KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.aprillil 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 31.märtsil 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-16781 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Kriminaalasi Jevgeni Velitškini süüdistuses KarS prg. 330 järgi, lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Jevgeni Velitškin ja tema kaitsja adv. Eva Maakohtu otsus 27.jaanuarist 2009.a. Rivis Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Jevgeni Velitškin otsuses) Kaitsja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord (ankeetandmed Harju Maakohtu Adv. Eva Rivis Harju Maakohtu otsus 27.jaanuarist 2009.a. Jevgeni Velitškini suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul 2 alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 27.jaanuari 2009.a. kohtuotsusega Süüdi mõista Jevgeni Velitškin KarS § 330 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 07.11.2003.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (seisuga 26.01.2009.a. on kandmata karistus 13 aastat 2 kuud 7 päeva) ja mõista Jevgeni Velitškinile liitkaristus 13 aastat 4 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast – 27.01.2009.a. Kriminaalmenetluse kulud.Välja mõista Jevgeni Velitšinilt riigituludesse. Jevgeni Velitšin mõisteti süüdi selles, et tema, olles Murru Vanglas kinnipeetav, valdas 7.mail 2008.a. alkoholi sisalduvat jooki. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSODSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav ja kaitsja taotlevad esitatud apellatsioonides maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega Jevgeni Velitškini õigeksmõistmist. Kaitsja apellatsiooni motiivid on järgmised. Jevgeni Velitškinit alkohoolse joogi valdamises süüdi mõistes on kohus otsuse rajanud põhiliselt kahele J. Velitškinit süüstavale asjaolule. Esiteks tunnistaja, Murru vangla vangistusosakonna töötaja J. K. ütlustele, milliste kohaselt tunnistaja avastanud
- mail 2008 kella 13.50 paiku süüdistatavat läbi otsides, et viimase keha ümber oli teibiga kinnitatud 1,5 liitrine pudel kollase vedelikuga. Tunnistaja ütlused on paljasõnalised, sest pudeli äravõtmine jäeti koheselt ja nõuetekohaselt vormistamata ning pudelil olnud sõrmejäljed fikseerimata. Pudeli ja teibi äravõtmine vormistati tagantjärele ja protsessinõudeid rikkudes. Seega puudub kindlus, et ekspertiis oleks teostatud just Velitškinilt äravõetud pudeli sisule. Tunnistaja ütlused ei kinnita ega välista alkoholi sisaldumist pudelis ei selle Velitškinilt äravõtmise hetkel ega ka hiljem. 2 3 Teiseks tugines kohus süüdimõistvat otsust tehes „üldtuntuks tunnistatud asjaolule, et süsivesikuterikas toit, milleks on ka magus kompott, läheb pikaajalisel toatemperatuuril seismisel igal juhul käärima, mis tähendab, et sellesse tekib etanooli. Igale täiskasvanud inimesele on see asjaolu teada. Seega Jevgeni Velitškini väide, et ta seda ei teadnud, ei ole tõsiseltvõetav. ...“ Asjaolu, et kompotti tekib selle toas seismisel etanooli, ei saa pidada ei üldtuntuks ega õigeks. Tavaliselt süsivesikuterikkad toidud riknevad pikaajalisel toatemperatuuril seistes, ilma et nendesse alkoholi tekiks. Asjas 12.06.2008 teostatud ekspertiisi kohaselt sisaldas süüdistatavalt
- mail 2008 äravõetud pudel ekspertiisi teostamise ajal puskari valmistamiseks kasutatavat meskit etanoolisisaldusega 11%. Oma otsusega luges kohus tõendatuks, et ekspertiis ei kinnita ega lükka ümber pudelis etanooli sisaldumist
