← Eesti

4-08-5967/13

Obsah (5)§ 234§ 23§ 20§ 18§ 3

Ärakiri 4-08-5967 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2009. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-5967 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaakso

§ 234

lg 1 alusel rahatrahviga 9000 krooni s.o 150 trahviühikut Kohtuistungi toimumise aeg

  1. märts ja 23.aprill
  2. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja Fjodor Trunov, isikukood 35111032272, elukoht *, *, emakeel * keel, töökoht * Kaitsja Reet Vokk, ik 46601180220 Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon, registrikood 70003106, asukoht Kopli 76 Tallinn 10416, esindajad Arseni Eller, Indrek Ulla, Madis Piirla RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Fjodor Trunov kaebus.
  4. Tühistada Keskkonninspektsiooni 04.06.2008 otsus väärteoasjas nr 06400108 ja teha uus otsus: 2.1.VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada Fjodor Trunov suhtes väärteomenetlus valeandmete esitamises (väärteoprotokolli järgi esimene tegu) s.o.

§ 23-4 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

2.2. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada Fjodor Trunov suhtes väärteomenetlus Keskkonnainspektsioonile teate mitteõigeaegses esitamises (väärteoprotokolli järgi teine tegu) s.o.

§ 23-4 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

3.Rahuldada Fjodor Trunov taotlus õigusabikulude hüvitamise kohta ja välja mõista riigieelarve vahenditest Fjodor Trunov kasuks valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 1 Ärakiri 4-08-5967 27 140 (kakskümmend seitse tuhat ükssada nelikümmend ) krooni. 4.Jätta rahuldamata Fjodor Trunov taotlus talle välja maksta saamata jäänud töötasu. 5.Ekspertiisi tasu 6750 krooni jätta kohtuvälise menetleja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaevatav väärteootsus Väärteo toimepanemise koht: Läänemeri, püügiruut 47/H3 so Pakri saarte ja Põõsaspea neeme vaheline akvatoorium. Väärteo toimepanemise aeg: 26.12.

  1. a Otsuse tegemiseks tehti kindlaks järgmised asjaolud: Keskkonnainspektsioon kontrollis 31.12.
  2. a kalapüügilaevade satelliitjälgimissüsteemi, Põllumajandusministeeriumi kalanduse infosüsteemi ja Keskkonnainspektsiooni 1313 kõnederegistri - teated sadamasse tulekute ja kalakoguste kohta, andmete vastavust. 05.05.2008 koostas Keskkonnainspektsioon kalalaeva TOPU kaptenile Fjodor Trunovile väärteoprotokolli selle kohta, et Abimerk OÜ-le kuuluv kalalaev TOPU, pardanumbriga EK 9249, viibis kapten Fjodor Trunov juhtimisel 26.12.2007 kella 20:00 kuni 21:56 Läänemerel, püügiruudus 47/H3 so Pakri saarte ja Põõsaspea neeme vahelisel akvatooriumil. Kapten F.Trunov märkis püügipäevikusse püütud kalakogusteks kilu – 26000 kg ja räime - 15000 kg ning lossimisdeklaratsiooni kilu – 28000 kg ja räime – 16000 kg. F.Trunovi poolt täidetud püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni originaallehe nimetatud kalakogustega esitas loaomanik Põllumajandusministeeriumile. Tegelikult kalalaev TOPU, kapten Fjodor Trunovi juhtimisel 26.12.2007 aastal kala ei püüdnud, mille tõttu ei saanud F.Trunovi poolt märgitud kalakogused püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni originaallehel olla tõesed. Fjodor Trunov ei täitnud kapteni kohustusi püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni osas, tulenevalt EL komisjoni määruse 2807/83/EMÜ lisa IV p 4.
  3. ja rikkus sama määruse lisa IV p 4.3.
  4. nõudeid, mille kohaselt laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et püügipäevikusse ja ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud hinnangulised kogused on põhjendatud. F.Trunov rikkus ka nimetatud määruse lisa IV p 4.3.
  5. nõudeid, millest tulenevalt laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni mittekoguselised sissekanded ning kõik lossimisdeklaratsiooni sissekanded on õiged. Valeandmete esitamine on

§ 20

² p 8 mõistes kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häiriv tegevus. Fjodor Trunov edastas 26.12.

  1. a kell 23:35 Keskkonnainspektsioonile teate laeva Haapsalu (Westmeri) sadamasse tulekust ja pardal olevate kalakoguste kohta, et laev TOPU saabub sadamasse 27.12.2007.a kell 00:
  2. Seega ei edastanud Fjodor Trunov Keskkonnainspektsioonile teadet laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta enne sadamasse jõudmist õigeaegselt, millega rikkus

§ 18

lg 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri 17.12.2002 määruse nr 76 „Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu“ § 2 nõuet, mille kohaselt teade laeva sadamasse tuleku ja pardal olevate kalakoguste kohta (edaspidi teade) edastatakse kala püügil, vastuvõtmisel, transportimisel või töötlemisel Läänemerel vähemalt 2 tundi enne sadamasse saabumist. 2 Ärakiri 4-08-5967 Väärteootsuses on esitatud kohtuvälise menetleja seisukohad menetlusaluse isiku pool esitatud vastulausele ja Keskkonninspektsioon on asunud seisukohale, et vastulause tuleb jätta täielikul määral arvestamata. Menetluse käigus on Keskkonnainspektsiooni poolt menetlusaluse isikuna üle kuulatud kalalaeva Topu kapten Fjodor Trunov. F.Trunov eitab oma süüd väärtegude toimepanemise kohta, väites menetlusalusena antud ütlustes, et teostas 26.12.2007 Pakri saarte ja Põõsaspeaneeme vahelisel akvatooriumil traalpüüki. Tunnistajatena on üle kuulatud Andrei Kondratjuk, Vello Gaver ja Jaan Saarna. Kuna kalalaeva liikumiskiiruse tuvastamiseks oli vaja erialaseid teadmisi, määrati väärteoasjas ekspertiis. Ekspertiisi läbiviijaks valiti Lars Krogius Baltic Ltd. Fjodor Trunovi poolt toime pandud väärteod on tõendatud järgmiste tõenditega:

  1. Menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt kalalaev Topu väljus 26.12.
  2. a Paldiski Põhjasadamast sadamast kell 19:00, umbes kell 20:00 püügiruudus 47/H3, Krassi madala lähistel asetas laeva traalpüünise püügile. Umbes 1 tunni 30 minuti möödumisel tõstis laev püünise veest ja sõitis Haapsalu sadamasse.
  3. Satelliitjälgimissüsteemi (VMS) andmetega, millega on tõendatud, et kalalaev Topu viibis 26.12.
  4. a ajavahemikul 20:00 kuni 21:56 Pakri saarte ja Põõsaspea neeme vahelisel akvatooriumil
  5. Ekspertarvamusega, mille kohaselt arvestades laeva kiirust teekonna positsioonidel, läbitud teekonna pikkust ja selle läbimiseks kulunud aega VMS-i andmete põhjal, kalalaev Topu ei saanud 26.12.
  6. a ajavahemikul 19:00 kuni 00:45 tegeleda traalpüügiga (ekspertiisiakt lk 8-12).
  7. Keskkonnainspektsiooni 1313 kõneregistri teadetega laevade sadamasse tuleku ja kalakoguste kohta, mille kohaselt Fjodor Trunov edastas 26.12.
  8. a kell 23:35 Keskkonnainspektsioonile teate laeva Haapsalu (Westmeri) sadamasse tulekust ja pardal olevate kalakoguste kohta. Fjodor Trunovi ja tunnistajate V G ja J S ütlused traalpüügi teostamise ja kalade lossimise kohta on ümber lükatud eksperdi poolt antud arvutuste ja arvamusega, mille kohaselt ei olnud kapteni poolt näidatud ajavahemikul võimalik traalimistöödega tegeleda. Fjodor Trunovi käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud Fjodor Trunovi käitumises puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud Fjodor Trunovi käitumises puuduvad. Otsuse tegemise aluseks on 05.05.
  9. a Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Läänemaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor Arseni Elleri poolt Fjodor Trunovile koostatud väärteoprotokoll nr 06400108 Eeltoodu alusel ja juhindudes Karistusseadustiku § 2 lg 2, § 47 lg 1,

§ 234

lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 73 lg 1 p-st 1 Keskkonnainspektsioon otsustas karistada Fjodor Trunovi

§ 234

lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, so 9000 krooni ja tasuda menetluskulud 6750,00 krooni. Kaebus 17.06.2008 saabus Pärnu Maakohtusse F.Trunov kaebus Keskkonnainspektsiooni 04.06.2008 otsusele väärteoasjas nr

