Obsah (5)

§ 211§ 189§ 191§ 190§ 193

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmine asenduskaristuse kohaldamiseks Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-08-3353

) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused

1. Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Kalle Saago tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
2. Saata määruse koopia kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele
3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. Asjaolud
5. aprillil 2008 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Kalle Saagole mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule.
6. Kohtu põhjendused 2.
7. Menetluse käik Väärteomenetluse seadustiku (

) § 211 lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. Kohtutäituri nimetatud aadressil ei osutunud kohtulikus menetluses süüdlasele kohtukutse kätteandmine võimalikuks. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb otsustada, kas esinevad asjaolud, mis tingivad süüdlasele väärteo eest kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga. Kohtus lahendatavate õiguslike küsimuste lahendamine on võimalik üksnes süüdlase osavõtul.

§ 211

lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik, teeb maakohus määruse, milles jätab kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäituri väidetaval aadressil ei ole olnud võimalik süüdlasele kohtukutset kätte toimetada. Ka muid kohtu käsutuses olevaid infokanaleid kasutades ei olnud kohtul võimalik süülase asukohta kindlaks teha. Asjaolust, et kohtul ei olnud võimalik kohtutäituri poolt teavitatud aadressil süüdlasele (võlgnikule) kohtudokumente kätte toimetada ega teda asja arutamiseks kohtusse kutsuda ja tulenevalt ka kohtutäituri eelnevast suhtlemisest võlgnikuga, kohus järeldab, et täitemenetlust tuleb jätkata. Kohtutäituri avalduse lahendamine rahatrahvi asendamiseks arestiga ei ole sellises olukorras võimalik ja

§ 211

lg 3 kohaselt tuleb jätta kohtutäituri avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. 2.4. Edasikaebe kord

§ 189

kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 191

kohaselt.

§ 190

kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193

). Helle Tamm Kohtunik 2