- mail 2008, selle Velitškinilt äravõtmise hetkel. Küll luges kohus eksperdiarvamusega tõendatuks „asjaolu, et ekspertiisi tegemise ajal oli pudelis puskari valmistamisel kasutatav meski etanoolisisaldusega 11%.“ Samas on kohus kohtuotsuses aga lugenud tuvastatuks, et Velitškinilt äravõetud pudelis oli kompott. Asjas ja kohtuotsuses pole otseseid ega kaudseid tõendeid selle kohta, nagu oleks see kompott sisaldanud alkoholi selle süüdistatavalt äravõtmise hetkel ega ka selle kohta, et süüdistatav oleks kompoti alkoholisisalduvusest teadlik olnud. Süüdistatav ei nõustu samuti maakohtu otsusega. Ta leiab, et kohtu seisukoht on ühekülgne – teda kui süüdistatavat ei usuta üldse. Apellatsioonis väidab süüdistatav, et ta ei ole süüdi temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Juhib kohtu tähelepanu sellistele tõenditele ja toimingutele nagu tunnistaja J. K. raport, võetuse akt, seletused. Seal on tema arvates palju ebaselgusi, mistõttu ei saa neile tema süüküsimuse otsustamisel toetuda. Võetuse on teostanud tunnistaja J. K. üksi. Tõstatab küsimuse, miks ei teostatud teibi võetust kohe samal päeval. Teip ilmus materjalide juurde alles järgmisel päeval. Apellant kordab maakohtus antud ütlusi apellatsioonis. Juhib ka kohtu tähelepanu sellele, et ei ole teostatud ei sõrmejälgede ega ka DNA ekspertiisi. Ei nõustu ka kohtu seisukohaga, mis puudutab üldtuntud asjaolu alkoholi valmistamisel Temale on teada see, mida teab igaüks – ema ja vanaema poolt 2005.a. tehtud kompotid on söögikõlblikud ega ole käärinud veel ka aastaid hiljem. Leiab, et kohus on ekslikult lugenud tema liitkaristuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse tegemise kuupäeva. Küsib, et kuhu jääb siis tema poolt juba kantud karistus. Tema olukorda on halvendatud, sest kui enne oli tal võimalus taotleda ennetähtaegselt vabastamist 3 aasta pärast, siis nüüd alles 7 aasta pärast. Ei saa aru, miks kohus on temale ni range karistuse mõistnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: 3 4 Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsioonide väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid ning nendes taotletaksegi olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt süüdistatava õigeksmõistmist . Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et maakohtu otsus süüdistatava süü ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas, on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on analüüsinud vaidlustatud kohtuotsuses süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud arutluses, jõudnud põhjendatult järeldustele süüdistatava süü osas. Tõendite analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust – miks eelistab süüdistatava ütlustele tunnistaja ütlusi. Maakohtu sellekohane järeldus rajaneb süüdistatava poolt antud ütluste analüüsil ning nende kõrvutamisel teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja kohtu poolt tuvastatud tehioludega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma
- oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-85-00 L. K. süüdistusasjas märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsus vastab oma motiveerituselt sellele Riigikohtu seisukohale täielikult. Apellandid ei nõustu maakohtu otsuses toodud järeldustega ja taotlevad tõendite ümberhindamist ringkonnakohtu poolt ning süüdistatava õigeksmõistmist. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks kuna nad ei lükka veenvalt ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Seejuures märgib kohtukolleegium, et üks tõendite hindamise põhinõue on järgmine: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsus 3-1-1-77-05). Kohtukolleegium aga ei ole selliseid vigu maakohtu otsuses tuvastanud. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi kuna nõustub nendega täielikult, kuid omalt poolt märgib apellatsioonide põhiliste väidete osas järgmist. 4 5 Kohtukolleegium leiab, et põhjendatult on maakohus tunnistanud üldtuntuks asjaolu, et süsivesikuterikas toit, milleks on ka kompott, läheb pikaajalisel toatemperatuuril seismisel igal juhul käärima, mis tähendab, et selles tekib etanool. KrMS prg. 60 lg 1 lubab kohtul tugineda kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud üldtuntuks. Sama paragrahvi kolmas lõige aga selgitab, et üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. See asjaolu, millised olid konkreetselt J.Velitškini teadmised käärimisprotsessi lõppprodukti omadustest ja et tema teab hoopis, et ema ning vanaema moosid ja kompotid säilivad aastaid, ei oma tähtsust. Esiteks, kohtukolleegium leiab, et asjakohatu on võrrelda hermeetiliselt suletud ja kuumutatud moosipurke ja kompotte vaidlusaluse kompotiga, mis seisis kapis. Teiseks, fakt, et sellistel hoiutingimustel hakkab kompott käärima, s.o. seal hakkavad kasvama bakterid, mis kasutavad toiduks kompotis leiduvat suhkrut ja suhkru lagundamisel ilma hapnikuta tekib alkohol ning vabaneb süsihapegaas, see informatsioon pärineb kõigile kättesaadavatest kriminaalvälistest allikatest ja on omandatud juba koolitee algetapil – 4.klassi loodusteaduse ainekavast. Käärimise täpsem protsess n.