TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahatrahvi asendamine arestiga Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-09-5639 (kohtueelses menetluses nr 2700,07,0053

) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused

1. Rahuldada kohtutäituri avaldus: 1.1 asendada KarS § 72 lg 2 alusel Hannes Ausperele Lõuna Politseiprefektuuri 23.jaanuari 2008 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 50 trahviühikut arestiga 5 päeva. 1.2 Hannes Ausperele karistusena mõistetud aresti kandmise alguseks määrata
2. juuni 2009 Politseiprefektuuri arestimajas (Pargi tn 1 Viljandi linnas); Hannes Auspere tähtajaks aresti kandmisele mitteilmumisel lugeda aresti kandmise alguseks tema kinnipidamise kuupäev. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
3. Määruse koopia saata: 2.1 täitmiseks Viljandi politseiosakonnale; 2.2 süüdlasele Hannes Ausperele; 2.3 kohtutäiturile. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
4. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavakssaamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Hannes Ausperele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 50 trahviühikut, s. o 3000 krooni. TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus või kohtuväline menetleja ei ole määranud rahatrahvi tasumist ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ning kohtutäitur annab süüdlasele (võlgnikule) rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui kümme päeva ega pikem kui kolmkümmend päeva; rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. Vastavalt TMS § 200 lg-le 3 kui rahatrahvi määratud tähtaja jooksul ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale TMS-s sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata.

§ 211

lg 1 ja 4 kohaselt kohus teeb karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata ja süüdlane ei ole, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud. Süüdlane avaldas, et kuna raha tal ei ole rahatrahvi tasumiseks, siis on nõus arestiga. Kohtu põhjendused TMS § 201 kohaselt, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Vastavalt KarS § 72 lg 1 kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga. KarS § 72 lg 2 ja 3 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti ja rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. Kohtutäituri esitatud materjalidest nähtuvalt süüdlane võlgnikuna ei ole täitemenetluses tasunud talle karisuseks määratud rahatrahvi ning võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda kohtutäituri esitatud andmete usaldusväärsuses tasumata rahatrahvi suuruse, tasumata jätmise asjaoludes ja süüdlasel vara puudumises rahatrahvi tasumiseks. Süüdlasel on tasumata rahatrahv 50 trahviühikut, mis vastab 5 aresti päevale ja mis tuleb süüdlasele asenduskaristusena määrata.

§ 205

lg 2 kohaselt kohus määrab mis ajaks ja millisesse arestimajja peab süüdlane karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale. Vastavalt

§ 205lg-le 3 loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg.

Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb kohtunik määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja (

§ 205lg 4).

Helle Tamm Kohtunik