Obsah (7)

§ 29§ 155§ 120§ 117§ 2§ 123§ 132

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-09-4795 Otsuse kuupäev 2. juuni 2009. a. Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi Sixten Sventer`i kaebus Ida Politseiprefekt

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav. kättesaadav.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse ärakiri toimetada pooltele kätte. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad seisukohad. kohad. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel Aleksei Osokin`i 09.03.2009.a. otsusega väärteoasjas nr 2590,09,001069 määrati Sixten Sventer`ile karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 262 alusel karistuseks rahatrahv 4 trahviühiku ulatuses, s.o. 240 krooni selle eest, et ta rikkus majaelanike öörahu Rakvere linnas, Võidu 53-54 lärmates ja kuulates valjult muusikat. Menetlusaluse isiku Sixten Sventer`i kaitsja Rait Sarjas esitas 27.03.2009.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kaebuse Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel Aleksei Osokin`i otsuse peale väärteoasjas nr 2590,09,001069, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja eelpool nimetatud otsuse ja väärteomenetluse lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja andnud ütlusi selle kohta, et ta viibis korteris koos S P , K J `i ja S S . Samuti on kaebuse esitaja selgitanud, et nad kuulasid muuusiakt ja olid arvutis. S S kinnitab samuti, et eelenevalt nimetatud isikud olid väidetava väärteo toimepaneku ajal korteris aadressiga xxxx. Kaebuse esitajale jääb selgusetuks, miks on üle kuulatud ainult kaebuse esitaja ja S S , teised korteris viibinud isikud on aga jäetud üle kuulamata. Juhul, kui nimetatud isikud on siiski üle kuulatud, jääb arusaamatuks, miks ei ole nende ütlused lisatud toimikusse. Rakvere Linna AKE p. 3.

1. kohaselt on keelatud häirida öörahu (kella 23:00 kuni 06:00), välja arvatud avariiliste tööde või üldkasutatavas kohas Rakvere linnavalitsuse loal heakorratööde teostamiseks. Keeld ei kehti
2. juuni ja
3. detsembri ööl ning erandjuhtudel kui Rakvere linnavalitsus on välja andnud loa pärast 23:00 lõppeva avaliku ürituse korraldamiseks. Kohtuväline menetleja on leidnud, et kaebuse esitaja on rikkunud nimetatud korra punkti 3.
4. Karistusseadustiku § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaebuse esitaja märgib, et ka väärteo menetlemisel tuleb lähtuda kolmeastmelisest deliktistruktuurist. Kaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul ei ole väärteoasja menetlemisel kogutud tõendeid selle kohta, et kaebuse esitaja oleks rikkunud Rakvere linna AKE p. 3.
5. Kohtuvälise menetleja ametnikud ise selles veenduda ei saanud, kuna neil puudus võimalus siseneda E S `le kuuluvasse korterisse. Ka tunnistaja N D ütlustele tuginedes ei saa väita, et kaebuse esitaja on rikkunud Rakvere linna AKE p. 3.
6. Korteris viibimine ei ole Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt karistatav. Seega on tõendamata, et oleks täidetud deliktistruktuuri esimene element, milleks on teo toimepanemine. Kuna on tõendamata, et kaebuse esitaja on temale inkrimineeritava teo toime pannud, on kaebuse esitaja seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu. 3 Kohtuvälise menetleja esitas 28.04.2009.a. kirjaliku seisukoha, mille kohaselt tuleb Sixten Sventer`i suhtes väärteoasjas nr 2590,09,001069 menetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega.

Kohtuväline menetleja ei soovi kohtuistungil osaleda ning taotleb asja lahendamist kirjalikus menetluses ilma kohtuistungita. Kohtule 19.05.2009.a. saadetud kirjalikus nõusolekus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses teatab kaebuse esitaja kaitsja, et kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega väärteoasja lahendamisel

§ 120lg 1 sätesatud korras.

Kohtuotsuse põhjendused.

§ 117

lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

§ 2

kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Kohtuvälise menetleja 09.03.2009.a. otsusest nr 2590,09,001069 nähtub, et Sixten Sventer`it karistati KarS § 262 järgi, mille kohaselt avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel Kristi Fuchs`i poolt väärteoasjas nr 2590,09,001069 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et see on koostatud Sixten Sventer`i suhtes selle kohta, et 09.02.2009.a. kella 01:00 paiku xxxx korteris kostus lärmi ja vali muusika, mis häiris majaelanike öörahu. Vastavalt

§ 123

lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele. Kohus leiab, et toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et 09.02.2009.a pani väärteo toime Sixten Sventer ning tegemist on kõrvaldamata kahtlusega. Nimelt nähtub menetlusaluse isiku 12.02.2009.a ülekuulamise protokollist, et lisaks kaebuse esitajale viibisid korteris veel S P , K J ja S S . Seega on tõendamata, et just kaebuse esitaja pani toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava teo. Nimelt nähtub ka tunnistaja N D ülekuulamise protokollist, et korteris nr 54 viibis palju meesterahvaid, kuid protokollist ei nähtu, kes konkreetselt rikkus tema rahu. Karistatav ei ole viibimine kohas, kus pannakse toime väärtegu, vaid väärteo toimepanemine. Riigikohus on leidnud otsuses nr 3-1-1-50-08, et kui isiku teos ei ole realiseeritud süüteokoosseis, siis tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

4

§ 29

lg 1 p 1 sätestab, et alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

§ 132

p 3 sätestab, et maakohus võib tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud alustel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 120

lg 1; 132 p 3; 133; 134; 135 tühistab maakohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere vanemkonstaabel Aleksei Osokin`i 09.03.2009.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,09,001069, millega Sixten Sventer`ile määrati KarS § 262 alusel karistuseks rahatrahv 4 trahviühiku ulatuses, s.o. 240 krooni, ja lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 10. juunil 2009.a Nooremreferent I.Golubev