  1. Menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega 04.06.2008.a. väärteoasjas nr 06400108 ja seda kogu ulatuses. Põhjustel, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole õige, õiglane, seaduslik ega tugine faktilistel asjaoludel ega ole ka vastavuses eksperdi poolt antud järeldustega ekspertarvamuses. Tulenevalt taotluse sisust, põhjendusest ja juhindudes VTMS §-des 114 lg l p 2, lg 4 , § 115, § 117 lg 2, § 121, § 3 Ärakiri 4-08-5967 132 p 3 sätestatust palus kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus 04.06.2008.a. väärteoasjas nr 06400108 kogu ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS §-s 29 lg 1 p 1 või 30 lg 1 p 1alusel ja mõista välja kohtuväliselt menetlejalt menetluskulud menetlusaluse isiku kasuks tasutuna kaitsjale. Kaebuse esitaja põhistas oma taotlust alljärgnevaga: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel jätnud tuvastamata tegude koosseisupärasuse, seejärel õigusvastasuse ja lõpuks ka isiku süü. Ei piisa kohtuvälise menetleja paljasõnalisest faktiväitest, eeldustest, oletustest, tuletustest mitte asjassepuutuvate või kohtuvälise menetleja enda poolt loodud tõenditest, Kohtuvälise menetleja väited otsuses peavad olema tõendatud ja kontrollitavad asjas olevate ja seaduses lubatud tõendite kaudu. Saadud info vormistamine ja kogumine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. Kohtuvälise menetleja väited otsuses ei ole tõendatud ja kontrollitavad asjas olevate ja seaduses lubatud tõendite kaudu. I väärteoepisoodis: Väärteo otsuses märgitud tegevusetus ja tegu ning menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu on alusetu, sest:
  2. otsusest et selgu väärteo toimepaneku tõendatus. Antud asjas puuduvad tõendid nii väärteo tehioludes kui ka väärteo koosseisus. Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas järeldusi tehes ja hilisemalt otsusele jõudes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. KrMS § 62 kohaselt on tõendamisesemeks muu hulgas lisaks kuriteo toimepanemise ajale kohale ja viisile ka muud kuriteo tehiolud ja kuriteokoosseis, milline on rakendatav ka väärteo puhul. Otsuses ja ka väärteo protokollis nimetatuna, mitte ükski tõend eraldivõetuna ei tõenda väärteo toimepanekut – juriidilis-faktilisi asjaolusid selles, et menetlusalune isik kalalaevaga TOPU 26.12.2007.a. Läänemerel püügiruudus 47/H3 kala koguses - kilu 28000 kg ja räime 16000 kg tegelikult ei püüdnud, kuid märkis samal kuupäeval kalapüügipäevikusse eelmärgitud kalakoguse, mille alusel võib teda süüdistada

§ 23.4.

lg 1 järgi kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumises. 1.

  1. Kohtuvälise menetleja poolt otsuses nimetatud tõenditest: 1.1.
  2. Ekspertiisiakti LKB .031.08.I lk 8/31-12/31, koostatud 19.03.2008.a. OÜ Lars Krogius Baltic poolt, ekspert Igor Golovin kohta: 1.1.1.
  3. Kohtuvälise menetleja seisukohad väärteo toimepanemises tulenevad temapoolsest väärast ekspertarvamuse tõlgendamisest ja sellest, et kohtuväline menetleja on asja tehiuurimisel erapoolik olnud. 1.1.1.
  4. Ekspertiisiakt ei tõenda antud asjas väärteo koosseisu ja selle tehiolusid kalalaeva TOPU poolt 26.12.2007.a. kala mitteväljapüügis ja selle kohta valeandmete esitamises Põllumajandusministeeriumile. 1.1.1.
  5. Eksperdi arvamus kujutab endast analüüsi eelkõige menetlusaluse isiku 04.01.2007.a.ülekuulamise protokolli ja laeva logiraamatu alusel nende võrdluse ning vastavuse analüüsi VMS andmesüsteemiga. 1.1.1.
  6. Kohtuväline menetleja loeb tõendatuks menetlusaluse isiku väärteo eksperdi arvamusega selles, et kalalaev Topu ei saanud tegelda ajavahemikul 26.
  7. 2007.a. 19.00 kuni 00:45 traalipüügiga (otsuse lk 4), mis on ekspertarvamuse esitamine otsuses moonutatuna – vääralt nii kujul kui ka sisuliselt. 1.1.1.
  8. Menetlusalune isik tutvunud eksperdi arvamusega (arvamuse lk 25-28), ei tuvastanud eksperdi arvamust ja järeldusi ekspertiisiaktis sellisena, nagu kohtuväline menetleja on otsuses kajastanud. 1.1.1.
  9. Ekspert avaldas ekspertiisiotsuses tuginedes muuhulgas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile 04.01.2008.a. logiraamatule ja sateliitjälgimissüsteemile (ekspertarvamuse lk 11/12) 4 Ärakiri 4-08-5967 arvamuse: “… analüüsides sateliitjälgimissüsteemi poolt laeva asukohti teatud ajahetketel, ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli sisu ning võrreldes nendega logiraamatu sissekandeid oleme arvamusel, et laev ei võinud osaleda traalimisel üleminekul Paldiski Põhjasadamast Haapsalu sadamasse 26-2712.2007 ajavahemikul 19.00-00:45”. 1.1.1.
  10. Ekspert järelduses ei välista, et muul viisil, mis ei ole kirjeldatud menetlusaluse isiku poolt ülekuulamise protokollis, logiraamatus, ei olnud kalalaeval TOPU võimalik 26.12.2007.a.27.12.2007.a. ajavahemikul 19:00-00:45 traalpüügiga tegeleda. Ekspert järelduses ei anna absoluutset seisukohta selles, et kalalaeval TOPU ei olnud võimalik 26.12.2007.a.-27.12.2007.a. ajavahemikul 19:00-00:45 traalpüügiga tegeleda ja kala püüda, kui ei oleks arvestatud laeva logiraamatu sissekandeid ja menetlusaluse isiku ütlusi. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamisel kohtuvälise menetleja juuresolekul 04.01.2008.a. ei suutnud menetlusalune isik mälu järgi ligi 10 päeva hiljem märkida protokolli kellajaliselt kalalaeva Topu kurssi, kiirusi ega ka kalalaeva Topu kellajalisi viibimisi 26.12.2007.a. konkreetsetes asukohtades merel. Ka on menetlusalune isik avaldanud protokollis, et ta asjaolusid mälu järgi täpselt ei mäleta. Märgitud mittemäletamine ei ole leidnud kajastamist ekspertiisi aktis. Ekspert kasutas lisaks menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollile laeva logiraamatut, mille andmete analüüsimisel osutus traalimine võimatuks ekspertarvestustes, eeldades, et nii menetlusaluse isiku ütlused kui ka laeva logiraamat sisaldavad vaieldamatult õigeid andmeid. Laeva logiraamatus sisaldavad andmed võisid olla ebatäpsed, kuna laeva logiraamat täidetakse hilisemalt ja tagantjärgi mõningase ajanihkega. Kohtuväline menetleja ei ole tõendina ka laeva logiraamatut nimetanud. Logiraamatu sissekanded, nende täitmise täpsus ja vastavus VV poolt kinnitatud nõuetele, ei kuulu esitamiseks püügi-, kogumis- või lossimisandmetena. 1.
  11. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et menetlusaluse isiku, tunnistajate Vello Gaaveri ja Jaan Saarna ütlused on ümber lükatud traalpüügi teostamise ja kalade lossimise kohta eksperdi poolt antud arvutuste ja arvamusega, mille kohaselt ei olnud võimalik traalpüüki teha. Taoline tõendi käsitlus on kohtuvälise menetleja suvaline erapoolik tõlgendus - ekspertiisiakt ei sisalda arvutusi ja arvamusi lossimise kohta, nagu ka kalapüügi absoluutse võimatuse kohta 26.12.2007.a. 27.12.2007.a. ajavahemikul 19.00 kuni kella 00:45-ni.
  12. Kohtuvälise menetleja otsus ei ole kooskõlas VTMS §
  13. lg 1 p
  14. Märgitu sätestab, et otsuses peab sisalduma väärteo lühikirjeldus. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg-s 2 nimetatud "väärteo lühikese kirjelduse" semantiline tõlgendamine ei anna vastust küsimusele, milliseid andmeid see kirjeldus sisaldama peab. Seetõttu tuleb selle hindamisel, mida "väärteo lühike kirjeldus" hõlmama peab, lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Kui n.n. “süüdistuskokkuvõttes” – väärteo protokollis sisaldub väärteo lühikirjeldus, siis VTMS §
  15. lg 1 p 6 kohaselt peab see sisalduma ka otsuses samal kujul, kui kohtuväline menetleja ei ole määrustega oma seiskohti väärteosüüdistuses muutnud. Otsuses väärteo lühikirjeldus ei kajastu. Kohtuvälise menetleja otsuse sisus sisaldub väärteo lühikirjelduse asemel kirjeldus, kus kohtuväline menetleja kirjeldab, millised asjaolud sisalduvad menetlusalusele isikule 05.05 2008.a. koostatud väärteoprotokollis.
  16. Kohtuvälise menetleja poolt loetletud seadusesätted väärteomenetluses eelkõige Kalapüügiseadus, millest tulenevad Vabariigi Valitsuse eeskirjad kalapüügil ja Vabariigi Valitsuse ministrite määrused ning rakenduvad EL komisjoni määrused, reguleerib kalapüüki ja ei reguleeri mittekalapüüki. Kalapüük on

§ 3

. lg 1 tähenduselt muuhulgas tegevus, mille eesmärgiks on kala hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Toiming, milles menetlusalust isikut süüdistatakse on kala mittepüüdmisel – tegevusetusel põhineva asjaolu kohta andmete esitamine.

ga ei ole reguleeritud mittekalapüük ja selles valeandmete esitamine.

§ 20

.2.p 8 reguleerib andmete esitamist püütud kala kohta, mitte püüdmata kala kohta. Ka ei selgu otsusest, milles seisnes väärteo toimepanija tegevusetusest- kala mittepüüdmisest ja selles teate esitamine - tulenev kalavarude kaitses ja kasutamise korraldamises oluline häiritus. Kohtuväline menetleja ei paku lahendust selles ka otsuses viidates menetlusaluse tegevusetusest 5 Ärakiri 4-08-5967 tulenevale vastutusele KarS § 12 ja 13 alusel – kus menetlusaluse süüteoks on tegevusetus mittekalapüüdmise näol. Kalapüük ei ole ju seaduse mõttes kohustuslik tegevus.

