4-08-10937 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-10937 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi Martin Talts`i (ik 35311204227) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 13.10.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,015344 Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 järgi Istungil osalenud isik: kaebuse esitaja kaitsjana vandeadvokaat Ants Nõmmik kohtuvälise menetleja ametnikuna Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135, § 2043 kohus otsustas 1) Jätta Martin Talts`i kaebus rahuldamata. 2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 13.10.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,015344 muutmata. 3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 25.02.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 26.02.2009.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 10.03.2009.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. 4-08-10937 Asjaolud ja menetluse käik 26.09.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel Deniss Teder`i poolt väärteoprotokoll nr AB1053394 selle kohta, et 26.09.2008.a kella 07:40 ajal Pärnumaal Uulu vallas Valga-Uulu mnt
- km juhtis M. Talts mootorsõidukit (Toyota Corolla, r/n xxxxxx) asulavälisel teel kiirusega 139±8km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 3 järgi. 13.10.2008.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,08,015344 on M. Talts`ile määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 126 trahviühiku ulatuses, so 7560 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud M. Talts`i suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 5 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Kaebuse sisu 07.11.2008.a esitas M. Talts Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebaja taotleb juhtimisõiguse allesjätmist alljärgnevatel motiividel: M. Talts on ennast süüdi tunnistanud täies mahus ja seda juba väärteoprotokolli koostamisel, so kaebaja tunnistas oma eksimust ja avaldas kahetsust tema poolt toimepandud rikkumise suhtes. Samuti on kaebaja temale karistuseks määratud rahatrahvi tasunud. M. Talts leiab, et põhjendamatu, motiveerimata ja seetõttu asjakohatu on otsuse koostaja poolt väidetu – M. Talts`i puhul on tegemist juhiga, kes on korduvalt ja pahatahtlikult eiranud Liikluseeskirja nõudeid. Kaebuse esitaja märgib, et omab juhtimisõigust alates 1973.a ning ei ole kunagi varem sellist väärtegu toime pannud. Seega leiab M. Talts, et käesolevas väärteoasjas temale mõistetud lisakaristus ei ole proportsionaalne kaebajat iseloomustavate andmetega. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 17.11.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja M. Talts`i kaebus rahuldamata. LS § 7422 lg 3 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 139±8 km/h teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Seega ületas menetlusalune isik suurimat lubatud kiirust mitte vähem, kui 41 km/h. Menetleja leiab, et menetlusalune isik pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et LS § 7422 lg 3 alusel karistatakse juhti, kes on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust üle 40 kilomeetri tunnis, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ning sama LS § 7422 lg 5 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 6 kuuni. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo liiklusseaduse § 7422 lg
- Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Otsuse tegemisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud. Kohtuväline menetleja märgib, et kiiruse ületamine on menetlusaluse isiku karistamise aluseks olnud korduvalt. Karistatud on menetlusalust isikut alates 2004.a 6-l korral erinevates liiklusalastes väärtegudes. Nendest 3-1 korral on teda kiiruse ületamise eest karistatud rahatrahvidega, kuid rahatrahvid ei ole oma eesmärki kandnud. Sellest nähtub, et menetlusalune isik suhtub õiguskuulekasse käitumisse jätkuvalt ükskõikselt ning ei täida eeskirju, mis on turvalise liiklemise aluseks. Seega on põhjendatud nii rahatrahvi määramine kui ka lisakaristuse kohaldamine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud lisakaristus on vajalik, menetlusalune isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt. Lisakaristuse kohaldamine lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest, sest kiiruse ületamine on üks peamistest liiklusõnnetuse põhjustest. Menetlusalune isik on oma teoga seadnud ohtu mitte ainult enda, vaid kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Menetleja leiab, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda lisakaristusest. 2
(4)4-08-10937 Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus rahuldamata ning kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja toetas oma kaitsealuse seisukohta ning palus M. Talts`i suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Talts`i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles osas, kas M. Talts 26.09.2008.a, liigeldes Valga – Uulu maanteel, ületas lubatust suurimat sõidukiirust. Kaebaja on rikkumist tunnistanud põhjendades kiiruse ületamist sellega, et ta ei jälginud spidomeetrit. Kiirusemõõteseade kasutamise protokollist nähtub, et kiirusemõõteseadet Stalker Dual kasutades on M. Talts`i juhitud sõiduki Toyota Corolla sõidukiiruseks fikseeritud 139 km/h ± 8 km/h. Nimetatud kiirus ületab vähemalt 41 km/h võrra lubatud suurimat sõidukiirust. Kaebaja ei ole vaidlustanud kiirusemõõteseade näitajat, samuti on talle kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli allkirja vastu tutvustatud. Kohtu hinnangul on seega M. Talts`i poolt Liikluseeskirja rikkumine LE § 124 p 2 kohaselt aset leidnud. LS § 7422 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vastavalt LS § 7422 lg 5 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. M. Talts`i on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 126 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et kaebaja M. Talts on süüdi ohtlikus liikluseeskirjade rikkumises, millega ta ohustas olulisel määral nii ennast kui teisi kaasliiklejaid. Asjaolu, et ta ei pannud tähele spidomeetrit (kaebaja põhjendus) ei muuda õigusrikkumist vähemohtlikuks. Samas ei saa kogenud juhile (kaebaja väidetel on tal juhtimisõigus juba 1973. aastast) niivõrd olulisel määral lubatud suurima sõidukiiruse ületamine jääda märkamatuks. Seega ei toimunud kiiruse ületamine kaebaja poolt ei juhuslikult ega tähelepanematusest, vaid tegemist oli tahtliku kiiruse ületamisega. Õiendist M. Talts`i varasemate väärteokaristuste kohta nähtub, et teda on 22.08.2008.a, so kuu aega enne käesoleva õiguserikkumise toimepanemist juba karistatud LS § 7422 lg 2 alusel samasuguse õiguserikkumise, lubatust suurima kiiruse ületamise eest. Karistusi kiiruse ületamiste eest on M. Talts`ile määratud ka 15.06.2004.a ja 17.09.2006.a. Ajavahemikus 15.06.2004.a kuni 26.09.2008.a on M. Talts`ile määratud väärteokaristusi ka muude liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Seega ei vasta M. Talts`i kaebuses toodud väited tema kui pikaajalise õiguskuuleka liikleja kohta tõele ning varasemad, talle kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast 3
(4)4-08-10937 edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti on käesoleva õigusrikkumise puhul täheldatav asjaolu, et tema poolt toimepandud uus õiguserikkumine oli tunduvalt raskem eelmisest. M. Talts`ile kohaldati kohtuvälise menetleja poolt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Kohtu hinnangul on nimetatud lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning teenib ka õiguskorra kaitsmise huvisid, kuna lisakaristuse kohaldamisega kõrvaldatakse õiguserikkuja ajutiselt liiklusest ja välditakse sellega temapoolne uute õigusrikkumiste toimepanemise jätkamine, samuti lähtudes üldpreventiivsest eesmärgist, on lisakaristuse kohaldamine hoiatuseks ka teistele liiklejatele, et korduvate liikluseeskirjade eiramisega kaasneb juhtimisõigusest ajutine ilma jätmine koos sellega kaasnevate piirangute ja ebameeldivustega õiguserikkuja jaoks. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar I. Veber`i poolt 13.10.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,015344 ei kuulu tühistamisele ning M. Talts`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 4
(4)