4-08-10203/3

Väärteoasi nr. 4-08-10203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruaril 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Anna Melnitšuk kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Lääne – Harju politseiosakonna esindaja Janek Ardon osavõtuta arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. jaanuaril 2009 a. Anna Melnitšuk kaebust Põhja Politseiprefektuuri Lääne – Harju politseiosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2373, 08, 002331 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et ta ei ole selles teos süüdi ja ei ole nõus trahvi maksma. Juhib tähelepanu, et S on tema abikaasa alates 1991 a.-st ja peab teda üleval pidama. Kaebaja kohtuistungile ei ilmunud põhjusel, et ta on Lasnamäe Linnaosa vanema korraldusel alates augustist 2007 a. määratud MM hooldajaks ja alates 01.09.2007 a. saab hooldaja toetust 400 krooni kuus. Mehelt mingit abi ta ei saa. Kohtuväline menetleja kohtule teadmata põhjustel kohtuistungile ei ilmunu, kuigi 10.12.2008 a. kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja oli teadlik, et järgmine kohtuistung toimub
3. jaanuaril 2009 a. Kohtule esitatud materjalide alusel tunnistajana ülekuulatud G S ütlustest nähtub, et 14.03.2008 a. helistati talle ja teatati, et Padise vallas perearstikeskuse juures on temale kuuluva sõiduki XXX reg. nr. XXX aknaklaasid lõhutud ja talle tekitatud kahju summas 15000 kroo-ni. Inimeste sõnade kohaselt lõhkus temale kuuluva sõiduki tema seaduslik abikaasa Anna Mel-nitšuk. Ta ei ela abikaasaga 3,5 aastat Tunnistajana on üle kuulatud Saue politseijaoskonna töötaja, kes 14.03.2008 a. patrullis koos Hipponeniga ning oli väljakutse Padise perekeskuse juurde. Väljakutse tegi juhtivkonstaabel Ardon ning Padise vallamaja juures kontrolliti naist, kes lükkas invaliidikäru. Naiseks osutus Anna Melnitšuk, kes on lõhutud sõiduki omaniku endine abikaasa. Melnitšuki seletuse kohaselt lõhkus sõiduki aknad, sest abikaasa teda materiaalselt ei aita ja üksinda peab hooldama oma invaliidist ema. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis Anna Melnitšuk ütlustest nähtub, et ta on G S abielus 16 aastat ning abielu on lahutamata ja koos ei ela alates 2007 a. augustist. Lahku mindi abikaasa poja pärast, kes ajas neid tülli. Kes lõhkus abikaasa sõiduki ta ei tea ning seda kuuleb üldse esimest korda. 10.09.2008 a. koostatud väärteoprotokolli sisu kohaselt Anna Melnitšuk 14.03.2008 a. kell 14.00 Padise perearstikeskuse territooriumil lõhkus G S kuuluva sõiduki XXX reg. nr. XXX aknaklaasid, millega tekitas kahju 15000 krooni ja seega pani toime väärteo KarS § 218 lg. 1 järgi. Otsusega väärteoasjas märgitu kohaselt väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Kohtuvälise menetleja poolt kogutud materjalidest ei ole tuvastatud sündmuse toimumise aeg, sest Stšasnõile helistati juhtunust 14.03.2008 a. aga ta kuulati üle alles 19.03, samuti samal päeval kuulati üle ka politseitöötaja, kes viibis sündmuskohal juba 14.03.2008 a. Fototabel on koostatud 19.03.2008 a., kuid sündmuskoha vaatlusprotokoll üldse vormistamata. Ei ole tuvastatav, millal sõiduk jäeti perearstikeskuse juurde ja millal viimati nähti sõidukit tervena. Politseitöötaja ülekuulamise protokollist nähtub, et Anna Melnitšuk väitis auto lõhkumisest, kuid Melnitšuk ülekuulamisel eitas auto lõhkumist ja septembris kuulis üldse esimest korda sõiduki lõhkumisest. Väärteoprotokollis märgitud, et üheks tõendiks on ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, kuid tegelikult mingit sündmuskoha vaatlusprotokolli materjalide juures ei ole. Juhul, kui sündmuskoha vaatlusprotokoll oleks materjalide juures, see ei annaks ka vastust küsimusele, kes pani toime sõiduki akende lõhkumise. Väärteomenetluse seadustiku § 58 alusel väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. Väärteomenetluse seadustiku § 59 lg. 1 alusel väärteo toimepanemise kohta esitatud väärteoteatele peab kohtuväline menetleja teatama väärteoteate esitajale väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest 15 päeva jooksul. Kohtule esitatud materjalidest on tuvastatav, et esimene menetlustoiming toimus 19.03.2008 a., mil kuulati üle nii G S kui ka politseitöötaja, kes viibis sündmuskohal juba 14.03.2008 a. aga kohtule teadmata põhjustel siis ei alustatud esimest menetlustoimingut. Samuti ei ole materjalidest tuvastatav, kellelt ja mis asjaoludel üldse laekus informatsioon autoakende lõhkumise kohta. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et Anna Melnitšuk suhtes otsusega väärteoasjas mõistetud karistus kuulub tühistamisele kuna, ei ole tuvastatud Anna Melnitšuki seotus nimetatud väärteo toimepanemises. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3, § 29 lg. 1 p. 1 kohus otsustas: Rahuldada Anna Melnitšuk kaebus Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Lääne – Harju politseiosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2373, 08, 002331 Anna Melnitšuk suhtes KarS § 218 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 20 trahviühikut s.o. 1200 krooni ja väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik