KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Väärteoasja number 4-09-2005 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 24.03.2009 Väärteoasi Martin PÄRNA kaebus Ida Politseiprefektuuri 19.01.2009 otsusele väärteoasjas nr.2402,08,002681 Martin PÄRN sünd. 30.06.1990, isikukood 39006300298, elukoht xxxx Eduard BULATTŠIK vandeadvokaat Martin RIST Ida Politseiprefektuuri komissar Pavel REŠKIN Ida Politseiprefektuuri konstaabel Kaebuse esitaja Kaitsja Kohtuväline menetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrulltalituse komissar Martin RISTI 19.01.2009 otsus väärteoasjas nr.2402,08,002681 Martin PÄRNA karistamise kohta Liiklusseaduse §74-1 lg.2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 9000 (üheksa tuhat) krooni – jätta muutmata. Martin PÄRNA kaebus jätta rahuldamata. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 13.04.
- on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrulltalituse konstaabel Pavel Reškin koostas 22.12.2008 väärteoprotokolli nr. AB1056180 Martin Pärna kohta selles, et viimane juhtis 22.12.2008 kell 12.13 Ida-Virumaal Rannapungerja külas Jõhvi – Tartu mnt. 50-ndal kilomeetril mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, kui varem oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis ka mootorsõidukit, millel oli nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus. Sellega rikkus Martin Pärn Liikluseeskirja §22 lg.1, §219, MKM 10.08.2004 määruse nr.170 §6 ja pani toime Liiklusseaduse §74-1 lg.2 ja §74-7 ettenähtud väärteo. Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrulltalituse komissar Martin Risti 19.01.2009 otsusega väärteoasjas nr.2402,08,002681 määrati Liiklusseaduse §74-1 lg.2 alusel Martin Pärnale karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 9000 krooni. Otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ja karistust kergendavaks asjaoluks oli süü tunnistamine. Martin Pärn esitas 05.02.2009 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendamata. Kaebuse esitaja viibis 22.12.2008 kella 12.13 ajal Rannapungerja külas oma isale kuuluval maaüksusel, kus vastavalt isa palvele parkis maja hoovis ringi isale kuuluva sõiduki. Sõiduki ümberparkimine oli vajalik, et teine sõiduk maja hoovi sisse mahuks. Manööverdamise ajal kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduk maja hoovist, s.t. kinnistu piiridest ei väljunud. Auto liikus korraks suunaga Jõhvi – Tartu mnt. suunas ning tagurdas seejärel ettenähtud kohale tagasi. Auto esiosa asus korraks hoovi sissesõidu teel asuvate väravate vahel, kuid ei väljunud kinnistu piiridest. Tunnistajana üle kuulatud Rainer Väli annab ütlusi selle kohta, et kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduk sõitis välja maja hoovist, aia piiretest. Arusaamatuks jääb asjaolu, kas kaebuse esitaja väljus hoovist või hoovi viival teel asuvatest väravatest. Tunnistaja ütlused ühtivad kaebuse esitaja selgitusega, et ta liikles maja õue piires väravateni ja tagasi, kinnistu piirest väljumata. Tunnistaja ütlustes puuduvad igasugused selgitused kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki peatamise kohta, sõidusuuna või muu asjas olulist tähtsust omava asjaolu kohta. 2 Väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise kohaks märgitud Jõhvi – Tartu mnt 50 km ning sõidusuunaks Rannapungerja parkla. Tunnistaja ülekuulamise protokollis sellistele väidetele kinnitus puudub. Otsusest väärteoasjas nähtub, et väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. Tunnistaja ütlused ei lange kokku väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise kohaga. Väärteoprotokollile oli esitatud vastulause. Vastavalt tee mõistele Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja tähenduses ei juhtinud kaebuse esitaja sõidukit mitte teel, vaid maja hoovis. Tulenevalt