlus tuleks lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on märgitud, et „ pole esitada juhiluba“. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et sellise rikkumise korral on kohtuväline menetleja määranud kaebajale vale väärteo kvalifikatsiooni LS § 741 lg 1 alusel. Antud nõude rikkumise korral peaks olema väärteo kvalifikatsioon LS § 7435 lg 1 - liiklusnõuete muu rikkumine.. Vastustaja on segi ajanud mõisted juhiluba ja juhtimisõigus. Liikluseeskirja § 70 p 1 kohaselt oleks antud rikkumise kvalifikatsioon pidanud olema LS § 17 lg 1 kohane. Sellest tulenevalt on määratud karistus ka tegelikkuses suurem, kui seadus seda oleks võimaldanud. Nimelt käesoleval juhul on ülempiiriks seatud karistus 50 trahviühiku osas. Vastustaja on aga kaebajat karistanud ebaõige kvalifikatsiooni tõttu 65 trahviühikuga. Sellele vaatamata ei oleks olnud vastustajal ka võimalust võtta kaebajat antud nõude rikkumise eest vastutusele, kuna tegelikkuses oli kaebajal juhiluba olemas.
2. Sõiduki juhtimise keeldu, juhul kui isikul puudub vastava kategooria juhtimise õigus sätestab LS § 20 lg 1 ja tegu oleks karistatav LS § 741 lg 1 alusel. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud, et isikul puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. 4 Vastustaja seisukohast lähtuvalt võib kaebaja aru saada, et Eestis tohiks sõidukeid juhtida ainult Eestis väljaantud juhilubade alusel. Taoline seisukoht on väär ja vastuolus LS § 27 mõttega.
3. Kaebaja juhiluba vastab täieõiguslikult LS § 27 lg 1 nõuetele, s.o. Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi
4. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini
5. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Juhiloa vastavuse Genfi
6. aasta teeliikluse konventsioonile tuvastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutus. Väärteootsuses ei ole välja toodud, et antud osas oleks Inglismaal väljaantud juhiluba kaebaja nimele nr B3535466 Eestis mittekehtiv.. Kaebaja leiab, et kuna Inglismaal väljaantud juhiloa kehtivuse küsimust pole väärteootsuses puudutatud, siis selles osas poolte vahel vaidlus puudub ja tema Inglismaal väljaantud juhiluba on Eestis kehtiv.
7. Väärteomenetluse muu oluline rikkumine. Kaebuse esitaja on ainult inglise keelt kõnelev isik. Kaebaja peab kahetsusväärseks, et talle tutvustatud väärteoprotokolli koostamisel ja edasise menetluse jätkumise osas ei suudetud talle selgitada tema õiguseid ja kohustusi keeles, mida ta mõistab. Kaebaja esitas politseiametnikele mitmeid küsimusi inglise keeles, millele kohtuväline menetleja oma keeleoskuse piiratuse kohaselt ei osanud selgitusi anda. Kaebaja leiab, et kuna kohtuväline menetleja oli ebapiisava keeleoskusega ametnik, oleks ta pidanud kohale kutsuma tõlgi, kes oleks olnud suuteline kaebajale tema õigused ja kohustused selgeks tegema ja vajadusel andma täiendavaid selgitusi küsimustele. Kaebaja leiab, et sellest tulenevalt on rikutud kaebaja õigusi tõlgi menetlusse mitte kaasamisega. Tõlgi puudumine on käesoleval juhtumil kaebaja arvates menetlusnormide oluline rikkumine. Kohtule 12.05.2009.a. saadetud elektronkirjas teatab kaebuse esitaja kaitsja, et kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega väärteoasja lahendamisel

§ 120lg 1 sätesatud korras.

Kohtuvälise menetleja poolt on kohtule saadetud väärteoasja toimik ning kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht, mille kohaselt kohtuväline menetleja leiab, et William Stewarti kaebus tuleb rahuldada. Kohtuväline menetleja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuotsuse põhjendused.