  1. Otsus on rajatud kohtuvälise menetleja poolt asjakohaste tõendite välistamisele. VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt peab kohtuväline menetleja põhjendama, miks ta menetlusaluse isiku vastuväiteid ei arvesta. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses põhjendanud, mil põhjusel jättis ta menetlusaluse isiku poolt vastuväited esitatud tõendite osas ja lisatud tõendid: kohtuvälise menetleja poolt 29.12.2007.a. koostatud objekti kontrollimise protokoll ja Veterinaar-ja Toiduameti Läänemaa Veterinaarkeskuse poolt 17.01.2008.a. koostatud kontrollakt nr 408/01/2008, tähelepanuta – arvestamata. 29.12.2007.a. koostatud protokollis tuvastati, et kala esmakokkuostu kviitungites 07.11.2007.a. kuni 29.12.2007.a. rikkumisi ei tuvastatud (26.12.2007.a. püütud kalakogused menetlusaluse isiku poolt sisaldusid märgitud kala kokkuostu kviitungites. Kohtuvälise menetleja valduses oleva Veterinaar-ja Toiduameti struktuuriüksuse kontrollakti nr 408/01/2008 kohaselt17.01.2007.a. kontrolliti ajavahemikul 01.12.2007.a.-17.01.2008.a. OÜ-s Morobell (kuhu andis 26.12.2007.a. püütud kalakoguse üle 27.12.2007.a. menetlusalune isik) sissetulnud kala kogust ja selgus, et andmed vastavad tegelikkusele s.h. ka menetlusaluse isiku poolt üle antud kalakoguste kohta 27.12.2007.a. .
  2. Tulenevalt punktis 4 nimetatud andmete olemasolust, on kohtuväline menetleja otsuses kõrvaldamata kahtlused tõlgendanud süüdistatava kahjuks, on menetluse käigus otsuse langetamiseks jätnud kogumata vajalikud tõendid ja jätnud tähelepanuta menetlusaluse isiku poolt esitatud tõendid süü puudumises, kohtuväline menetleja ei ole rakendanud menetluses menetlusaluse isiku suhtes süütuse presumtsiooni KrMS § 7 lg 2 ja 3 sätestatud alusel. On oluline märkida , et kohtuväline menetleja ei ole kogunud tõendeid ega kuulnud üle laeva TOPU meeskonna liikmeid 26.12.2007.a. tegevuse kohta Läänemerel ja kala üleandmises vedajatele 27.12.2007.a., OÜ Morobelli esindajat, kes kala samal päeval sai, töötajaid, kes laevalt kala vastu võtsid ja lattu hoiule viisid ja on välistanud tõendite hulgast enda kui kohtuvälise menetleja isiku poolt objekti vaatlused viibides sadamas laevaTOPU lossimispaigas 27.12.2007.a. varahommikul, samuti sellessamas viibimises kohtuvälise menetleja poolt korraldatud objekti kontrollimise, vaatlusprotokolli koostamise.
  3. VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse menetlust esimese menetlustoiminguga. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri aga seda, millisel juhul peaks esimese menetlustoimingu tegema, mistõttu tuleb VTMS §-st 2 lähtuvalt pöörduda kriminaalmenetluse regulatsiooni poole. KrMS § 193 lg 1 kohaselt peavad menetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Millised olid sellekohased andmed kohtuvälisel menetlejal, ei järeldu asjakohaste ja seaduse nõuetele vastavana ei väärteoprotokollist ega otsusest.
  4. Väärteo toimepanekuks on aga iga sellise teo puhul reeglina olemas mingi motiiv. Juba Vanas Roomas püstitati asja lahendamisel küsimus: Kellele see on kasulik? Antud menetluses ja väärteoasjas puudub menetlusalusel isikul igasugune motiiv nii valeandmetega püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni sisustamiseks, selles olevate andmete edastamiseks Põllumajandusministeeriumile, kui ka laeva varemast teatamisest kui kaks tundi enne sadamasse jõudmist, hoidumisest. Kohtuväline menetleja ei ole käsitlenud ega pööranud tähelepanu tema poolt nimetatud väärtegude motiivi olemasolule. II episoodis Menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt talle süüks pandud teoga. Menetlusalune isik oli kohustatud teatama laeva sadamasse tuleku aja ning pardal olevad kalakogused vastavalt Keskkonna ministri määrusele “Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu “ Vastu võetud keskkonnaministri
  5. detsembri
  6. a määrusega nr 76 (RTL 2002, 146, 2128), jõustunud 1.01.
  7. Menetlusalune isik teatas sadamasse saabumisest 50 minutit ette, mis on kooskõlas Keskkonna ministri määruse “Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise 6 Ärakiri 4-08-5967 aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu “ Vastu võetud keskkonnaministri
  8. detsembri
  9. a määrusega nr 76 (RTL 2002, 146, 2128), jõustunud 1.01.2003 § 6 –ga. Määruse § 6 sätestab, et kui Eesti lipu all sõitval laeval kulub püügikohast sadamasse jõudmiseks vähem kui 2 tundi, võib § 4 punktis 5 nimetatud andmed edastada pärast püüniste nõudmist, kuid mitte hiljem kui 30 minutit enne sadamasse jõudmist. Nähtuvalt eelmärgitud määruse sisust, pidi menetlusalune isik teatama muuhulgas ka andmetena mitte ainult sadamasse saabumise aja, vaid samaaegselt ka püütud kalakoguse ja -liigid ning vormistama märgitu püügipäevikus. Kalakogus ja liik on määratletavad pärast kalade paigutamist laeval olevatesse konteineritesse. Pärast seda määras menetlusalune isik katselisel vaatlusel kalaliigid ja hindas katseliselt kala kaalumata püütud kala koguse, pani kokku traali ja täitis püügipäeviku. Selleks kulus aega hulgas, mis ei võimaldanud teadet kaks tundi enne sadamasse saabumist esitada. Seega ei saanud menetlusalune isik vahetult pärast kala püüdmist traalikotti pärast traalimise lõppu, püügikohast väljumisega, mis lõppes 2 tundi ja 49 minutit, teadet esitada. Püügikohast väljumisel ei teki iseenesest andmeid püütud kala koguse ja liigilisuse osas. Nii ka ei ole püügikohast väljumine võrdsustav püüniste nõudmisega ega võimalda teates ettenähtud andmete esitamist kala koguse ja liigilisuse osas. Teate esitas menetlusalune isik, kui oli kõik eelmärgitud operatsioonid teostanud ja andmed tuvastanud s.o. 1 tund ja 10 minutit enne sadamasse saabumist. Eelmärgitu tõttu ei ole menetlusalune isik rikkunud keskkonna ministri määrust 17.12.2002 nr 76 ja on teinud oma toimingud kooskõlas märgitud määruse § 6-ga. Menetlusalune isik avaldab, et soovib menetluskulude väljamõistmist, mille on tasunud kaitsjale vastulause ja kaebuse esitamise eest 8000.- krooni (tõend lisas 3). Keskkonnainspektsioon leidis oma kirjalikus seisukohas /kohtu toimik tl 28-30/, et F.Trunov on rikkunud

sätteid ning määratud karistus on õige ja õiglane. Kaebuses esitatud motiivid ei anna alust Keskkonnainspektsiooni otsuse tühistamiseks. Keskkonnainspektsioon nõustub kaebuse esitajaga, et õigusliku küsimuse lahendamine toimub kolmeastmelise deliktistruktuuri põhimõttel, kuidas kohtuväline menetleja ongi toiminud ning leidnud, et tegemist on väärteotunnustele vastavate tegudega, teod on toime pannud F.Trunov ja F.Trunov on temale inkrimineeritud süütegude toimepanemises süüdi. Keskkonninspektsioon palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Kohtus uuritud tõendid. Kaebuse esitaja Fjodor Trunov andis kohtuistungil ütlusi, et 26.12.07 läks Paldiski Põhjasadamast ja umbes 10 minuti pärast pani traali. Umbes tund aega traalisid ja siis võtsid traali välja, laadisid kala laevale ja siis läksid edasi Haapsalu sadamasse. Veel ei teadnud täpselt, millisesse sadamasse lähevad, aga hiljem juba öeldi, kuhu minna. Läksid Haapsalu sadamasse, laadisid kala maha ja rohkem ei ole midagi öelda. Nagu ette nähtud, kandis inspektsioonile ette ja ei näe enda poolt rikkumisi. See on inspektsiooni otsustada, kas nad tulevad laevale või mitte, nad peavad tulema kontrollima, aga see on nende prioriteet, kas tulevad või mitte. Sel päeval sadamast lahkuda planeeris kell 18 või 18.

