1-09-5931/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.mail 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-5931 Kohtunik Loretta Pikma täitmiskohtunikuna Avaldus Jelena Järineni avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 042/2002/1400 sundraha nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja Jelena Järinen, isikukood 47006212213, asukoht: Harku Vangla, Pikk 19, Harku vald, Harjumaa Resolutsioon Juhindudes TMS § 207 lg 1, KarS § 82 lg 1 p 2 kohus MÄÄRAS: Lõpetada Jelena Järineni suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 042/2002/1400 Ida-Viru Maakohtu 08.10.2001 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-472/01 sundraha sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Jelena Järineni sissetulekud ja vara arestimisest täitemetluse 042/2002/1400 raames, millest teavitada kinnipidamiskoha juhtkonda (Harku Vanglat) antud kohtumääruse ärakirjaga. Määruse ärakiri saata Jelena Järinenile ja kohtutäitur Natalja Malahhovale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Ida-Viru Maakohtu 08.10.2001 kohtuotsusega tunnistati Jelena Järinen süüdi KrK § 17 lg 6 ja § 143 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi ning karistati KrK § 40 alusel 1 aasta 6 kuulise vabadusekaotusega. Kohtuotsusega mõisteti süüdimõistetult välja sundraha 1600 krooni. Jelena Järinen esitas 16.04.2009 Viru Maakohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 042/2002/1400 seoses nõude täitmise aegumisega. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 08.10.2001 kohtuotsuse nr 1-472/01 alusel on kohtutäitur Natalja Malahhova poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas 042/2002/

1. 1 Kohtutäitur on saatnud 11.05.2002 võlgnikule täitekutse ettepanekuga nõue vabatahtlikult täita ja 09.11.2002 otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. 09.11.2002 on kohtutäitur saatnud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti ja 09.01.2009 nõude arestimisakt kinnipeetava sissetulekust. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Jelena Järineni avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses otsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Toimiku materjalidest on näha, et Ida-Viru Maakohtu 08.10.2001 kohtuotsusega karistati Jelena Järineni KrK § 17 lg 6-§ 143 lg 2 p 2 ja § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 aasta 6-kuulise vabadusekaotusega, mis jõustus 17.01.
2. Tegemist on teise astme kuriteoga. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnenud kriminaalmenetluskulude, s.h advokaaditasu sissenõudmisel tuleb aegumistähtaega arvestada süüdimõistva kohtulahendi tegemisel. Järelikult, Jelena Järineni suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 17.01.2005 (17.01.2002 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik Jelena Järinen oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik Jelena Järinen oleks temalt kriminaalasjas väljamõistetud sundraha tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. 2 Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Jelena Järinenile 08.10.2001 kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 17.01.2005 ( alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 08.10.2001 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 17.01.2002 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 08.10.2001 otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani on möödunud üle kolme aasta, seega ka aegumise tähtaeg sundraha sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt on möödunud. Kohtunik (allkiri) Loretta Pikma 3