← Eesti

1-08-9422/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13 mail 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja nr 1-08-9422 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aleksei Raguzovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Raguzov (isikukood: 38706162242; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Raguzov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 24.04.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Raguzovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksei Raguzov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.06.2008 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 238 lg 2 vähendati mõistetu karistust ühe kolmandiku võrra mõistes karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 14.05.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud ja 22 päeva vangistust, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.06.2008a. ja lõpp 05.03.2010a. Kinnipidamisasutuses Aleksei Raguzovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse kandmise ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras. Võimalikul vabanemisel asub ta elama ema juurde aadressil XXX. Enne vangistust kinnipeetav töötas mitteametlikult ning Viru Vanglas viibides töötab koristajana. On motiveeritud võlgu tasuma hakata. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust ning puudub eriala. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Raguzov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. 2 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Lähtuvalt vestlustest ja kinnipeetava isikuandmetest võib järeldada, et Aleksei Raguzovi puhul on oht uue kuriteo sooritamiseks reaalne. Aleksei Raguzov omab algharidust ning eriala puudub, samuti puudub Aleksei Raguzovil vabanedes kindel töökoht. Enamus Aleksei Raguzovi poolt sooritatud kuritegudest on varavastased. Karistusregistri õiendi kohaselt on Aleksei Raguzovit väärteokorras karistatud 31 korral (12 korda Alkoholi seaduse rikkumise eest; 11 korda KarS §262 alusel; 5 korda Liiklusseaduste rikkumiste eest, neist kaks korda alkoholijoobes auto juhtimise eest; kaks korda KarS §218 alusel ja üks kord KarS §276 alusel). Seega näitavad korduvad korrarikkumised vabaduses, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Samuti vaatamata korduvatele karistustele ei ole Aleksei Raguzov õppust võtnud, vaid jätkab kuritegelikku eluviisi. Märkimisväärne on ka asjaolu, et Aleksei Raguzovi eelnevad allutamised käitumiskontrollile kahel korral ei ole olnud tulemuslikud, kuna ta jätkas mitteseadusekuulekat eluviisi ega täitnud talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti pani ta katseajal toime uue kuriteo. Oluline on ka see, et Aleksei Raguzov on sooritanud distsipliinirikkumise ka vanglas olles. Seega arvestades Aleksei Raguzovi eelnevat käitumist: negatiivne suhtumine kriminaalhooldusesse, soovimatus teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga ning järgida talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi) on tema ennetähtaegne vabastamine mitteotstarbekas. Aleksei Raguzov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega Prokuröri abi hinnangul on Aleksei Raguzovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksei Raguzovi vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Aleksei Raguzovi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Aleksei Raguzovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksei Raguzov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksei Raguzovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Aleksei Raguzovi varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Aleksei Raguzov on vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud. Aleksei Raguzov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud kuid paranemise teele ei asunud ning olles kriminaalhooldusel ei suutnud täita temale pandud kohustusi ja katseajal pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja sissetuleku allikas, mis paneb küsimuse alla tema majandusliku toimetuleku ja võib soodustada uute varavastaste kuritegude toimepanemist. 3 Peale seda arvestab kohust, et kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning võib esineda tagasilanguse perioode, mis on samuti uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et Aleksei Raguzovi puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades Aleksei Raguzovi poolt toimepandud kuritegude korduvust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.