1-08-7473/8

1-08-7473 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08- 7473 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Kriminaalasi Hillar Vessarti ( Vessart ) süüdistuses KarS § 320 lg. 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
2. aprilli 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Tiia Nurm Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Hillar Vessart, ik. 36605110234, töökoht OÜ M., eluk. XXXX-XXXXX XX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXXXXX, varem kohtulikult karistamata, tõkenti kohaldatu ei ole Kaitsja vandeadvokaat Tiia Nurm RESOLUTSIOON Tühistada täies ulatuses Pärnu Maakohtu
3. aprilli 2009.a. otsus Hillar Vessarti KarS § 320 lg.2 järgi süüditunnistamise, mõistetud karistuse ja sundraha väljamõistmise osas. Mõista õigeks Hillar Vessart süüdistuses KarS § 320 lg.2 järgi. Apellatsioon rahuldada. Eesti Vabariigilt mõista välja menetluskuluna 30 090 ( kolmkümmend tuhat üheksakümmend ) krooni Hillar Vessarti kasuks valitud kaitsjale makstud tasu hüvitisena. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. juunil 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Menetluskulu väljamõistmise osas võib kohtuotsuse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik. Pärnu Maakohtu
5. aprilli 2009.a. otsusega tunnistati Hillar Vessart süüdi KarS § 320 lg.2 järgi ja karistati 100 päevamäära suuruse rahalise karistusega, summas 5000 kr., mis tuleb tasuda osade kaupa 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. H. Vessart tunnistati süüdi selles, et tema, 16.märtsil 2006.a., Pärnu Maakohtus, kriminaalasja arutamisel Einar Pärnpuu süüdistuses KarS § 289 ja KarS § 344 lg.1 järgi, tunnistajana andis teadvalt valeütlusi R-E OÜ, L. M. OÜ ja K. V.e vaheliste tehingute kohta koolidele küttepuude ja valla teedel lumetõrjetöö teenuse osutamisel, millega kaasnes tõendite kuntslik loomine. Süüdistatava H. Vessarti poolt kohtuistungil tunnistaja antud ütlused selles, et esitatud arvete järgi varus koolile küttepuid OÜ L. M. ja kohale toimetas R-E OÜ, lumetõrjet valla teedel tegid OÜ L. M. traktorid on vastuolus kohtueelsel menetlusel tunnistajana antud ütlustega. Nende ütluste kohaselt tellisid koolimaja katlakütjad küttepuid Kullamaa vallavanema E. Pärnpuuga seotud R-E OÜ-lt ja valla teid puhastasid lumest R-E OÜ traktorid. Süüdistatava H. Vessarti kohtus antud ütluste kohaselt on uurija tema poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlused ebaõigesti protokollinud ning ta ei teadvustanud endale, et vallavanemaga E. Pärnpuuga seotud R-E OÜ-lt ei tohi vallale töid tellida. Süüdistatava H. Vessarti poolt kohtus tunnistaja antud ütlused on vastuolus Pärnu Maakohtu
6. mai 2007.a. määrusega nr. 1-05-311 E. Pärnpuu süüdistusasjas kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel lõpetamise kohta. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsiooni väidete kohaselt on esimese astme kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kohtu põhjenduste kujunemine ei ole jälgitav ega tugine uuritud tõenditel. Kohus on rikkunud KrMS § 268 lg.1 nõuet ja arutanud kriminaalasja puuduliku süüdistusakti alusel. Riigikohtu lahendis nr.3-1-1-100-07 antud selgituse kohaselt ei täida tõendamiseseme seisukohalt mittetähtsate asjaolude moonutamine KarS § 320 objektiivset tunnust. H. Vessarti süüdistusaktist ega kohtuotsusest ei nähtu millise E. Pärnpuu süüdistuse tõendamise seisukohalt tähtsat asjaolu püüdis menetleja H. Vessarti ütlustega tõendada ja millist tähtsat asjaolu H. Vessarti väidetav valeütlus moonutas. Süüdistusaktis on piirdutud H. Vessarti ütluste tsiteerimisega ega ole eristatud ütlusi, mis on antud 2002/2003 ja 2003/2004.a. tehingute kohta Kohus ei saa kohtuotsuses süüdistuse piire laiendada, ega süüdistusakti puudusi kõrvaldada, sest see on vastuolus KrMS § 268 lg.1 sätestatuga. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-60-08 kohaselt peavad süüdistuse tekstis olema piisava täpsusega kajastatud kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti puuduste tõttu pidanuks kohus tegema õigeksmõistva kohtuotsuse. H. Vessarti süüdistuse kohaselt olid tõenduseseme olulisteks asjaoludeks aastatel 2002, 2003, 2004 R-E OÜ ja K. V.e vahelised tehingud Kullamaa Keskkooli küttepuudega varustamiseks ning Kullamaa valla teedel lumetõrjetööde teostamiseks. H. Vessart asus Kullamaa valla kommunaalnõunikuna tööle
7. aprillil 2003.a. ega saanud anda E. Pärnpuu süüdistusasja tõenduseseme kohta tähtsaid ütlusi enne tema tööle asumist sooritatud tehingute kohta. Nende hulka kuuluvad 2002 ja 2003 aastatel tehtud tehingud küttepuude varumise ja lumetõrje tööde kohta. Kohus ei ole erinevatel perioodidel sooritatud tehingute kohta H. Vessarti poolt antud ütlusi eristanud. H. Vessart saanuks olulisi ütlusi anda vaid tehingute kohta , mille tegemisest ta teadis. Tõendiks on tunnistaja ütlus vahetult tajutud asjaolude kohta, mitte arvamused, järeldused ja väärtushinnangud. Seega ei saanud H. Vessart eeluurimisel ja kohtus anda tõenduseseme seisukohalt tähtsust omavaid ütlusi 2002/2003 a kütte – ja talveperioodi tehingute osas. H. Vessarti kohtueelsel menetlusel ja kohtus antud ütlused 2003/2004.a. aastate tehingute kohta on samuti käsitletavad tema arvamusena. Kohtueelsel menetlusel 8.oktoobril 2004.a. ütlusi andes on H. Vessart selgitanud, et ta ei viinud end lepingutega kurssi ja arvas, et asi toimis vanaviisi.