ö. protsessi keemiline iseloomustus , põhikooli keemiatundidest. Ka on 7-aastane vanglakogemus piisav, et juba sellealaseid teadmisi värskendada. Kohtule ei ole võõrad väited, kus süüdistatavad, keda süüdistatakse vanglas alkoholi tarvitamises, põhjendavad oma alkoholijoobe olemasolu vangla sööklas pakutud käärima läinud kompoti toiduks tarvitamisega. Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et J.Velitškin jättis kompoti spetsiaalselt käärima. Eeltoodu andnuks aluse inkrimineerida süüdistatavale ka KarS prg. 330 järgi ka piiritust sisaldava aine valmistamise süüdistuse, kuid kui seda tehtud ei ole, siis apellatsioonikohus seda küsimust ei käsitle. Kohtukolleegium leiab, et põhjendatult on maakohus lugenud tuvastatuks tunnistaja J. K.i ütlustega selle, et J.Velitškinil oli 1,5 liitrine plastpudel kollast värvi vedelikuga keha külge teibitud. Selle asjaolu tuvastamisel ei ole maakohus oma otsuses lugenud tõendite kogumisse muid tõendeid, mistõttu ei ole mõistetav apellatsioonides loetletud tõendite lubatavuse tõstatamine apellatsioonikohtu ees. Tunnistaja ütlusi ei sea kohtukolleegiumi arvates kahtluse alla ka see, et pudelil olnud sõrmejäljed on ekspertiisiga fikseerimata. Maakohus on põhjendanud oma otsuses, miks peab tõendatuks seda, et J.Velitškin oli teadlik pudelis oleva vedeliku alkoholisisaldusest ja selle valdamise keelatusest vanglatingimustes. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul on maakohus põhjendatult kuriteo tehiolusid arvestades tuvastanud subjektiivse külje teo objektiivse külje kaudu. Riigikohus on oma otsuses nr.3-11-80-02 märkinud, et kõik kuriteo elemendid kuuluvad tõendamisele kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Seega kuulub eraldi tõendamisele ka kuriteo subjektiivne külg. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei sea kahtluse alla kriminaalõiguse teoorias põhjendamist leidnud ning praktikas sageli kasutatavat meetodit, mil kuriteo subjektiivset külge tõendatakse objektiivse külje analüüsi kaudu. Siiski tuleb märkida, et selline tõendamise viis võimaldab tavapärasest suuremat subjektiivse lähenemise võimalust, mille tõttu - ja seda eriti vahetu põhjuslikkuse ahela tuvastamisel - tuleb seda kasutada iga kaasuse puhul rangelt individualiseeritult, lähtudes just selle konkreetse kuriteo objektiivse külje 5 6 faktoloogiast. On mõistagi selge, et sellist meetodit tuleb rakendada juhul, kui puuduvad igasugused muud võimalikud tõendid kuriteokoosseisu subjektiivse külje kohta. Kohtukolleegium leiab, et konkreetse kuriteo tehiolusid arvestades, puuduvad muud võimalused subjektiivse külje tõendamiseks, sest naiivne oleks loota ja arvata, et süüdistatav ise seda tunnistab. Süüdistatava käitumine – pudeli teipimine keha külge eesmärgiga seda varjata - annab põhjendatult aluse lugeda tuvastatuks, et ka süüdistuses märgitud kuupäeval oli pudelis alkoholi sisaldav vedelik, mis oli teada ka süüdistatavale. Süüdistatava J.Velitškini poolt vaidlustatud karistuse ja selle kandmise aja alguseks määratud kuupäeva osas märgib kohtukolleegium järgmist. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest J.Velitškinile mõistetud 3 kuulist vangistust, mille ärakandmisele kuuluvat pikkust on vähendatud ka 1/3 võrra lühimenetlust reguleerivate sätete alusel, ei saa lugeda põhjendamatult karmiks karistuseks. Rahalise karistuse mõistmiseks puuduvad mõistlikud põhjendused kuna tegemist on isikuga, kel on veel pikaajaline vangistus kanda. Ärakandmisele kuuluv 2 kuud uue , s.o. vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest on aga ligilähedane seaduses ettenähtud vangistuse sanktsiooni alammäärale. