TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasi Menetlus Väärteo kvalifikatsioon Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Menetleja ametnik Süüdlane Kaitsja
- juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas nr 4-09-3515 (kohtueelses menetluses nr 2602,09,001644) Eldur Kalmanni kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale asja sisuline arutamine istungil
- juuni 2009.a. Relvaseadus § 891 lg 1 kohtunik Helle Tamm Tatjana Moorats Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakond (aadress Pargi 1, 71020 Viljandi) patrulltalituse komissar Riho Rei Eldur Kalmann (isikukood 35011276010; elukoht xxxxx xx-x xxxxxxx) vandeadvokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 - 135, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
- Rahuldada kaebus ja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada asjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes 2.1 menetluskulude osas: 2.2 välja mõista riigi eelarve vahenditest menetluskulu 3 000 (kolm tuhat) krooni Eldur Kalmanni (konto nr. xxxxxxxxxxxxxxx xx xxxxxx ) kasuks; 2.3 edastada kohtuotsuse koopia menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale; 2.4 jõustunud kohtuotsuse koopia saata Kohtute Raamatupidamiskeskusele menetluskulude ülekandmiseks Eldur Kalmanni pangakontole. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
- Selgitada: 3.1 kohtuotsus menetluskuludes pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole kohtukulu täies ulatuses tasunud ja otsuse peale kaebust ei esitanud; 3.2 kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolt esindaval advokaadil õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav; kassatsiooniõiguse soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Väärteo asjaolud ja väärteo kvalifikatsioon Väärteomenetluse protokollist nähtuvalt Eldur Kalmann 26.01.2009.a. kella
- 30 ajal hoidis ja kandis tulirelva Tikka-Popular kaliiber 7,62 nr. 824872, omamata relvaluba. Kohtuvälise menetleja otsusega on Eldur Kalmanni karistatud Relvaseadus § 891 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut s.o. 1500 krooni. Süüdlase kaebuses esitatud asjaolud Süüdlane vaidlustas kohtus kohtuvälise menetleja otsuse tema karistamises Relvaseaduse § 891 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole antud väärteos süüdi. Ta käis 26.01.2009 koos Uno Veepervega jahil. Uno Veeperv oli kütt ja tema autojuht. Peale jahti umbes kella 14.00 ajal otsustati minna lasketiiru relva kontrollima. Enne seda soovis Uno Veeperv minna kodust läbi, et lülitada sisse keskküttekatel ja süüa. Jahivarustuse aga jättis kogemata auto taha istmele. Teadmata, et auto tagaistmel on Uno Veepervele kuuluv jahikarabiin, sõitis ta tanklasse. Kui oli tanklas, helistas talle Uno Veeperv ja palus koheselt tagasi tulla, kuivõrd politseiametnikud olid tulnud kontrollima temale kuuluvat jahirelva. Arvestades, et kaebuse esitaja ei olnud teadlik asjaolust, et tema auto tagaistmel oli jäetud Uno Veeperve jahikarabiin, siis ei ole ta toime pannud ebaseaduslikku käitlemist. Väärteos puudub subjektiivne külg, Kaebuse esitaja taotleb kohtult kaevatava otsuse tühistamist ja asjas väärteomenetluse lõpetamist VTS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja seisukohad Kohtuväline menetleja kohtulikus menetluses leiab, et kaevatav otsus on seaduslik ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja põhjendused Kohtuistungil ei leidnud tõendamist asjaolu, et Eldur Kalmann oleks tahtlikult toime pannud Relvaseaduse § 891lg 1 kirjeldatud väärteo. 4.
- Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Süüteo asjaolud nähtuvad väärteoprotokollist, Eldur Kalmanni poolt süü mitteomaksvõtust ning kohtuvälise menetluse kirjalikest ja suulistest seisukohtadest ning tunnistaja ütlustest. Menetlusaluse tunnistaja Uno Veeperve kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et nad käisid 26.
- 2009 aasta rebasejahil. Viljandisse jõudsid tagasi umbes kella 14.00 ajal. Ta pidi vahepeal kütma maja ja Eldur Kalmann läks tanklasse tankima. Püss ja jahiasjad jäid autosse. Nad pidi kohe edasi minema lasketiiru, et kontrollida püssi sihikut. Tuli katlamajast, kui politseitöötajad tulid jahirelva kontrollima. Ta helistas Kalmannile, et ta sõidaks koheselt tagasi, kuna relv oli jäänud autosse. Relv peab olema kas kapis või tema käes. Teda karistati selle eest rahatrahviga 2000 krooni ja tühistati relvaluba. Püss oli auto tagaistmel relvakotis. Kalmann ei teadnud, et relv autosse jäi. Tal ei olnud sellest Kalmanniga juttu, et relv autosse jääb. Kalmanni autos on 2 kõrged esiistmed ja seetõttu on raske auto tagaistmele näha. Ta ei andnud relva Kalmanni valdusse. Talle oli antud jahituusik, mis asub Abja jahiseltsi esimehe käes. Tuusik on antud jahiperioodiks. Tema tegi sinna märke ja allkirja ning tabatud loomade arvu. Eldur Kalmann jääb oma kaebuses toodud põhjenduste juurde. Tema enda relvaluba oli sellel ajal peatatud. Ta sai teada, et relv on autos siis, kui Veeperv talle helistas. Auto on Kia Sorento ja sellel on kõrged istmed ja toonitud klaasid, seetõttu ei näinud tagaistmele. Kohtul ei ole alust kahelda kaebuse esitaja ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ning tema ütlustega tunnistab kohus tõendatuks, et Eldur Kalmann ei ole tahtlikult ega ka ettevaatamatusest toime pannud väärtegu, mille eest teda karistati. Kohus leiab, et Eldur Kalmannil ei olnud teada, et Uno Veeperv oma relva auto tagaistmele jättis. Seda asjaolu kinnitab ka tunnistaja Uno Veeperve ütlused, et ta ei öelnud Kalmannile, et jätab relva autosse. Eldur Kalmann ei olnud relva omanik ja temal ei lasunud kohustus jälgida, kuidas relvaomanik oma relvaga ümber käib. Relvaomanik Uno Veeperve karistati selle eest, et ta rikkus relvahoidmise tingimusi. Kohus leidis, et karistus väärteo eest on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; kohus tuvastas asjaolusid, mille kohaselt väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist asjaolu, et Elmar Kalmann teadis relva jätmist autosse Uno Veeperve poolt ja seega puudus Elmar Kalmannil tahtlus, ettevaatamatus või hooletus rikkuda relvaseaduse § 891 lg. 1 sätteid. Kuna väärteo sündmus on leidnud kohtus tõendamist väärteo protokolliga ja kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlustega aga puudub väärteo subjektiivne külg, so. igasugune tahtluse vorm antud väärtegu toime panna, siis tuleb kaevatav otsus tühistada ja menetlus lõpetada VTS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulude arvestus Vastavalt VTMS §-le 38 menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Menetluskulu on asjas 3000 krooni, mille koosseisus on: õigusabi kulud 3000 krooni. Kohus leiab, et õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda. Helle Tamm Kohtunik 3