seaduse nõuetest peab menetleja otsuse tegemisel vastulause mittearvestamist põhjendama. Otsusest nähtub, et vastulause jäetakse arvestamata, kuna väärtegu fikseeriti teega külgneval alal. Seda ei saa nimetada põhistuseks. Väärteoprotokollis ning otsuses puudub märge, et kaebuse esitaja oleks juhtinud sõidukit teega külgneval alal. Rikkumise kohana on väärteoprotokollis märgitud Jõhvi – Tartu mnt 50 km. Kaebuse esitaja leiab, et menetleja ei ole otsuse koostamisel väärteoasjas kogutud materjalidega tutvunud või on teinud seda pealiskaudselt, hindamata kogutud tõendeid. Sama asjaolu kinnitab ka menetleja viide karistust kergendavale asjaolule – süü tunnistamine. Kaebuse esitaja ei ole ennast väärteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja Martin Pärn esitatud kaebuse juurde ja palus see rahuldada. Kaebuse esitaja seletas, et isa palus auto hoovis ringi parkida, et saaks lund lükata. Ümber parkimisel olid auto esirattad värava piiril, kui nägi politseid, tagurdas tagasi hoovi. Kui politsei jõudis tema juurde, oli auto juba tagasi hoovis. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik toetas maakohtu istungil esitatud kaebust, palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kohtuvälise menetleja esindaja komissar Martin Rist palus maakohtu istungil kohtuvälise menetleja otsust mitte muuta, kuna menetlusalune isik sõitis välja teega külgnevale alale. Otsuses on kajastatud süü tunnistamine, kuna Martin Pärn tunnistas, et juhtis autot ilma juhiloata. Tunnistaja Raivo Pärn andis maakohtu istungil ütluseid, et tema palus Martin Pärnal auto ümber parkida, et see ei takistaks lumesahka. Martin Pärn hakkas autoga värava poole liikuma, tunnistaja istus teises autos Martin Pärna taga. Tunnistaja ütluste kohaselt Martin Pärn kinnistu piiridest ei väljunud, kuid täpselt ta ei näinud, kuna istus teises autos taga. Tunnistaja Rainer Väli andis maakohtu istungil ütluseid, et seisis Rannapungerja külas ja mõõtis kiirust. Nende ees oleva maja väravast sõitis välja sõiduauto, kui politseid nägi, pidurdas järsult ja tagurdas tagasi hoovi. Menetlusalune isik seletas neile, et auto oli vaja hoovi pealt ära toimetada, kuna pidi tulema lumesahk. Algul menetlusalune isik kirjutas omakäelises seletuses, et sõitis aiast välja, kuid siis tuli isa juurde ja käskis kirjutada, et hoovist ei väljunud. Menetlusalune isik tõmbaski eelneva teksti maha ja kirjutas uue. Maakohtu otsuse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Liiklusseaduse §74-1 lg.2 alusel. Martin Pärnale on määratud karistus Liiklusseaduse §74-1 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas Martin Pärnal oli vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kas ta juhtis mootorsõidukit. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et Martin Pärn oli 09.07.2008 karistatud Liiklusseaduse §74-19 lg.1, §74-1 lg.1 ja §74-7 järgi. Martin Pärna enda seletuste kohaselt maakohtu istungil ei ole tal juhiluba kunagi olnud. Seega on tegemist kõrvaldatud. juhtimisõiguseta isikuga, kes oli juba varem juhtimiselt Vastavalt kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas juhtis Martin Pärn mootorsõidukit teega külgneval alal. Väärteo protokolli kohaselt oli tegemist Jõhvi – Tartu maantee 50-nda kilomeetriga. