lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest. Lääna-Viru Maakohtu 19.12.2001.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-469/01 tunnistati Urmas Komarov süüdi KrK § 139 lg 1 järgi, s.o. teise astme kuriteo toimepanemise eest. Sama otsusega mõisteti Urmas Komarovilt välja kriminaalmenetluse kulud - sundraha 1600 krooni ja õigusabikulud 619, 50 krooni. Kohtuotsus jõustus 31.12.2001.a. Seega oli kohtuotsust võimalik täita vastavalt
lg 1 p-le 2 kolme aasta jooksul, s.o kuni 31.12.2004.a., kui ei esine
Vastavalt
-i §-le 82 lg 2 peatub otsuse täitmise aegumine: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)
§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Nimetatud alustest tuleks käesoleval juhul kõne alla: 1)
lg 2 p 1, mistõttu järgmiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas Urmas Komarov on alates otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani hoidunud kriminaalmenetluse kulude tasumisest kõrvale või mitte. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Urmas Komarov oleks varjanud oma sissetulekuid või teinud muid toiminguid, et takistada kohtutäituril kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist. Kohtutäitur enda vastuses on esitanud andmed täitetoimingute ajalise järjestuse kohta, kuid ei ole millegagi tõendanud, et võlgnik on tasumisest kõrvale hoidunud. Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis nr 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. 2)
lg 2 p 2, millest tulenevalt selgitab kohus nimetatud sätte kohaldamisala.
ja 74 käsitlevad karistusest tingimuslikku vabastamist, see tähendab, et isikule mõistetakse karistusseadustikus ettenähtud karistus, aga teatud tingimustel ta ei asu seda reaalselt täitma. Siinjuures ei ole välistatud, et tulevikus tuleb süüdimõistetul ikkagi karistust minna kandma. Kui aga aegumine ei oleks
lg 2 p 2 alusel peatunud, kaotaksid
Seega saab
§-s 82 lg 2 p 2 sätestatud aegumise peatumise alust kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, aga mitte menetluskulude sissenõuetele. 3)
Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse nr 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolevas asjas ei olnud kriminaalmenetluse kulusid TMS §-de 210 ja 207 lg 1 ning
lg 1 p-s 2 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul sisse nõutud, siis on Lääne-Viru Maakohtu 19.12.2001.a. otsus osas, millega Urmas Komarovilt mõisteti kriminaalmenetluse kuludena välja sundraha ja õigusabikulud, täitmine aegunud. Seega tuleb kohtutäituril täitemenetlus TMS §-de 210 ja 207 lg 2 alusel lõpetada. Kohtunik /allkiri/ L. Sarnet Ärakiri õige: Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 02. juunil 2009.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.