  1. Manööverdamine võtab ka aega. 10 minutit peale sadamast lahkumist lasi traali sisse. See on umbes miili kaugusel ja seal sügavus annab traalida. Läks 24 kraadi juurde, see on 47 H3 (püügirajoon). Siis 18.20 umbes hakkas traali sisse laskma. Traali sisse laskmine võtab aega 7 – 10 minutit. See toimub kiirusel 1/5 miili. Traalis umbes tund aega ja kurss oli NordWest - West, loode suunal ja siis pärast lääne suunal. Traalimise ajal kiirus on umbes 3 sõlme. Mingi aja pärast hakkasid traali välja võtma, hakkasid laeva peale kala võtma, siis kui kala oli laeval, siis andsid kiirust ja läksid Haapsalu poole. Kala laevale võtmine võttis aega umbes pool tundi normaalsetel tingimustel. Siis hakkasid Haapsalu poole sõitma. Siis täpselt ei teadnud, kuhu lähevad, kas Dirhami või kuhu. Sõit Haapsallu võttis aega umbes 5 tundi. Sel päeval sadamasse jõudis - 27.
  2. 00.
  3. Teatas inspektsiooni, et jõuavad sadamasse, on selline kohustus. peab teatama inspektsioonile, et kui 7 Ärakiri 4-08-5967 palju on pardal kala ja inspektsioon peab seda kontrollima. Peab teatama kalakoguse ja püügirajooni ja kes on kapten. Seda peab ka teatama, kuhu sadamasse, saabumise vahe võib olla 15 minutit. Teatama peab mitte hiljem kui pool tundi enne sadamasse jõudmist, aga kui on kaugemal, siis kaks tundi ette, aga kuna ei teadnud, kui palju kala on, siis ei saanud ette teatada, teatas tund varem. Aga ei teadnud täpset kogust, kalakogust, sest võtsid kala traalist välja kottidega, noh nii palju kui saab – trümmidesse ja siis teki peal on konteinerid. Teki peal on spetsiaalsed piirded, laadivad kala ka teki peale. Tekil on mitu sektorit ja sinna pannakse kala. 60 tonni üldse mahub laevale kala. Võib ka rohkem, aga see on juba ohtlik. 15 tonni jäi veel traali, kui traaliga välja tõstsid. Kalasaak sel päeval oli rohkem kui 40 tonni, andsid ära 44 tonni. Kuus võib sellist saaki olla 3- 4 korda, mõnikord on isegi suurem, see oleneb kuust. Sellise kalakoguse jaoks traalimise aeg oli see tavaline, see oleneb kalakogusest, see traalimise aeg. Seadmed näitavad palju kala on. On kajalood, mis näitab kalakogust. Kajaloode on kolm ja need on kaptenisillal. See on värviline pilt ja kui on tumepunane värv, siis on kõige parem kalatsoon. Andurit loodil ei ole, mis näitaks palju kala traalis on, on lihtsalt kogemus, mille järgi hindab. Kuhu sadamasse sel päeval minema pidi, ütles A S. Ise ei tea, kuhu autod tulevad, see sõltub sellest, kus sadamas kala vastu võetakse. Kala maha laadimine sadamas võttis aega – alles hommikuks jõudsid, umbes 4 tundi. Kaua laadisid maha. See oli neli autot. Kolm ja pool või neli autot. Selle kalakoguse jaoks läheb 3 autot, natuke rohkem. Mõni auto võtab 11 tonni, mõni auto võtab 13 tonni, mõned autod on suuremad ja võivad võtta 22 tonni. Kaardil punktist 1 ja punkti 2 vahel / kaitsja poolt esitatud VMS kaardi järgi/- traalis. Punkti 1 ja 2 vahemaa on umbes 7 miili, või
  4. Kui ei oleks traalinud nende kahe punkti vahel, siis oleks jõudnud punktist 1 punkti 2 umbes 35 minutiga. 27.
  5. sadamas kohtuvälist menetlejat Ellerit nägi. Lihtsalt sadamas kell 7 hommikul nägi, laeva peal ta ei käinud. See võis olla umbes kella 7 või 8 ajal. 04.01.08 andis Arseni Ellerile seletusi, siis sealt nähtub, et väljus kell 19.00 sadamast, siis sellepärast, et täpselt ei mäletanud, sest peale vahti magas, oli väsinud ja nad neljakesi tulid ja oli esiteks solvunud. Puhkas, tuli inspektsioon, nad ei kontrollinud kalakogust, aga nad küsisid väikeste ähvardustega, et kes sunnib teda kala püüdma. Kes saab sundida, kui see on ta töö. Peab seda tegema. Logiraamatu 26.
  6. 07- täitis tüürimees, tema seda üldse ei täida. Logiraamatu lk 190 ei ole tema kirjutatud. See on kirjutatud tüürimehe poolt. See on tavapärane, et tüürimees täidab logiraamatut. Ta täidab seda võib-olla järgmisel päeval või nädala pärast, ei tea seda täpselt. Peast võtab need andmed, oma mälu järgi. Lihtsalt peaasi, et on täidetud. Pole neid kontrollinud. Tüürimehe nimi on H. Logiraamatut on vist jah kohustus täita. Logiraamatut täidab igaüks, kes on vahis, see peab oma lahtri täitma. Üks võib täita, aga igaüks, kes on vahis, peab oma allkirja panema. VT tl 23 - see on tema kirjutatud, Arseni palus teha väljavõtte logiraamatust, kirjutas lihtsalt maha, mis on logiraamatus kirjas. See ei tähenda, et see mis on logiraamatus, et see on õige, lihtsalt kirjutas ümber, mis seal on kirjas. 26.
  7. sissekandel ei ole kusagil tema allkirja. 26.
  8. kalalaevaga Topu välja minnes meeskond oli 6 inimest. Tüürimees H, mehaanik Š, teine mehaanik, igaühel on oma kohustus. Siis kui traali välja võtsid, siis kõik on teki peal, ainult mehaanik seisab temaga koos laeva sillal vintsi juures. Vintsi tööd juhitakse kapteni sillalt. Kõik peale tema ja mehaaniku on tekil. Teki peal ja trümmis - neli inimest tegeleb traali tühjendamisega. See on alati nii. Mootoriruumi logiraamatu eest kapten ei vastuta, ei olegi sellist. Neil on väike laev. Loomulikult laeva peal kõige eest vastutab kapten. Ja püütud kala eest ka. Laevadel kohustus sisenemisel ja väljumisel registreerida - piirivalvurid jälgivad, kui väljuvad või sisenevad, kannavad ette. Kui mingist sadamast väljub, siis peab teatama, et lahkuvad, see on kõikides sadamates. Igal sadamal on oma kord. Paldiski sadamast väljumisel ei pidanud teatama. Haapsalu sadamast väljumisel ka ei pea teatama. See päev kui väljusid Paldiski sadamast, siis dispetšerile andis teada, helistas. 8 Ärakiri 4-08-5967 Lihtsalt läheb tema juurde ja ütleb, et lahkub sadamast. VT tl 22- dispetšer toob paberi, küsib umbes, mis kell väljud. Dispetšerile teatas 26 lahkumisest - hakkas sealt ära sõitma, siis läks tema juurde ja teatas, et läheb ära. Kodust tuli kell 17.00, möödus dišpetseriruumist ja ütles, et umbes kell 6 lähevad välja ja ütles mehaanikule, et ta hakkaks mootorit soojendama. VT tl 22 täitis siis kui tulid sadamasse-
  11. a. siis pani kirja, millal plaanivad väljuda Elab Narva Jõesuus. Sadamasse jõudis kell 17.00, tuli kodust. Paldiski sadam ei ole laeva kodusadam, ta lihtsalt seisab seal, laadisid seal kala maha. Sadamaid külastades - lepingud koostab ülemus, aga ise sadamamaksudega ei tegele. Tema arust on see nende jaoks tasuline sadam. 26.12 ei täitnud / tl 22/ midagi. Sadamast väljusid sel päeval kell 18.00, siis hakkasid liikuma sadamast. Ja mingi aeg läks mööda, kui jõudis sadamast välja. Sadama akvatooriumist jõudis 18.10 umbes. Ületas liini, laevatee, oli ka akvatooriumist väljas, siis hakkas kala püüdma. Väljus sadamast, möödus 10 minutit umbes, läbis umbes miili, võib-olla natuke rohkem ja siis hakkas traali panema. Märgistatud laevateel sel päeval kala ei püüdnud. Ja teistel päevadel ka ei püüa laevateel. 18.10 väljus sadamast, 18.20 hakkas traali panema, milleks kulus kuni 10 min, (kuni 18.30), traalis üks tund (kuni 19.30), traali võttis välja 30 minutit- kuni 20.
  12. Kodu poole sõitis umbes 5 tundi, umbes kell 1 öösel jõudis Haapsalu sadamasse. E mäleta mitu tõstet tegi enne kui ülejäänud saagi pardale tõstis. Üks tõste on 2- 3 tonni. Kui on palju kala, siis 3 tonni. Üks tõste võtab aega poolteist kuni kaks minutit, see käib kiiresti. Maksimaalselt kolm minutit, aga kui kõik läheb hästi, siis 1,5 – 2 minutit. Tõstis eelnevalt tekile. 10 tõstet on kokkuvõtvalt umbes 20 minutit, täpselt ei mäleta. 20 – 30 minutit võttis tõstmine aega. Sel päeval tõstis kala tekile ja sealt läheb kala ise trümmi, meil on tehtud seal sellised torud. Osa kala jääb tekile. Trümmi mahub ainult 12 tonni, ülejäänud kala kogus on teki peal. Ja see päev oli ka nii. Laev mahutab üldse kala - kui hästi püüda, siis umbes 60 tonni ja rohkem, see oleneb ka ilmast. 60 tonni on muidugi rikkumine. 40 tonni on laeval lubatud. Laeval on selline toru ja kala lihtsalt voolab trümmi sisse. Trümmi pani 12 tonni kala ja ülejäänud kala jäi tekile sahtlitesse. Laeval keskkoht ei olnud täidetud, olid täidetud küljed ja trümm, keskkoht ei olnud täidetud ja traali tõmbas keskele. Keskkohale pannakse kala kõige viimasena, et oleks mugavam tööd teha. Kella 8 paiku lõpetas traali tühjendamise ja hakkas kodu poole sõitma. Tunnistaja A P andis kohtuistungil ütlusi, et 26.-27.12 oli tööl. Kalalaev Topu tõi sel päeval kala. See võis olla öösel. Kalakogust vaatas kontorist järgi, oli 44 tonni. Kalalaev Topu on toonud mõnikord ka suuremaid koguseid, 50 tonni ja rohkem. Kalakoguse sel päeval tegi kindlaks – tulevad masinad, konteinerite järgi teeb kindlaks. Kala tuleb konteinerites, vaatab palju konteinerite arv on, paneb sortide arvu ja viimase autoga tuleb paber, esmakokkuostu kviitung, seal on kirjas ja siis kontrollib, et õigesti oleks. 44 tonni oli. Autosid, mis kala tõi, oli mitu, täpselt ei mäleta. Ei mäleta, kas tol päeval laevakaptenit nägi. Nägi ainult autosid ja dokumente. Tunnistaja P Š andis kohtuistungil ütlusi, et 26 -
  13. 12- oli nendel päevadel tööl. Mitu aastat töötab ilma haigusleheta ja ka nendel päevadel oli tööl. See päev on selle pärast meeles, et see oli aasta lõpp juba ja sel päeval teadsid, et see on viimane minek merele ja peale seda lähevad puhkama. See päev jäi veel sellepärast meelde, et oli päris hea kalasaak. See puudutab
  15. Väljusid 26.12 Paldiski sadamast, kellaaega ei mäleta, see oli teisel päevapoolel, õhtu poole. Kalapüük sel päeval toimus mitte kaugel Paldiskist, seal Pakri kandis. Kala sel päeval püüdsid - head kala näidud olid ja traalimine ei olnud pikk. Ei võtnud palju aega, kellaajaliselt ei oska öelda, aga see ei olnud pikk aeg. Kalapüügil osaleb ja seisab vintsi juures ja traali väljavõttes mehaanilise vintsi abil - siis on kaptenisillal, sest vintsi juhtimine toimub sealt. Tol õhtul läksid lõpuks Haapsalu sadamasse. Ei mäleta, mis kell sinna jõudsid, mäletab lihtsalt, et terve öö töötasid, et kala ära anda. Kala andsid ära juba
  17. 9 Ärakiri 4-08-5967 27.12 keskkonnainspektoreid laeval kindlalt ei näinud, aga kai peal nägi. Peale uut aastat, esimene päev kui hakkasid töötama, siis tulid inspektorid laevale, seal oli isegi mitu inimest. Kaptenilt sai teada, et mingid probleemid olid ja just peale uut aastat. Sellepärast jäi see
