ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg
/, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mille puhul oleks arvestanud, et kui paremalt tulevad sõidukid, siis ta suudaks peatada oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees /
/, ei näinud kuigi ilm oli selge ja kuiv, mööda Endrik Eller’i suhtes sõidueesõigust omavat teed ristmikule paremalt lähenevat rollerit xxx, mistõttu Endrik Eller ei veendunud enne manöövri sooritamist, et see on ohutu ning ei takista teisi liiklejaid, ei andnud teed rollerile Xxx, mida juhtis kaine MS, sõites ristmikule välja rollerile ette, mille tagajärjel sõitis roller vastu mootorsõidukit /
, § 96, § 160/, põhjustades rollerijuhile MS’ile eluohtlikud tervisekahjustused - mõlemapoolsete roiete murrud, kopsude põrutus, parempoolse veri-õhkrinna, kõhu põrutuse, vasaku randmeliigese nihestuse, alalõualuu murru, põrutushaavad näole ning nahamarrastused ja nahaalused verevalumid kehatüvele ja varalise kahju. Oma tegevusega rikkus Endrik Eller ettevaatamatusest järgmisi liikluseeskirja nõudeid:
/enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid/, § 96 /kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas määruses mujal määratud, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/, § 154 /ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi/, § 160 /reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht – kui eesõigusmärgid ei näita teisiti – andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile/. Oma tegevusega pani Endrik Eller toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Prokurör esitas 09.06.2009.a kohtuistungil taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, sest Endrik Eller’ile on esitatud süüdistus teise astme kuriteo toimepanemises, süüdistatava süü ei ole suur ning ta on asunud heastama kuriteoga MS’ile tekitatud kahju, 2 samuti võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 alusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; maksta kindel summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. Kohus
iab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada. Endrik Eller’it süüdistatakse KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis on teise astme kuritegu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole E. Eller’i süü antud asjas suur ja kohus nõustub ka prokuröri arvamusega, et kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi käesoleval juhul puudub. Süüdistatav on nõustunud hüvitama kannatanule tekkinud varalise ja mittevaralise kahju ning menetluskulud, milleks on ekspertiisikulu, samuti võtma endale rahalise kohustuse tasuda riigituludesse kindla summa. Kohus nõustub prokuröriga, et rahalise kohustuse suuruseks on kohane summa 15000 krooni ning sellest väiksema summa tasumiseks määramine ei ole põhjendatud. Kohus võimaldab täita süüdistataval rahalised kohustused riigi eest 6 (kuue) kuu jooksul käesoleva määruse kuulutamisest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.