lg 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Kiirmenetluse otsuses pole märgitud, menetlusaluse isiku ütlustega ega muude tõenditega ei ole tõendatud, et tegu oleks toime pandud Eesti territooriumil. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Kohtuväline menetleja tunnistab, et menetleja poolt on kindlaks tegemata väärteos oluline asjaolu – teo toimepanemise koht. Kohtuvälisel menetlejal ei ole võimalik esitada täiendavaid tõendeid väärteo toimepanemise koha ja aja kohta, millest tulenevalt ei ole võimalik ka menetlusaluse isiku teo koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd tõendada. Kohtuistungist ei soovi kohtuväline menetleja osa võtta ja palub kaebus lahendada kirjaliku menetluses. Kohtumenetlus Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maa- või linnakohtu kohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii kaebuse esitaja kui kohtväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitajat on karistatud 12.04.2009.a kiirmenetluse otsusega selle eest, et ta oli tarvitanud prühhotroopset ainet. Karistuseks on mõistetud NPLALS § 151 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokollis muu hulgas märkida väärteo toimepanemise koht. Teisalt on väärteo toimepanemise koha kindlakstegemine tähtis nii menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamise aspektist kui ka seetõttu, et sellest sõltub isiku teo karistatavuse määratlemine, pidades eelkõige silmas karistusseaduse ruumilise ja isikulise kehtivuse põhimõtteid. Seetõttu tuleb süüteo toimepanemise koht määratleda võimalikult suure täpsusastmega. Antud asjas ei ole võimalik väärteo toimumise aega ja kohta kindlaks määrata kuigi menetlusalusel isikul tuvastati narkootilise aine tarvitamise tunnused Eesti Vabariigi territooriumil. Seetõttu rikkus kohtuväline menetleja Artjom Tsõganovi karistamisel väärteomenetlusõigust.
lg-e 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Karistusseaduse isikulise kehtivuse põhimõttest tulenevalt saab isikut karistada küll ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteo, mitte aga väärteo eest (
). Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt ei ole toimepanemise kohta ja aega võimalik kindlaks teha ja VTMS § 87 järgi on kohus seotud väärteoasja arutamise piiridega, millised tulenevad väärteoprotokollis kajastatud teokirjeldusest, siis
lg 1 alusel ei ole võimalik menetlusalust isikut temale etteheidetava väärteo toimepanemise eest karistada. Samuti puudub võimalus kohtuvälises menetluses asetleidnud väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist asja arutamisel kohtus kõrvaldada, s.t puudub ka edasine menetluslik võimalus tuvastada menetlusaluse isiku teo koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 lg 2 kuulub Pärnu Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 12.04.2009.a kiirmenetluse otsus Artjom Tsõganovi karistamises väärteoasjas nr 2510,09,002057 tühistamisele täies ulatuses ning väärteoasja menetlus lõpetamisele. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.