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud asjas on tõendatud mootorsõiduki juhtimine Martin Pärna poolt teega külgneval alal siseõuele juurdesõiduteel. Nagu nähtub tunnistaja Rainer Väli ütlustest maakohtu istungil, oli Martin Pärna poolt juhitud mootorsõiduk aia piiretest väljas vähemalt auto pikkuse jagu ja alles väljudes aia piiretest, oli menetlusalusel isikul võimalus politseiautot näha. Maakohus peab antud tunnistaja ütluseid usaldusväärseteks. Menetlusaluse isiku Martin Pärna seletuste kohaselt tema Rainer Välit ei tunne ning mingit isiklikku vihavaenu neil omavahel ei ole, mis tingiks Rainer Väli poolt ebaõigete ütluste andmise. Tunnistaja Raivo Pärn kinnitas, et tema istus Martin Pärna mootorsõiduki taga olevas teises autos ja tegelikkuses ei näinud, kui kaugele piiretest võis Martin Pärn oma mootorsõidukiga liikuda, ta arvab, et piiretest Martin Pärn ei väljunud. Seega ei saa antud juhul nimetatud tunnistaja ütlusi aluseks võtta. Lisaks sellele on tegemist menetlusaluse isiku isaga, kes on ilmselgelt huvitatud asja lahendamisest pojale soodsalt. Vastavalt Liiklusseaduse §1 ja §3 lg.2 toimub liikluse korraldamine kõigil Eesti teedel vastavalt Liiklusseaduse ja Liikluseeskirjaga sätestatule. Vastavalt Liiklusseaduse §4 lg.1 käsitletakse tee mõistet, nõudeid teele, teehoidu, tee kasutamist, teeomaniku kohustusi ja vastutust vastavalt Teeseaduses sätestatule. 4 Vastavalt Teeseaduse §2 lg.1 on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Vastavalt Teeseaduse §2 lg.2 p.1 on teena muuhulgas käsitletavad liiklemiseks kasutatav sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee. Eeltoodu alusel toimub liikluse korraldamine kõigil Eesti teedel Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja alusel, sõltumata tee omandivormist. Maakohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja kehtivus ei laiene põlluteele, metsateele, maja hoovile, asutuse territooriumile ja teega külgnevale alale (t.l.13). Kooskõlas Teeseaduse §4 lg.2 võib erateed kasutada üksnes tee omaniku loal, kuid arvestades tee sihtotstarvet, seda, et tee on mõeldud oma loomult liikluseks, tuleb ka eratee kasutamisel järgida Liiklusseaduses ja Liikluseeskirjas sätestatut. Maakohus leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt nii asja materjalide kui kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tõendatud, et Martin Pärna poolt juhitud mootorsõiduk väljus kinnistu piiridest vähemalt auto pikkuse võrra, oli tegemist mootorsõiduki juhtimisega juurdesõiduteel, mis on muuhulgas käsitletav teena. Siseõuele juurdesõiduteeks tuleb lugeda mistahes ala, millel parkimine takistab nii pääsu siseõuele kui ka liikumist siseõuel (vt. ka Riigikohtu 30.05.2002 määrus kohtuasjas nr.3-1-1-58-02). Termin tee hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta (vt. ka Riigikohtu 13.04.2006 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-11-06). Kaebuse väidetega kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumise osas maakohus ei nõustu. Nagu nähtub menetlusaluse isiku Martin Pärna 22.12.2008 ülekuulamise protokollist, on Martin Pärn omakäeliselt kirjutanud „Juhtisin mootorsõidukit ilma juhiloata“ (t.l.11). Seega on kohtuväline menetleja märkinud otsuses põhjendatult ära karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamise. Ka maakohus käsitleb Martin Pärna poolt kirjutatud lauset süü tunnistamisena. Maakohus ei nõustu ka kaebuse väidetega selles osas, et tunnistaja ütlused ja otsuse koostaja väited väärteo toimepanemise koha suhtes ei lange kokku ning on omavahel vastuolus. Väärteoprotokollis on märgitud Jõhvi – Tartu maantee 50-s kilomeeter, mis käesolevas otsuses eelpooltoodud põhjendustel hõlmab ka väärteo otsuses nimetatud teega külgneva ala. Seega ei ole tegemist kahe erineva kohaga ning tunnistaja ütlused ja otsuse koostaja väited ei ole vastuolus. Kaebuse neid väiteid, mis puudutavad tunnistaja Rainer Väli ütluseid 22.12.2008 ülekuulamise protokollis, ei pea maakohus vajalikuks eraldi hinnata, kuna nimetatud tunnistaja on üle kuulatud kohtuistungil ja kohtuotsuse aluseks on maakohus võtnud tunnistaja kohtuistungil antud ütlused. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle otsuse tühistamiseks ning väärteoasja menetluse lõpetamiseks. 5 Maakohus juhindus kohtuotsuse tegemisel eeltoodust ja Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 6