  18. 12 meelde. 26.- 27.12 temalt seletusi ei võetud. Isiklikult talle keegi mingeid küsimusi ei ole esitanud. Peale kala andmist hommikul sadamas Arseni Ellerit - ma ei tea, kas nägi, aga mingid inspektorid olid, aga täpselt ei tea, kes. Arseni Ellerit teab, ta käib tihti laeval. Tema on laevas vanemmehaanik. Laevas masinaruumi žurnaali ei peeta. Kalalaeval Topu mootori ettevalmistamine selleks, et kui laev seisab sadamas, mootor seisab - palju võtab aega, et mootorid hakkaksid tööle täisvõimsusel - asi on selles, et mootorid on kogu aeg valmis, on soojenduskatel, 5 minutit peale seda kui käivitatakse mootorid, siis väikese käigu peal ja keskmise kiirusega saab laev liikuda. 10 – 15 minuti jooksul mootorile pannakse võimsust juurde ja siis saab juba täisvõimsusega töötada. Kui väljuvad Paldiski sadamast, piisab 15 minutist, et hakata traali sisse laskma ja mõnikord isegi juhtub nii, et mootor ei ole veel õigele kohale jõudes täiesti soojenenud. Täisvõimsust on vaja ainult siis kui traalivad, kui lihtsalt lähevad, siis ei ole täisvõimsust vaja. Traali sisselaskmisel ei ole täisvõimsust vaja, seda võib teha tühikäigul. 26.12 kui väljusid, siis kusagil ei käinud, oli laeval, ootasid, et kas see on viimane või eelviimane tööpäev. Tol päeval eelsoojendussüsteemid olid kogu aeg sees, külmal ajal on katel kogu aeg sees, elavad seal. Traali sisselaskmine tavaliselt võtab aega – see käib väga kiiresti, kui on hea kamanda koos töötanud, siis 5- 10 minutit. Traali väljavõtmisel kala kogus ei oma tähtsust, mida rohkem on kala traalis, siis seda kiiremini on suhteliselt kala väljavõtmine. See tundub paradoksaalne. Kui püüki lõpetatakse ja hakatakse traali sisse tõmbama, siis kerimise kiirus ei sõltu kalasaagist. See päev oli lühike traalimine, st, et ajaliselt lühike, see võttis vähe aega. Kerimine ei sõltu kalakogusest. Traalimine tol päeval- ei mäleta kui kaua see toimus, see oli ammu. See ei olnud pikaajaline traalimine, aga kui palju see kestis, seda ei oska öelda. Vaierite sissekerimisest kuni traali tühjendamiseni läks seal päeval aega- ei oska seda öelda, mäletab, et ei olnud pikk aeg, aga palju täpselt, ei mäleta. Kui erakordseid sündmusi ei ole, siis käib see kõik kiiresti - see kerimine. On viis aastat sellel laeval töötanud. Traali välja võtma hakkamisest kuni selleni, et saab hakata kala välja võtma hakata, siis võtab see aega sama palju kui traali sisselaskmine. Traali tühjendamiseks tõsteid - ei tea, mitu tehti. Selle laeva püügi spetsiifika on selline, et viimane kala, mis traali jääb sisse, võivad tõsta ühekorraga. Esiteks tõstavad kottidega välja ja mis jääb traali sisse, siis selle tõstavad korraga. Ja selle ajaga kui laev sõidab sadamasse, siis jagavad traalist juba kala konteinerisse. Kalakogus, mis jääb traali sisse, mis koos kalaga laevale tõmmatakse, see on kuni 10 tonni. Ühe tõste tegemine, kui on kotiga tõste, võtab aega maksimum 2- 3 minutit. 27.
  19. Haapsalu sadamas keskkonnainspektsiooni ametnikke päeval nägi, mitte siis kui kala ära andsid. Kala oli juba antud, siis pidid tulema ülemused, siis kusagil enne lõunat oli see. Sel päeval isiklikku kontakti keskkonnainspektsiooni ametnikega ei olnud. Teab neid nägupidi, nad on vormis ja auto oli Mitshubishi. Isiklikult ei tunne neid, aga nägupidi teab, teretavad üksteist. Ei ole neid inspektoreid ilma vormita kunagi näinudki. Kohus uuris alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: 1) väärteotoimiku (edaspidi VT ) tl 13 Keskkonnainspektsiooni poolt Morobell OÜ objekti kontrollimise protokoll 29.12.2007; 2) VT tl 14 kontrollakt nr 408/01/2008; 3)VT tl 21 , kohtutoimik ( edaspidi KT) tl 78 – menetlusaluse isiku F.Trunov ütlused; 4) VT tl 22 allkiri Paldiski põhjasadamasse saabumise ja sadamast lahkumise kohta; 5) VT tl 23, KT tl 79 väljakirjutus laeva logiraamatust; 6) VT tl 25 väljavõte 1313 infosüsteemist; 7) VT tl 27 – kalalaeva Topu kalapüügipäevik nr 001836 10 Ärakiri 4-08-5967 8) VT tl 28-29 – väljavõte Keskkonnaministeeriumi Kalanduse infosüsteemist – kalalaeva Topu kalapüügipäevik; 9)VT tl 31 – kaart VMS andmetega; 10) VT tl 32 – väljavõte VMS andmetega; 11)VT tl 34 – satelliitjälgimissüsteemide andmed kalalaevadele paigutatud AS RSTA poolt; 12)VT tl 35 – kala esmakokkuostukviitung (raamatu nr 002505, kviitungi number 035216; 13) VT tl 36-37 - väljavõte Keskkonnaministeeriumi Kalanduse infosüsteemist – kala esmakokkuostukviitung; 14) VT tl 64-65 ekspertiisimäärus; 15) VT tl 66-75 ekspertiisiakti väljavõte; 16) VT tl 76 Lars Krogius Baltic OÜ arve Keskkonnainspektsioonile; 17) KT tl 19-22 – andmik OÜ Morobell sissetulnud ja väljastatud kalatoodangukohta 01.1231.12.2007; 18) KT tl 57 – Eesti Mereakadeemia diplom; 19) KT tl 58 – vahitüürimehe diplom; 20) KT tl 59 – kaart; 21) KT tl 60 – kiri RSTA AS-ile; 22) KT tl 61-22 – RSTA AS vastus; 23) KT tl 62 väljavõte logiraamatust; 24) KT tl 74 Lars Krogius Baltic tõend I.G töötamise kohta; 25) KT tl 75 – Eesti Mereakadeemia tõend. Kohtuvaidluses jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja esitas järgmised seisukohad. 1.
  20. Väärteo protokoll (tl 15) nr 06400108 koostatud 05.05.2008.a. sisaldab valeandmeid ja on koostatud mittekooskõlas VTMS §-idega 69 lg 1 ja 56 lg 2 p 2 Valeandmed:
  21. kohtuväline menetleja märgib oma telefoninumbriks 05094962, mis pole kasutusel juba aastaid; 1.
  22. Väärteoprotokolli kantud andmed ei ole kooskõlas VTMS § 69 lg 1 ja § 56 lg 2 p 3 puudub menetlusaluse isiku elukoha aadress. 1.
  23. Menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteootsus ei ole vastavuses väärteo protokolliga: väärteoprotokollis on kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku väärtegu tõendavate tõenditena nimetatud 21 tõendit, otsuses on menetlusaluse isiku väärteod kohtuvälise menetleja poolt avaldatuna nelja tõendiga; Eelmärgitu tõttu ei ole Fjodor Trunovi väärteoasjas nr 06400108 väärteootsus vastavuses väärteoprotokolliga. Kaitsja palub, et kohus arvestaks lisaks alljärgnevale ka kõigi seisukohtadega, millised on menetlusalune isik avaldanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele väärteosajas nr 06400108, ja et kohus kujundaks uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Oluline on, et tõendamiseseme asjaolude hulka kuuluks väärtegude koosseis ja nn väärtegude toimepannud isiku „süü”, kus tõendatus on kohtuotsuses eraldi analüüsi esemeks. Kaitsja on I väärteos– kala mittepüüdmises jätkuvalt seisukohal, et: Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsuses sisalduv väärteo toimepanek on tõendamata. Väärteootsuses on piirdutud vaid 4 tõendi, millest pooled (tõendid 2 ja 3) on nimetatud osaliselt, ega ole käsitletavad ka tervikuna väärteo otsuse põhistusena – tõenditena väärteo toimumises ega tõenda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanekut. Kohtuväline menetleja on jätnud otsusest välja kõik tõendid, samuti ka otsuses nimetatud tõendite 1, 2, 3, 4 need osad, millised tõendavad kala 11 Ärakiri 4-08-5967 püüdmist kalalaevaga TOPU 26.12.2007.a ja valinud tõendite kogumist ühe tõendi – ekspertarvamuse. Kaitsja leiab, et ekspertiisiakt LKB.031.08 ei ole antud väärteomenetluses otsuses avaldatud kujul lubatav tõend, tal puudub tõendi kaal. Väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja tuginenud süü tõendamisel ka lubamatutele tõenditele endaloodud tõenditele (Dirhami sadama teenuse lehtede 2007.a. septembris alusel koostatud kohtuvälise menetleja poolt arvestuslikud andmed kalakoguste lossimisel 2007.a. septembris ja arvestuslikud lossimisandmed 27.12.2007.a. VT tl 63 ja kalalaeva Topu logiraamatu väljavõte VT tl 23), rikkudes seeläbi menetlusõigust. Kohtul on vajalik hinnata, kas kohtuväline menetleja on kinni pidanud tõendite hankimisel s.h. LKB.031.08 ekspertiisiakti suhtes - eksperdi valikus, eksperdi pädevuses, eksperdile esitatud tõendite vastavuses tegelikkusele, nende jälgitavuses ja hindamisest kogumis. Kaitsja on seisukohal, et: ekspertiisiaktist ega selle lisadest või muudest tõenditest ei nähtu eksperdi pädevus. Puuduvad määratud eksperdi pädevust tõendavad tõendid. Määratud eksperdi seadusliku esindaja allkiri ekspertiisiaktil puudub. Pitser on pandud Lars Krogius Baltic LLC poolt; Ekspertiisimäärusega tehtud kohustus Lars Krogius Baltic Ltd-le (määruses puuduvad viide registrikoodile, asukohale ja juriidilise isiku pädevusele ning kohustustest määraja ees) viia läbi ekspertiis. Ekspertiisi on läbi viinud aga füüsiline isik Igor Golovin nimetatud ka Golovini, kes nimetab end „meie” ja kellele pole tema õigusi ega kohustusi allkirja vastu tutvustatud (kohtuvälise menetleja ütlused istungi protokolli lk 8). Puuduvad Igor Golovini isikut eristatavad andmed, seos määratud eksperdiga, ekspertiisiga ja pädevustõendid. Eelmärgitu tõttu leiab kaitsja, et ekspertiisiakt ei ole lubatud tõend väärteomenetluses. Eksperdi järeldused on lisaks nende ebaõigsusele ka erinevad ega ole kooskõlas Ekspertiisiaktist ei tulene välistatult, et kalalaev TOPU menetlusaluse isiku juhtimisel ja korraldamisel 26.12.2007.a kala ei püüdnud. Ekspertiisiaktis esitatud tulemuste ja järelduste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi. Tavapraktikas ja kohtupraktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust. Antud juhul ekspertarvamus lõppjäreldusena –lk 28, mida kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokollis nimetanud - ei ole käsitatav ka tõenäolise eksperdiarvamusena. Esitatud kujul ei vasta ekspertiisiakt KrMS § 107 lg 3 p-de 1 ja 2 nõuetele, muutes selles esitatud eksperdiarvamuse menetluskõlbmatuks tõendiks arvamuse kontrollimatuse tõttu. Menetluskõlbmatule tõendile tuginemine otsuse tegemisel moodustab aga menetlusõiguse olulise rikkumise. Subjektiivse külje tuvastamisse peavad seega olema kaasatud kõik väärteo menetlemisel tõendamist leidnud ja asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud. Tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt peab olema arusaadav ning jälgitav kohtuvälise menetleja siseveendumuse kujunemine- kohtuväline menetleja on selle põhimõtte vastu eksinud. Kohtuvälise menetleja otsuses ei sisaldu tõendite analüüsi ega ka, millised asjaolud on kohtuväline menetleja lugenud tõendatuks ning millistele tõenditele ja miks ta seejuures nimetatutele tugines ( erinevalt võrreldavalt väärteo lisas ja otsuses lk 4 nimetatud tõendid). Avaldatu väärteootsuses seaduslikele nõuetele ei vasta, kuna otsuse põhiosas on pelgalt refereeritud menetlusosaliste ütlusi ja dokumentaalsete tõendite sisu, jättes need kogumis analüüsimata. Ühtlasi ei nähtu otsusest, millised tõendid ja miks kinnitavad menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemist. Seisukohta ei ole võetud ka ekspertiisi akti tõendina lubatavuse suhtes. Kohtuväline menetleja ei ole otsust nõuetekohaselt põhistanud ega menetlusaluse isiku süütegu tõendanud. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilised asjaolud ei ole leidnud kinnitust menetlusaluse isiku ja tunnistajate Pavel Šabanini ja OÜ Morobell töötaja Andres Põderi ütlustega ja muude tõenditega, mille avaldamist kaitsja kohtult palus. Kõlblikest tõendistest s.h. tunnistajate ütlustest tuleneb, et kala 26.12.2009.a. kalalaevaga TOPU püüti ja kala ka üle OÜ-le Morobell anti kogustes, mida menetlusalune isik dokumentidesse märkis. Kaitsja arvates, kui menetlusalune isik oleks esitanud valeandmeid ja märgitud asjaolu oleks kohtuvälise menetleja poolt tõendamist leidnud, tulnuks kohtuvälisel menetlejal lähtuda 12 Ärakiri 4-08-5967