8. märtsil 2006.a. kohtuistungil kinnitas H. Vessart, et tal tehingute kohta informatsioon puudus. Tehingu toimumise fakti saab tõendada tehingus osalenud poolte ütlustega, lepingutega ja tehingu sooritamist tõendavate arvetega. H. Vessart on kinnitanud, et lepingute juriidilisele poolele ta tähelepanu ei pööranud, tema neid alla ei kirjutanud. Tema roll
9. jaanuari 2004.a. küttepuude hanke lepingu osas piirdus vaid lepingu teksti koostamisega. Apellandi hinnangul ei ole H. Vessarti süüdistusaktis ja kohtuotsuses valeütlustena esiletoodud asjaolud käsitletavad E. Pärnpuu süüdistuse tõenduseseme seisukohalt oluliste asjaolude moonutamisena ega vasta KarS § 320 lg.2 objektiivsele tunnusele. Kohtuotsuses pole põhjendatud, mille alusel kohus järeldas, et H. Vessart andis valeütlusi
10. märtsil 2006.a kohtus, mitte aga kohtueelse menetluse ajal
11. oktoobril 2004.a. Kohtuotsuse põhjenduste puudumine on KrMS § 339 lg.1 p.7 täheldatud oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks, millega kaasneb kohtuotsuse tühistamine. Kohus ei ole piisava põhjalikkusega tõendeid uurinud ning teinud otsuse kohtualusest kujunenud mulje põhjal. Kohus märgib , et H. Vessart oli huvitatud andma ütlusi oma „leivaisa“ E. Pärnpuu kasuks. Sõnaraamatu kohaselt peetakse „leivaisa“ all silmas tööandjat. Kohus on jätnud tähelepanuta, et H. Vessarti töösuhe Kullamaa valla kommunaalnõunikuna lõppes
12. märtsil 2006.a. ning E. Pärnpuu pole kunagi olnud H. Vessarti tööandjaks. See asjaolu kinnitab, et kohus ei ole kohtuotsuse tegemisel tutvunud
13. märtsi 2006.a. kohtuistungi protokolliga. Tõendite hindamata jätmine on KrMS § 60 lg.1 ja § 61 lg.1 oluliseks rikkumiseks. Süüdistusaktis ei tooda välja ühtegi konkreetset ütlust 2002/2003.a. kohta, milles oleks tegemist tõenduseseme olulise asjaolu moonutamisega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et
14. oktoobril 2004.a. kohtueelsel menetlusel ütlusi andes on H. Vessart selgitanud, et ei oska küttepuude 2002/2003.a. hanget kirjeldada, sest see oli enne tema tööleasumist organiseeritud ja tal puudus vajadus seda uurida. Seega H. Vessart ei saanud tehingutest midagi teada ja ütlustes võis väljendada vaid oletusi 2002/2003.a. kütteperioodil Kullamaa Keskkooli küttepuudega varustamise kohta.
