KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 4-08-9807 Otsuse tegemise kuupäev, koht 16.märtsil 2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumaja Viru Maakohus Otsuse teinud kohus Kohtunik Anu Ernits Sekretär Marge Ojaäär Väärteoasi Aimar Linnuse kaebus tühistada Ida Politseiprefektuuri 12.09.2008 otsus nr 2440,08,011092 millega teda karistati Liiklusseaduse(LS) § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut summas 2700 krooni ja LS § 74-22 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, selle eest,et tema 26.
- 2008 kell 18.12 Tallinn-Narva tee 138.km juhtis mootorsõidukit kiirusega 107+/-4 km/h, mis ületas lubatud 70 km/h sõidukiirust 33 km/h võrra, samuti ületas teekattemärgist ``Ühekordne pidevjoon``. Asja läbivaatamise kuupäev 16.03.2009 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil kaebemenetluses Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Aimar Linnus, isikukood Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Andres Visnapuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 135, kohus OTSUSTAS: Kaebus jätta rahuldamata. Jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri 12.09.2008 otsus nr 2440,08,011092 millega Aimar Linnust karistati Liiklusseaduse(LS) § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut summas 2700 krooni ja LS § 74-22 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB või arvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
- Rahatrahv pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebe tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud, või kui menetlusalune isik ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Lisakaristuse tähtaega arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord. Menetlusaluse isiku advokaadist esindajal, samuti kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kohtuotsuse peale kassatsioon 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates 16.märtsist 2009, seega hiljemalt 23.märtsiks
- Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 7.aprillist
- Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 8.aprillist
- Asjaolud ja põhjendus. 1.Kohtuvälise menetleja otsus. Ida Politseiprefektuuri 12.09.2008 otsusega nr 2440,08,011092 karistati Aimar Linnust LS § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut summas 2700 krooni ja LS § 74-22 lg 4 järgi määrati talle lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks selle eest, et tema 26.
- 2008 kell 18.12 Tallinn-Narva tee 138.km juhtis mootorsõidukit kiirusega 107+/-4 km/h, rikkudes Liikluseeskirja (LE) § 124 p 2, ületas lubatud 70 km/h sõidukiirust 33 km/h võrra ning rikkudes LE § 5 ületas teekattemärgist ``Ühekordne pidevjoon``. Nende tegudega pani Aimar Linnus toime LS § 7422 lg 2 ja LS § 74-35 lg 1 ettenähtud väärteod. 2.Menetlusaluse isiku põhjendused kaebuse tühistamiseks. 20.10.10.2008 esitas Aimar Linnus kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks järgmistel põhjendustel:Kiiruse ületamine ja pideva telgjoone ületamine toimus kahest furgoonautost möödasõidul. Möödasõit oli alanud enne pidavat telgjoont, selle lõpetamine kiiruse ületamisega ja pideva telgjoone alas oli liiklusoludega arvestav lahendus, mitte väärtegu. Möödasõidu tõttu jäi 70 km/h piirangut sätestanud märk furgoonauto varju.Temale kohaldati topeltkaristust rahatrahvi 2700 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Karistuse määramisel ei arvestatud tema majanduslikku olukorda: elukaaslane on 1 aasta ja 2 kuu vanuse lapsega kodus, ema on mittetöötav invaliid, ülikoolis õppiv noorem vend vajab tuge.
- VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. 4.Tõendatud asjaolud. 4.
- Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas ületas ta lubatud sõidukiirust, sest teostas möödasõitu suurest veoautost alas, kus lubatud kiirus oli 90 km/h ja teekatte märgistus lubas möödasõitu. Seega ületas ta kiirust mitte üle 20 km/h. Sõitnud ühest „rekast“ mööda, nägi ta selle ees teist ja otsustas ka sellest mööduda, mitte trügida kahe auto vahele, kuigi pidi selleks ületama pidevat telgjoont. Sel ajal jäi tal kahe auto tõttu nägemata 70 km/h märk. Politseiauto peatas ta, koostati protokolli. 4.2.Tunnistaja Egon Kollo ütluste kohaselt mõõdeti Aimar Linnuse juhitud auto kiiruseks Tallinn-Narva mnt 138.kilomeetril 107 km/h. Sellise kiirusega liikus auto 70 km/h alas ja ületades pidevat telgjoont. 4.3.Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (tl 9) kohaselt Aimar Linnuse juhitud Audi A8 nr 696 MGS Tallinn-Narva mnt 138.km, liikudes Narva suunas, sõitis 70 km/h piirangu alas kiirusega 107+/-4 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud ning kirjutanud, et tal selle kohta avaldusi ei ole. 4.4.Nende tõenditega on tõendatud, et Aimar Linnus 26.