§ 20

.2 p 8, mille kohaselt kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisi, milleks on: andmete esitamise korraga nõutud andmete võltsimine, andmete tähtajaks esitamata jätmine või valeandmete esitamine. Vastutuse alusena aga kuulunuks rakendamisele

§ 23

.1 lg 1 , mille kohaselt kala-, jõesilmu- või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest või kala, mille päritolu ei ole tõendatav, käitlemise eest, või keelatud elektripüügivahendi kasutamise, valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise või transportimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kalapüügi seaduse § 18 lg 1 sätestab, et kalapüügi, kogumise või lossimiseandmed tuleb esitada VV kehtestatud nõuete kohaselt. VV nõuded on kehtestatud määrusega 104 03.03.2003. Märgitus ei sisaldu valeandmete esitamine. Seega ei ole väärteoprotokollis/otsuses kohtuvälise menetleja poolt vastutusena rakendatud

§ 23

.4 lg 1 seaduslik, mis näeb ette vastutuse kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Otsusest ei nähtu, mistõttu ei ole otsus menetlusalusele isikule selge, kui suur on menetlusalusele isikule määratud karistus I väärteo eest ja miks on karistuse suuruseks määratud 9000.- krooni ja kuidas on tekkinud menetluskulud. Kokkuvõtvalt: kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Menetlusaluse isiku süü on tõendamata, puudub süüteo koosseis. Kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku vastutust määratletud õigesti, mistõttu ei saa menetlusalust isikut süüdi tunnistada I väärteos ja teda karistada. II väärteos Menetlusaluse isiku ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et menetlusalune isik ei saanud 26.12.2007.a. esitada teadet kalalaeva sadamasse saabumisest varem kui tund enne sadamasse jõudmist, kuna tegi kindlaks kalakoguseid ja liike. Tõendatud on, et kalalaev TOPU väljus Paldiski Põhjasadamast 26.12.2007.a. kell 18.00 ja jõudis Haapsalu sadamasse 27.12.12.2007.a. kell 00:

  1. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et Topu väljus Paldiski Põhjasadamast kell 19.00 ega ole dokumentaalsete tõendeid kella 18.00 kohta hinnanud ja vastuolu kõrvaldanud. Seega on otsuse kohaselt väärteos II menetlusaluse isiku süü tõendatud ühe ja ainsa tõendiga, milleks on otsuses lk 4 punktis nr 4 nimetatud tõend ja milline asub VT lk 25 . Tõendit uurides selgub, et märgitud tõendis ei esine kellaaega 23:35, nagu kohtuväline menetleja otsuse punktis nr 4 on märkinud. Ka ei esine märgitud tõendis aega, millal kapten sadamasse saabus, vaid millal sadamasse saabuda loodab. Seega ei ole kohtuväline menetleja kogunud otsuses tõendeid, millised menetlusalust isikut väärteos II süüstavad. Kohtuväline menetleja ei märgi otsuses tõendeid, millega on tõendatud, et kalalaeva tegelik sadamasse saabumise aeg. Seega on väärtegu otsuses tõendamata. Väärteotoimikus oleva tõendiga (väärteo toimiku lk 28-29) KK Min. väljavõttest nähtuvalt, ei ole Keskkkonaministeerium tuvastanud hilinemist ega ka hilinemise põhjuseid käsitlenud. Kaitsja jääb kaebuses kohtule lk 8 -9 avaldatud seisukohtade juurde, et menetlusalune isik on käitunud kooskõlas KK min määrusega 76 17.12.2002.a. ” Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate esitamise aeg, kord ja edastavate andmete nimistu” § 6 –ga ja tavapraktikaga. Menetlusalune isik lõpetas püüniste nõudmise merel olles tuvastanud edastatavad andmed- kala kogused ja liigid 26.12.2007.a. kella 23.30 paiku ja täitnud püügipäeviku, edastas teate esimesel võimalusel.. KK Min määruse nr 76 17.12.2002.a. § 2 kohaselt tuleb esitada teade laeva sadamasse tuleku ja pardal olevate koguste kohta muuhulgas püügil 2 tundi enne sadamasse saabumist. Märgitu kohustab koos sadamasse tulekust teatamisega esitama samaaegselt ka kalakogused. KK min määrusega 76 17.12.2002.a. kehtestatud ” Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate esitamise aeg, kord ja edastavate andmete nimistu” § 6 ja § 4 p 5 ei muuda 13 Ärakiri 4-08-5967 § 2 laeva sadamasse tuleku ja sellega koos esitatavate andmete kohta esitatavat. Määruses puuduvad sätted selle kohta, kuidas peab kapten esitama andmeid sellel juhul, kui püügikoht on sadamast vähem kui kahe tunni tee kaugusel. Kui menetlusalune isik pöördunuks laevaga pärast püüki tagasi Paldiski Põhjasadamasse, mida on tihti juhtunud, kulunuks sadamasse jõudmiseks vähem kui 30 minutit. Mil viisil saanuks ta teatada nimetatud juhul laeva sadamasse saabumisest 2 tundi varem? Otsusest ei nähtu, mistõttu ei ole otsus menetlusalusele isikule selge, kui suur on menetlusalusele isikule määratud karistus II väärteo eest ja miks on karistuse suuruseks määratud 9000.- krooni ning milline märgitud summast on II väärteo eest ja kuidas on tekkinud menetluskulud. Kohtuväline menetleja on märkinud otsuses, et nõuab menetlusaluselt isikult menetluskulusid 6750.- krooni. Märgitud menetluskulud on tõendamata, otsusest ei selgu tõendid nende tekkimises. Kokkuvõtvalt: kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusõigust II väärtegu menetledes. Menetlusaluse isiku süü on tõendamata, puudub süüteo koosseis. Kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku vastutust määratletud õigesti, mistõttu ei saa menetlusalust isikut süüdi tunnistada II väärteos ja teda karistada. Kaitsja palus kohtul kaebuses esitatud nõuded rahuldada ja välja mõista menetluskulud vastavalt esitatud menetluskulude tõenditele. Kohtuväline menetleja leidis kohtuvaidlustes, et kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteo menetlemisel ei ole rikutud VTMS § 150 järgi oluliselt menetlusõigust. Kohtuväline menetleja leiab, et Trunovi süü on kohtumenetluse käigus leidnud kinnitust - valeandmete osas kui ka tähtaja rikkumise osas laeva sadamasse jõudmisel. Kohtumenetluse käigus kogutud tõenditest ja tuvastatu alusel ning juhindudes VTMS § 132 p 1 palus Keskkonnainspektsioon kohtul jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja otsus nr 06400108 muutmata, mõista Trunovilt 6750 krooni menetluskuludena välja Keskkonnainspektsiooni kasuks. Kohtu seisukoht KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kõigepealt uurib kohus, millist tegu F.Trunov`ile väärteoprotokollis süüks arvatakse (nn esimene väärtegu – valeandmete esitamine) – kõigepealt on teokirjelduses kirjas, et Abimerk OÜ-le kuuluv kalalaev TOPU, pardanumbriga EK 9249, viibis kapten Fjodor Trunov juhtimisel 26.12.2007 kella 20:00 kuni21:56 Läänemerel, püügiruudus 47/H3 so Pakri saarte ja Põõsaspea neeme vahelisel akvatooriumil. Kapten F.Trunov märkis püügipäevikusse püütud kalakogusteks kilu – 26 000 kg ja räime – 15000 kg ning lossimisdeklaratsiooni kilu – 28000kg ja räime – 16000 kg. F.Trunov`i poolt täidetud püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni originaallehe nimetatud kalakogustega esitas loaomanik põllumajandusministeeriumile. Tegelikult kalalaev TOPU, kapten Fjodor Trunovi juhtimisel 26.12.2007 aastal kala ei püüdnud, mille tõttu ei saanud F.Trunov`i poolt märgitud kalakogused püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni originaallehel olla tõesed. Väärteoprotokolli teokirjeldusest nähtuvalt ei täitnud F.Trunov kapteni kohustusi püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni osas, tulenevalt EL komisjoni määruse nr 2807/83/EMÜ lisa IV p 4.
  2. ja rikkus sama määruse IV p 4.3.
  3. nõudeid, mille kohaselt laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et püügipäevikusse ja ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud hinnangulised kogused on põhjendatud. F.Trunov rikkus ka nimetatud määruse lisa IV p 4.3.
  4. nõudeid, millest tulenevalt laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni mittekoguselised sissekanded ning kõik lossimisdeklaratsiooni sissekanded on õiged. Ning seejärel on jõutud väärteoprotokollis järeldusele, et valeandmete esitamine on

§ 20

-2 p 8 mõistes kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häiriv tegevus. Sisuliselt sisaldab eelkirjutatud teokirjeldus kapten F.Trunov tegevust järgmises osas – laev viibis kapteni juhtimisel püügiruudus. Seejärel kirjeldatakse, et kapten täitis püügipäeviku ja 14 Ärakiri 4-08-5967 lossimisdeklaratsiooni ja kuna laev tegelikult kala püüda ei saanud, siis rikkus F.Trunov eelviidatud EL Komisjoni 22.09.1983 määrust. EL Komisjoni määruses on kirjas, et määrus sätestab liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad. Konkreetselt on F.Trunov`ile kui laeva kaptenile süüks arvatud eelnimetatud määruse lisa IV p 4.3.1 ja 4.3.2 nõuete rikkumist. Määruse IV lisa punktis 4.3 on sätestatud kapteni kohustused püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni osas. Punkt 4.3.1 sätestab, et laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et püügipäevikusse ja ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud hinnangulised kogused on põhjendatud ja punkt 4.3.2 sätestab, et laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni mittekoguselised sissekanded ning kõik lossimisdeklaratsiooni sisekanded on õiged. Just nimelt nende sätete rikkumisele kapten F.Trunov poolt on väärteokirjelduses viidatud. Tegelikult lõpebki väärteokirjelduses F.Trunov käitumise kirjeldus just seal, et F.Trunov ei täitnud kapteni kohustusi kalasaaki käsitleva teabe registreerimisel. Sellele järgneb lause – „Valeandmete esitamine on

§ 20

-2 p 8 mõistes kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häiriv tegevus.“ Ja väärteootsuse otsustavas osas on F.Trunov süüdi mõistetud

§ 23-4 lg 1 järgi.

Väärteoprotokolli teokirjeldusest ei nähtu, millise tegevuse või tegevusetusega pani F.Trunov toime valeandmete esitamise ja tegelikult ka seda, kellele valeandmete esitamist talle süüks arvatakse. Väärteoprotokollist ei nähtu, millal F.Trunov valeandmeid esitas. Väärteoprotokolli teokirjelduses on peale kapten F.Trunov tegevuse (püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni täitmise) kirjeldust sõnaselgelt kirjas, et F.Trunov poolt täidetud püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni originaallehe nimetatud kalakogustega esitas loaomanik Põllumajandusministeeriumile. Kes on see loaomanik, väärteoasja materjalidest ei selgu. Kuidas said need andmed loaomaniku kätte? Kas ja mis alusel on loaomaniku poolt andmete esitamine arvatud F.Trunov teoks? Eelkirjeldatud küsimustele väärtoeasjast vastuseid ei ole võimalik leida.

§ 234

lg 1 näeb väärteona ette kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise, samuti kala ümberlaadimise, mitut laeva hõlmava püügitegevuse või kala lossimise nõuete rikkumise ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laevade loeteludesse kuuluvate laevade abistamise või kalapüügil kasutamise. Kohtuväline menetleja kinnitas kohtuistungil, et F.Trunov`ile on just nimelt süüks arvatud kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumist. Tegemist on blanketse õigusnormiga, mis ilmselgelt tuli kohtuvälise menetleja poolt sisustada läbi teiste õigusaktide, sest sätestab sõnaselgelt, et tegemist on mingi kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumisega. Ka Riigikohtu lahend 3-1-1-69-06 sätestab sõnaselgelt – „Riigikohtu kriminaalkolleegium osutab sellega seoses taas varem väljendatud seisukohale, et blanketse kuriteokoosseisu korral tuleb see sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb“. Väärteootsuses ei ole kirjas, millise õigusaktiga kehtestatud andmete esitamise korda F.Trunov rikkus. Väärteoprotokolli teokirjelduses on F.Trunov`ile süüks arvatud kalasaaki käsitleva teabe registreerimise korra rikkumist – just nendele õigusnormidele on viidatud. Väärteoprotokollist ei tulene, kas F.Trunov`il kui laeva kaptenil oli kohustus esitada kalapüügiga seonduvaid andmeid ja milline õigusakt selle kohustuse talle pani. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on jätnud

§ 23-4 lg 1 – s.o.

karistusõigusnormi sisustamata. Seega on tegemist olukorraga, kus isikule esitatud süüdistus on konkretiseerimata – teo kirjeldus ei sisalda ei isiku poolt toime pandud tegu ega konkreetseid õigusnorme, mille rikkumist talle ette heidetakse. Kohtul ei ole võimalik väljuda väärteokirjelduse piiridest ja asuda ise teokirjeldust täpsustama. Kohtumenetluses kohtuväline menetleja küll selgitas, milliste õigusnormide rikkumist F.Trunov`ile süüks arvatakse, 15 Ärakiri 4-08-5967 kuid kohus leiab, et väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus on siduv nii kohtuvälisele menetlejale kui kohtule ja seetõttu ei ole võimalik ka kohtuvälisel menetlejal enam kaebemenetluses teokirjeldust täpsustada ja sisustada teisel viisil kui see on kirjas väärteoprotokollis (kohtuvälisel menetlejal on võimalus väärteoprotokolli parandada vaid kohtueelses menetluses kui väärteootsus ei ole veel tehtud – sellise võimaluse annab VTMS § 68 lg 2). Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-80-06 leidnud, et „.. kohtud on väärteoasja arutamisel seostud väärteoprotokolli piirdega, mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega. Seetõttu peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatu tegu, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema. See tuleneb ka VTMS § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärtoeprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, ka süüteokoosseis on täidetud“. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et väärteoprotokollis olevas teokirjelduses ei ole kirjas, millise tegevuse või tegevusetusega Fjodor Trunov pani toime valeandmete esitamise. Väärteoprotokollis ei ole viidet ka ühelegi andmete esitamise korrale, mille rikkumist F.Trunov`ile ette heidetakse. Kuna vastavalt VTMS § 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, siis ei ole võimalik kohtumenetluses eelkirjeldatud puudusi (süüks arvatava teo kirjelduse sisustamine konkreetsete tegudega ja blanketse karistusnormi sisustamine konkreetsete õigusnormidega) kõrvaldada ja väärtoemenetlus tuleb Fjodor Trunov suhtes

§ 23

-4 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Järgmisena uurib kohus, millist tegu F.Trunov`ile veel süüks arvatakse ja kas see talle süüks arvatud tegu vastab süüteokoosseisule. F.Trunov`ile on väärteoprotokollis süüks arvatud järgmine väärtegu - Fjodor Trunov edastas 26.12.