§ 117

lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

§ 2

kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. 5 KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Liikluseeskirja § 70 p 1 kohaselt mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Liiklusseaduse § 741 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. LS § 27 lg 1 sätestab, et Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi

1. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini
2. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Juhiloa vastavuse Genfi
3. aasta teeliikluse konventsioonile tuvastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutus. LS § 27 lg 5 sätestab, et Eestisse elama asunud isiku Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiluba ei pea vahetama Eesti juhiloa vastu. LS § 24 lg 1 kohaselt juhtimisõigust tõendav dokument on kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et William Stewart on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 201 lg 2 p 3 alusel, s.o. kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus. Väärteoprotokoll on koostatud Liikluseeskirja § 70 p 1 rikkumise eest ja kvalifikatsioon on määratud LS § 741 lg 1 kohaselt, s.o. selle eest, et William Stewart juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohtuvälise menetleja otsusega on William Stewart`ile määratud karistus LS § 741 lg 1 alusel. Otsusest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulause jäetakse otsuse tegemisel arvestamata tuginedes LS §-le 27 lg
4. Väärteoasja toimikus olevast kohtuvälises menetluses menetlusaluse isiku William Stewart’i poolt esitatud vastulausest nähtub, et isikul on olemas kehtiv juhtimisõigus, mis on välja antud Suurbritannias. Dokumendi nimi on Counterpart Driving Licence, mille nr on B
5. Isiku Suurbritannia sõidukijuhi number on STEWA 506212 W99ZD ning väljaandmisnumber on 74A. Dokumendi triipkoodi number on
6. Nimetatud dokument annab õiguse juhtida M1 liiki mootorsõidukit kõikjal Euroopa Liidus. Vastulausele (samuti kaebusele) on lisatud William Stewart`ile Suurbritannias välja antud juhiluba. Kohtuväline menetleja ei ole esitanud endapoolseid andmeid selle kohta, et Inglismaal väljaantud juhiluba nr B3535466 William Stewart`i nimele oleks Eestis mittekehtiv.. Seega tuleb lugeda kaebuse esitaja poolt esitatud juhiluba Eestis kehtivaks ning LS §-le 27 lg 1 vastavaks. Kaebuse esitaja näol on tegemist Suurbritannia kodanikuga, kellele on antud Eestis elamisluba. Tal on Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiluba, mille kehtivuses ei ole kohtul alust kahelda. Seega kohaldub tema suhtes LS § 27 lg 5 ning seetõttu tuleb kohus järeldusele, et kaebuse esitaja teos puuduvad väärteo tunnused. Kui isiku teos ei ole realiseeritud süüteokoosseis, siis tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel (RKL 3-1-1-50-08).

§ 29

lg 1 p 1 sätestab, et 6 alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Tuvastatud on, et William Stewart`i teos puuduvad väärteo tunnused.

§ 132

p 3 sätestab, et maakohus võib tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud alustel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 120

lg 1; 132 p 3; 133; 134; 135 tühistab maakohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissari Margo Kukk`e 07.10.2008.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,08,008606, millega William Stewart`ile määrati LS § 741 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o. 3900 krooni ja lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtule esitatud kaebuses oli esitatud ka taotlus menetluskulude (kulud õigusabile) hüvitamiseks. Lisatud oli William Stewart’ile OÜ Advokaadibüroo Veso&Partnerid poolt esitatud arve nr 131 21. oktoobrist 2008.a. summas 6608 krooni. Arve on William Stewart’i poolt tasutud 26.11.2008.a. (nimetatut kinnitab arve esitaja kohtule 12.05.2009.a. saadetud elektronkirjas). Arvest nähtuvalt on William Stewart`ile osutatud õigusabi 3,5 tundi (tunnihinnaga 1600 krooni, millele lisandub käibemaks) summas 6608 krooni. Kohus leiab, et õigusabi eest tasumisele kuuluv summa on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5– 6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. William Stewart`ile kuulub

§ 23alusel hüvitamisele tema poolt tasutud 6608 krooni riigieelarve vahenditest.

Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 27. mail 2009.a 2009.a Nooremreferent I.Golubev