← Eesti

1-09-7445/3

Obsah (4)§ 120§ 121§ 275§ 64

Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-09-7445 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 20.05.2009. a. Rakvere kohtumajas Viru Maakohtu kohtunik LEO SARNET vaatas läbi Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Enn Pustaku

§ 120, 121 ja 275 järgi.

Marko Karjust süüdistati kohtueelsel menetlusel

§ 120järgi selles, et ta 14.05.2008.a.

kella 16.15 ajal helistas oma endisele elukaaslasele M M , kes viibis oma elukohas xxxx, ja teatas, et sõidab kohale ning lööb M M maha. Umbes 1,5 tunni möödudes nagu lubanud, sõitiski Marko Karjus M M elukohta, mistõttu arvestades endiste elukaaslaste vahel pikemat aega valitsenud pingelisi suhteid, oli M M alus karta ähvarduse täideviimist ja ta lukustas maja uksed. Marko Karjust süüdistati

§ 121järgi selles, et ta endise elukaaslase M M elukohas xxxx: - 31.08.2008.a.

kella 18.00-19.00 vahel sõnavahetuse ja tüli käigus sõiduautos istudes tõukas ja lõi M M korduvalt käte ja rindkere piirkonda, takistamaks kannatanul nende lapseealist poega autost välja võtmast, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse- parema õlavarre verevalumi; - 12.09.2008.a. kella 08.15 paiku sõnavahetuse ja tüli käigus tungis M M kallale, haaras temast kinni ja paiskas ta kahel korral murule pikali, takistamaks M M nende lapseealisele pojale tema autost väljavõtmiseks läheneda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusemõlema õlavarre verevalumid, kaela marrastuse, parema IV sõrme venistuse. Marko Karjust süüdistati veel

§ 275järgi selles, et ta 12.09.2008.a.

kella 09.00 paiku xxxx M M elukohas solvas vanemkonstaabel Tauno Lemput, kes oli saanud väljakutse peretülile lapse osalusel, kasutas Tauno Lempu suhtes solvavaid väljendeid, nimetades Tauno Lemput harimatuks ja lolliks ning tema käsklusi “hülge mölaks”, solvates sellega võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega peretüli lahendamisel. Kriminaalmenetluse kulu on 495.60 kr kaitsetasu. Tsiviilhagi ei ole. Prokurör taotleb Marko Karjuse süüdimõistmist käskmenetluses ja tema karistamist rahalise karistusega

§ 120

järgi 30 päevamäära ulatuses,

§ 121

järgi 60 päevamäära ulatuses ja

§ 275

järgi 40 päevamäära ulatuses.

§ 64

lg.1 alusel lugeda kergemad üksikkaristused kaetud raskeimaga ja mõista liitkaristuseks rahaline karistus 60 päevamäära, mis arvestades päevamäärana 272 kr on 16 320 kr riigituludesse Kohtunik nõustub prokuröri järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra asjus ja ei pea vajalikuks kohaldada Marko Karjusele vangistust, kuna puudub vajadus tema isoleerimiseks ühiskonnast. Marko Karjuse karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Juhindudes KrMS § 254, kohtunik o t s u s t a s: MARKO KARJUS süüdi mõista ja karistada teda:

§ 120

järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses ehk 8160 kr;

§ 121

järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses ehk 16320 kr; 2

§ 275

järgi 40 päevamäära ulatuses ehk 10880 kr.

§ 64

lg.1 alusel lugeda kergemad üksikkaristused kaetuks raskeimaga ja mõista MARKO KARJUSELE liitkaristuseks rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses ehk 16320 kr riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100065064). Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada otsuse jõustumisel. Välja mõista Marko Karjuselt (eluk. xxxx): - 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 495.60 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. K.Vedro osalemise eest kohtueelsel menetlusel. Süüdimõistetul on õigus vaidlustada käskmenetluses tehtud kohtuotsus selle kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ja taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdimõistetu seda ei taotle, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kohtunik /allkiri/ L.Sarnet Ärakiri õige. Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 13. juunil 2009.a Nooremreferent I.Golubev 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.