  1. a kell 23:35 Keskkonnainspektsioonile teate laeva Haapsalu (Westmeri) sadamasse tulekust ja pardal olevate kalakoguste kohta, et laev TOPU saabub sadamasse 27.12.2007.a kell 00:
  2. Seega ei edastanud Fjodor Trunov Keskkonnainspektsioonile teadet laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta enne sadamasse jõudmist õigeaegselt, millega rikkus

§ 18

lg 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri 17.12.2002 määruse nr 76 „Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu“ § 2 nõuet, mille kohaselt teade laeva sadamasse tuleku ja pardal olevate kalakoguste kohta (edaspidi teade) edastatakse kala püügil, vastuvõtmisel, transportimisel või töötlemisel Läänemerel vähemalt 2 tundi enne sadamasse saabumist.

§ 18pealkiri on Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kohustuslikkus.

Lõige 7 sätestab, et merel kala püüdva, vastuvõtva, transportiva või töötleva kalalaeva kapten teavitab Keskkonnainspektsiooni laeva sadamasse tulekust ning pardal olevast kalakogusest. Teate esitamise aja, korra ning edastatavate andmete nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega. Vastav määrus nr 76 on keskkonnaministri poolt välja antud 17.12.2002 „Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu.“ Määruse § 2 (mille rikkumist väärteokirjelduses F.Trunov`ile ette heidetakse) sätestab, et teade laeva sadamasse tuleku ja pardal olevate kalakoguste kohta (edaspidi teade) edastatakse kala püügil Läänemerel vähemalt 2 tundi enne sadamasse saabumist. § 6 sätestab erandi – kui Eesti lipu all sõitval laeval kulub püügikohast sadamasse jõudmiseks vähem kui 2 tundi, võib § 4 punktis 5 nimetatud andmeid edastada pärast püüniste nõudmist, kuid mitte hiljem kui 30 minutit enne sadamasse jõudmist. § 4 punktis 5 sätestatud andmed on laeva pardal olevad kalakogused kilogrammides liikide kaupa. 16 Ärakiri 4-08-5967 Seega andmed laeva sadamasse tulekust ning pardal olevatest kalakogustest on kalapüügiga seonduvad andmed ja eelnimetatud õigusakt kohustab neid andmeid esitama just kalalaeva kaptenit. Väärteoasjas on tõendamist leidnud F.Trunov enda ütlustega, et tema on kalalaeva Topu kapten. Järgmisena tuleb tuvastada, kas F.Trunov on talle väärteoprotokollis süüks arvatud rikkumise toime pannud. Väärteootsuses on kirjas, et F.Trunov poolt toimepandud väärtegu on tõendatud Keskkonnainspektsiooni 1313 kõneregistri teadetega laevade sadamasse tuleku ja kalakoguste kohta, mille kohaselt Fjodor Trunov edastas 26.12.2007 kell 23.35 Keskkonnainspektsioonile teate laeva Haapsalu (Westmeri) sadamasse tulekust ja pardal olevate kalakoguste kohta. Tõend asub VT tl 25. Sellelt nähtub, et 26.12.07 kell 23.42 on laeva Topu kapten Trunov teatanud, et saabub Haapsalu sadamasse kell 00.45. Väärteoprotokollis arvatakse aga F.Trunov`ile süüks, et ta esitas teate kell 23.35. Väärteoasja materjalide juures ei leidu ühtki tõendit, mis tõendaks, et kapten F.Trunov on kalalava Topu kaptenina esitanud Keskkonninspektsioonile teate kell 23.35. Teate esitamise aeg on aga selle väärteo üks olulisi asjaolusid. Samuti on arusaamatu, miks kohtuväline menetleja kirjutab otsuses, et tõendiks on Keskkonninspektsiooni 1313 kõneregistri teated, sest väärtoeasja juures on vaid üks teade konkreetse kuupäeva kohta. Kuna vastavalt VTMS § 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, siis ei ole võimalik kohtumenetluses eelkirjeldatud puudust – teate esitamise kellaaega muuta ja väärteomenetlus tuleb Fjodor Trunov suhtes

§ 23

-4 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos (teate mitteõigeaegne esitamine) lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Menetluskulud. Kohtuväline menetleja on otsuse otsustavas osas F.Trunov`ilt välja mõistnud menetluskulud 6750 krooni. Otsusest jääb arusaamatuks, mis kulud need on, otsuses puudub igasugune seletus. Väärteotoimikuga tutvudes on võimalik järeldusele jõuda, et ilmselt tuleneb see summa VT tl 76 olevast arvest, millelt on näha, et Keskkonnainspektsioonile on esitatud arve Lars Krogius Baltic OÜ poolt ning sellelt ühe summana nähtub, et ekspertiisi teostamine M/L Topu seoses on maksnud 6750 krooni. Ka kohtuväline menetleja kinnitas kohtuistungil, et just ekspertiisi summa see ongi, mis on menetlusaluselt isikult välja mõistetud. Samas ei osanud kohtuväline menetleja seletada, miks ei ole ekspertiisi tasu välja mõistetud koos käibemaksuga. Kuna kohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb VTMS § 2, § 38 lg 1, KrMS § 183 alusel jätta ekspertiisi kulu Keskkonnainspektsiooni kanda. Kaebuse esitaja taotles menetluskulude – kaitsjale makstud tasude ja saamata jäänud töötasu hüvitamist. KT tl 23 on kviitung, mille kohaselt on Fjodor Trunov`ilt FIE Reet Vokk laekunud arve/saateleht nr 217 10.05.2008 kohaselt väärteoasjas 06400508 vastulause koostamise eest 3500 krooni ja kaebuse koostamise eest kohtule 4500 krooni, kokku 8000 krooni, millele lisandub käibemaks 1440 krooni, kokku 9440 krooni. KT tl 67 on FIE Reet Vokk esitanud Fjodor Trunov`ile arve-kviitung nr 12032009 12.03.2009, mille kohaselt on ostja ostnud järgmist kaupa: esindus kohtuistungil 5 tundi 5000 krooni, koos käibemaksuga 5900 krooni ja KT tl 88 on FIE Reet Vokk esitanud Fjodor Trunov`ile arve-kviitung nr 23042009 23.04.2009, mille kohaselt on ostja ostnud järgmist kaupa: esindus kohtus 12.03.2009 1 tund 1000 krooni, kõne ettevalmistus 5 tundi 5000 krooni ja esindus kohtus 23.04.09 4 tundi 4000 krooni, kokku 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks 1800 krooni, kokku 11 800 krooni Kokku on menetlusalusel isikul tekkinud kulu kaitsjatasu näol 27140 krooni. Kohus leiab, et kaitsjatasu suurus on põhjendatud ja vajalik. Kohus arvestab eelkõige seda, et kohtuväline menetleja on väärteomenetlust läbi viies rikkunud väärteomenetluse norme, mis on menetlusalusel isikul enda 17 Ärakiri 4-08-5967 kaitsmise ilmselgelt väga raskeks teinud. Väärtootsusest otsuse kujunemine ei selgu. Samuti venisid kohtuistungid pikaks seetõttu, et kohtuväline menetleja ei orienteerunud väärteoasja materjalides ja ei osanud selgitada, kuidas ta on otsuses tehtud järeldusteni jõudnud. Nendel asjaoludel on ka valitud kaitsjale makstud tasu 27 140 krooni põhjendatud ja vajalik. Kohus lisab, et kaitsjatasu hüvitamise taotlus ja seda kinnitavad tõendid on esitatud õigeaegselt – enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, sest kohus peab menetluskulude otsustuse tegema koos lahendiga. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-125-04 leidnud, et „Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus.“ Kohus leiab, et Riikohtu lahendis sätestatud nõue on käesoleval juhul täidetud. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kaitsja tasu tuleb F.Trunov`ile hüvitada riigieelarve vahenditest. KT tl 89 on Abimerk OÜ tõend selle kohta, et Fjodor Trunov töötab Abimerk OÜ kalalaeval Topu kapteni ametikohal ja keskmine päevatasu on 1112.65 krooni. F.Trunov puudus töölt 12.03.2009 kohtuistungist osavõtu tõttu, mistõttu jäi tal saamata töötasu * krooni. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskulud valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega (väärteomenetlusega). Menetlusosaline vastavalt VTMS § 16 on menetlusalune isik ja tema kaitsja. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku saamata jäänud tulu - töötasu ei saa lugeda seoses väärteoasja menetlusega tekkinud kuluks, sest KrMS § 178 lg 1 p 1 loeb kannatanu, tunnistaja, koosseisuvälise tõlgi, eksperdi ja spetsialisti saamata jäänud sissetuleku (kui talle ei säilitata töökohal palka) kriminaalmenetlusega seoses tekkinud kuluks. Kohus leiab, et KrMS § 178 sätestatud loetelu on kinnine ning selles loetelus ei ole seadusandja nimetanud süüdistatavat (väärteomenetlusele üle kantuna menetlusalust isikut). Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitajale ei kuulu hüvitamisele saamata jäänud palk, mis tal on jäänud saamata seoses kohtuistungil osalemisega. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 23, 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, KrMS § 183,

§-st 23-4 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.