- 2008 kell 18.12 Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva tee 138.km, kus liikluskorraldusvahendil näidatud suurim lubatud kiirus on 70 km/h, möödasõidul teistest sõidukitest, juhtis autot Audi A8 nr 696 MGS kiirusega 107+/-4 km/h ja ületas teekattemärgist „Ühekordne pidevjoon“. 4.5.Kohtuvälise menetleja otsuses on Aimar Linnuse poolt kiiruse ületamine ekslikult nimetatud LE § 124 p 2 rikkumiseks. LE § 124 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Samas on kohtuvälise menetleja otsuses tegu kirjeldatud lubatud sõidukiiruse ületamisena 33 km/h ja väärteoprotokollis on kirjeldatud seda suurima lubatud kiiruse 70 km/h ületamisena 33 km/h võrra. Seega rikkus menetlusalune isik mitte LE § 124 p 2 vaid LE § 126 p 3, mis sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Lisaks on otsuses ja väärteoprotokollis ka viide LE § 5, mis sätestab, et liikleja peab täitma (…) liikluskorraldusvahendi nõuet. Seega viide LE § 124 p 2 on tehniline viga. Menetlusaluse isiku kaebusest ja ütlustest nähtub, et ta on täpselt aru saanud etteheite sisust. Nimetatud viga ei saa hinnata väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Pideva telgjoone ületamine on LE § 5 rikkumine. Seega pani Aimar Linnus toime teod, mis vastavad LS § 74-22 lg 2 ja LS § 74-35 lg 1 tunnustele. 4.6.Menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et möödasõitu tehes valis ta sõidukiiruseks 90 km/h ületava kiiruse, kuid talle jäi märkamatuks 70 km/h märk, mida varjas furgoonauto. Seega pani ta LS § 74-22 lg 2 tunnustega teo toime ettevaatamatusega. Teadmata kiirusepiirangu algust, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema, kui ennemöödasõidu algust oleks vaadanud, kas eespool on paigaldatud kiirust piiravaid liiklusmärke. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt alustas ta möödasõitu alas, kus ei olnud möödasõidu keeldu, kuid ettenägemata takistuse tõttu lõpetas ta selle pideva telgjoone alas, sest ei pidanud mõistlikuks katkestada möödasõitu. Seega pani ta LE § 74-35 lg 1 tunnustega teo toime otsese tahtlusega. 4.7.Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt valis ta mitmest suurest autost möödasõidul kiiruse ületamise ja pideva telgjoone ületamise, sest antud situatsioonis, kus puudusid vastutulevad autod, oli see liiklusolusid arvestades mõistlikum lahendus kui möödasõidu katkestamine. Seega eiras ta tahtlikult LE § 133, mille kohaselt tuleb möödasõit katkestada, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist. Valides ette nägemata takistuse ilmnemisel möödasõidu katkestamise asemel lubatud kiiruse ja pideva telgjoone ületamise, ei tegutsenud Aimar Linnus hädaseisundis (KarS § 29), sest puudus oht, mida õigusvastase teoga kõrvaldada. 4.8.Puuduvad ka isiku süüd välistavad asjaolud. 4.9.Aimar Linnus teod on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 ja LS § 74-35 lg 1 järgi.
- Karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja- Ida Politseiprefektuuripoolt. Väärteo menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõigust. 6.Menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega: LS § 74-22 lg 2 (Kuni 27.12.2008 redaktsioon) sätestab karistusteks mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. LS § 74-22 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 74-22 lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja määras Aimar Linnusele LS § 74-22 lg 2 järgi põhikaristuseks rahatrahvi LS § 74-22 lg 2 maksimaalsele määrale lähedases määras 45 trahviühikut ja kohaldas temale LS § 74-22 lg 4 järgi maksimaalset lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Menetlusalune isik rikkus LS § 74-22 lg 2 oluliselt suuremas määras, kui LS § 74-22 lg 2 koosseisu minimaalmäär 21 km/h. Teda oli 20 korda karistatud liiklusväärtegude, sh kiiruse ületamiste ja joobes juhtimiste eest. Kõik määratud rahatrahvid on tasumata. Talle on korduvalt määratud ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Karistused, mida ta ei ole täitnud, ega lisakaristused ei ole pannud menetlusalust isikut liikluses õiguskuulekalt käituma: pärast käesoleva väärteo toimepanemist on ta jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist . Teda on karistatud 10.01.2009 LS § 74-7, § 74-1 lg 1 järgi 6000- kroonise rahatrahviga ja 18.02.2009 LS § 74-22 lg 2 järgi 2700-kroonise rahatrahviga (tl 20-23). Tema karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud LS § 74-22 lg 2 maksimaalmäärale lähedane põhikaristus ja LS § 74-22 lg 4 maksimaalmääras lisakaristus vastavad süüteo raskusele, arvestavad nii väärteo toimepanemise asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, kui ka karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist. Perekondlikud asjaolud, millele menetlusalune isik viitas- väikese lapse ülalpidamise kohustus ning pensionärist ema- ei anna alust tühistada ega vähendada menetlusalusele isikule määratud põhi- ega lisakaristust. 7.Puuduvad alused väärteomenetlus lõpetamiseks VTMS § 30 sätestatud alustel. 8.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 132 p 1, jätab kohus muutmata Ida Politseiprefektuuri 12.09.2008 otsuse nr 2440,08,011092 ja menetlusaluse isiku Aimar Linnuse kaebuse rahuldamata. Kohtunik Anu Ernits