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud asjaolusid, millised annaks alust nimetaud üksikkaristuse vähendamiseks. Liitkaristus on maakohtu poolt mõistetud põhjendatult KarS prg. 65 lg 2 alusel, sest süüdistatav pani toime uue kuriteo ajal, mil tal oli veel kandmata eelmine karistus. Kuna J.Velitškinile on mõistetud liitkaristus KarS prg. 65 lg 2 alusel, siis ei ole alust apellatsioonis esitatud etteheidetel, et maakohus on tema olukorda võrreldes varasemaga halvendanud. Seaduseandja on ette näinud mitme kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest liitkaristuse mõistmise kahel erineval alusel. Seejuures on vahet tehtud ja see on ka põhjendatud, liitkaristuse mõistmisel juhtudel, kui on tegemist hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsiga ( isik mõistetakse süüdi kuriteo eest, mille ta on toime pannud enne eelmise kohtuotsuse tegemist) või olukorraga, kus pärast kohtuotsuse kuulutamist , kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, paneb isik toime uue kuriteo. Tunnistatud on ka põhimõte, et esimesel juhul, s.o. liitkaristuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi, mis kuuluvad kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi, ei tohi süüdlase olukorda halvendada võrreldes sellega, milline see olnuks, kui kuritegusid oleks arutatud ühel kohtuistungil ning karistus mõistetud ühe kohtuotsusega. Tegemist on kuritegudega, millised kõik on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist ning seetõttu oleksid saanud ka olla ajaliselt arutatavad ühises menetluses. Erinev on aga olukord, millele vastab ka käesoleval juhul analüüsitav olukord ja nimelt, kui isik paneb juba peale eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kui enne karistuse ärakandmist toime uue kuriteo. On selge, et tegemist on kuritegudega, millised ei olekski saanud olla ajaliselt arutusel ühel kohtuistungil ja sel lihtsal põhjusel, et viimane kuritegu on toime pandud juba peale kohtuotsuse tegemist. Viimasel juhul ei ole mitte keelatud, vaid lausa seadusega aktsepteeritud, et süüdistatava olukord halveneb, sest vastavalt KarS prg. 65 lg –le 2 kuulub ärakandmata karistus täielikult liitmisele uue kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud karistusele. Ärakandmata karistus arvestatakse selle kuupäeva seisuga, millise kohus on lugenud 6 7 liitkaristuse kandmise aja alguseks. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatava suhtes kohaldanud tõkendit ja see on ka sisuliselt õige, sest ta kandis nii kuriteo toimepanemise ajal, kui ka menetluse ajal vangistust eelmise kohtuotsuse järgi, siis on põhjendatult maakohus lugenud lõpliku karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse kuupäeva ja arvutanud selle kuupäeva järgi ärakandmata karistuse ( kui oleks kohaldatud ka selles kriminaalasjas mingitel põhjendustel tõkendit vahistamine ja arvestatud karistuse kandmise aja alguseks see kuupäev, mis olnuks varasem kohtuotsuse kuupäevast, siis olnuks jälle selle kuupäeva seisuga väljaarvutatud kandmata karistus sama aja võrra pikem, mis jäänuks tõkendi kohaldamise päeva ja kohtuotsuse kuulutamise päeva vahele. Süüdistatava poolt apellatsioonis püstitatud retoorilisele küsimusele, et kuhu on jäänud siis tema poolt juba kantud 7 aastat ja miks pole maakohus nendega arvestanud, vastab kohtukolleegium järgmist. Maakohus on arvestanud süüdistatava poolt ärakantud 6 aasta 9 kuu ja 23 päevaga, kui on lugenud 26.jaanuari 2009.a. kuupäeva seisuga 20 aastast kandmata karistuseks 13 aastat 2 kuud ja 7 päeva. Eelneva selgituse lõpetamiseks märgib kohtukolleegium, et süüdistatav on ekslikult võrrelnud enda olukorda nende kinnipeetavatega, kellele on mõistetud lõplik karistus kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi alusel. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 27.jaanuarist 2009.a. Jevgeni Velitškini suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Malle Preimer Paavo Randma 7