Obsah (6)

§ 240§ 241§ 247§ 323§ 318§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Tallinna Ringkonnakohus 17 aprill 2009.a, Talli

§ 240

p 1 ja 4 sätestavad, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, siis selgitab ta süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ning koostab protokolli selle kohta, et süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus.

§ 241

kohaselt kokkuleppemenetluse kohaldamiseks süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse muuhulgas märkus selle kohta, et süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ja süüdistatava ning tema kaitsja nõusolek alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Protokollile kirjutavad alla prokurör ja süüdistatav ning tema kaitsja. Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.

§ 247

lg 2 ja 3 kohaselt küsib kohtunik pärast kokkuleppe avaldamist, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtunik küsib kaitsjalt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde. 4.

1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.Pomozov on nõustunud koos kaitsjaga 26.
2. 2009.a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati A.Pomozov’ile tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör, A.Pomozov ja tema kaitsja ( tl 295-296). Samal päeval sõlmisid prokurör, A.Pomozov ja tema kaitsja ka kokkuleppe, kusjuures selles on eraldi välja toodud milles seisneb süüdistus, teole antav juriidiline hinnang, karistuse liik ja määr ning konfiskeerimisele kuuluvad asitõendid (tl 297-299). Kohtuistung toimus 04 märtsil
3. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutaski kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluses ja selgitas veelkord süüdistatavale õigusi. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega ja kas kokkulepet sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. Nii on A.Pomozov kohtu küsimustele vastates märkinud, et kokkulepe on talle arusaadav, et ta on selle kokkuleppega nõus, jääb selle kokkuleppe juurde ja et sõlmitud kokkulepe on tema vaba 2 tahe. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja palus see kinnitada. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör. Süüdistatav on selgitanud samuti, et edasikaebe kord on talle arusaadav (tl 306). Seega oli süüdistataval võimalus, pärast prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ning enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud. Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Kohtuotsuses on kajastamist leidnud kõik kokkuleppes märgitu, mille osas süüdistatav ja kaitsja on kohtuistungil kokkulepet kinnitanud, seega ei ole põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest. Nimetatud asjaoludel ringkonnakohtu kohtunik leiab, et maakohus on A.Pomozovi süüdistusasja arutamisel ning otsusega kokkuleppe kinnitamisel ja asitõendite hävitamisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr. 3-1-1-79-05 (RT III, 31, 309). 4.3.

§ 323

lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Vastavalt

§ 318

lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao mingi sätte rikkumisele. A.Pomožov’i poolt esitatud apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Ka kriminaaltoimiku materjalide kontrollimise käigus sellised rikkumised ei ole tuvastatavad. Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta

§ 326

lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

1. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 (RT III 2006, 17, 160). 4.
2. A.Pomozov’i taotlusele menetluskulude väljamõistmise tähtaja pikendamisest selgitab ringkonnakohus, et menetluskulude tasumise pikendamine ning ajatamine on reguleeritud

18 peatükis, kus § 423 kehtestab, et kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta ja § -s 424 nähakse ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega on A.Pomozov’i poolt esitatud küsimuse lahendamine võimalik pärast kohtuotsuse jõustumist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise menetluse korras Harju Maakohtu täitmiskohtuniku poolt, mitte aga apellatsioonikohtu poolt. Pealegi on täitmiskohtuniku poolt tehtav kohtumäärus määruskaebe korras vaidlustatav ning alles vastava määruskaebuse esitamisel on ringkonnakohtul, kui teise astme kohtul, pädevus vaidlustatud küsimuses oma põhistus esitada ning maakohtu määruse seaduslikkust kontrollida. 3 4.5. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg 2, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab kohtunik süüdistatava A.Pomozov’i apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab süüdistatavale. Kohtunik: IVI KESKÜLA 4