15. märtsi 2006.a. kohtuistungil kinnitas H. Vessart, et tehingutest midagi ei teadnud ja oli üllatunud kui 2003.a. kevadel tulid arved OÜ-lt L. M., sest arvas et puid toob R-E OÜ. Vallavanem kinnitas talle, et puid toob OÜ L. M.. H. Vessart pole kohtus andnud tõendamise asjaolude kohta olulisi ütlusi, sest edastas vaid vallavanemaga peetud vestluse sisu, mitte aga oma teadmisi sellest, kes tegelikult koolile küttepuid müüs. Valeütlusena pole hinnatav tunnistaja poolt üksikute asjaolude täpsem selgitamine kohtu ja teiste menetlusosaliste küsimustele vastamise käigus. Valeütluse andmiseks pole ka see, et tunnistaja ei rääkinud uurijale OÜ L. M. poolt 2003/2004.a. keskkoolile küttepuude toomisest. H. Vessart ei ole 2003/2004.a. küteperioodiks vajalike puude ostmise asjaolusid kellegagi täpsustanud ning ta pidas loomulikuks, et see toimub varasema perioodiga sarnaselt. Arvamine ei ole teadmisega samatähenduslik ning kohtus küsitluse käigus asjaolude täpsustamine pole valeütluseks. Kriminaalasja eeluurimisel
16. oktoobril 2004.a. antud ütlustes selgitas H. Vessart, et 5.jaanuari 2004 a. küttepuude tarneleping valla ja L. M. OÜ vahel oli vajalik vaid selleks, et oleks kellele esitada nõue kooli küttepuudega varustamise katkemise puhu. Küttepuid tarniti vanal viisil ja ametiisikuna huvitus ta vaid sellest, et koolid saaks köetud. Seega pole H. Vessart ei eeluurimisel ega kohtus andnud sisulisi ütlusi 2003/2004.a. puudega varustamise lepingute kohta, mis täidaksid KarS § 320 sätestatud süüteokoosseisu. Lumetõrje töödega seonduva puhul on H. Vessart kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et 2002/2003.a. lepingud olid sõlmitud enne tema tööle asumist ja neist ta midagi ei tea.
17. märtsil 2004.a kohtuistungil kinnitas ta samuti, et võib vaid arvata, kuidas lumekoristustööd käisid. Apellandile on arusaamatu, milles nägi süüdistus ja kohus neis ütluste vastuolu, mis oleks käsitletav kuriteona KarS § 320 järgi. 2003/2004.a. lumetõrjetööde perioodi kohta ei tooda süüdistusaktis välja ühtegi H. Vessarti ütlust ja seetõttu on kohtus otsust tehes meelevaldselt süüdistuse piire laiendanud. H. Verssarti ütlustest uurija juures
18. oktoobril 2004.a. tuleneb, et tegelikult ta ei teadnud milline äriühing 2003/2004.a. lumetõrjet teotas, kuna arvas, et kõik kulges vagu varem. Ta oli harjunud helistama M. J.. Kohtus H. Vessart täpsustas, et helistas ka A.. Ütluste kohtus täpsustamine on mõistetav, sest uurijale ütluste andmisest kuni kohtuistungini kulgenud aja jooksul said asjad talle enam selgeks ja ütluse täpsustumine ei ole valeütlus. H. Vessart on selgitanud, et uurija on teda valeti mõistnud ja protokollinud nagu ta teadnuks, et 2003/2004.a. lükkas teedel lund R-E OÜ. Tegelikult tal sellist informatsiooni ei olnud ja alles OÜ-lt L. M. arveid saades ning vallavanemaga vesteldes kuulis, mis firma seda tööd teeb. Kohtueelsel menetlusel uurija protokollitud ütluste erinevus kohtus antud ütlustest ei tähenda iseenesest KarS § 320 sätestatud kuriteo toimepanemist. H. Vessart on selgitanud, et kohtus antud ütlused on õiged ja uurija poolt on ütlused ebatäpselt protokollitud. Samuti on H. Verssart selgitanud, et kuna viibis uurija juures väga kaua siis luges läbi vaid protokolli alguse. Hiljem hakkas ta protokolli õigsuses kahtlema. Kohus pole sellel asjaolule oma hinnangut andnud. Uurija Merle Mäesalu ütlused kohtus pole objektiivsed ega tõenda, et uurija ülekuulamise käigus H. Vessartile suunavaid küsimuse ei esitanud ja ütlused õigesti protokollis. Vastupidise tunnistamine tõendaks kriminaalmenetluse seadustiku nõuetest mittekinnipidamist ja ütluste andmist ise enda vastu. Kohus on ebaõigesti lugenud tõendatuks KarS § 320 koosseisu subjektiivse tunnuse, s.o. otsese tahtlusega teadvalt valeütluste andmise. Kohtuotsuses esile toodu asjaolud - H. Vessarti töötamisest E. Pärnupuu juhitavas vallavalituses kommunaalnõuniku ametikohal sellekohast eriharidust omamata ja sellest tulenev motiveeritus anda E. Pärnpuu süüd vähendavaid ütlusi - ei tõenda otsest tahtlust tõendi kunstlikuks loomiseks teadvalt valeütluse andmisega. Kohtuotsuse pole põhjendatud, miks kohus nii leiab ja mis seda tõendab. Üllatav ja meelevaldne on kohtu järeldus, et valeütluste andmise motiiviks võiks olla H. Vessartil erihariduse puudumine, sest sellist asjaolu ei tõenda üksi kohtus uuritud tõend. Kohtueelsel menetlusel tunnistaja poolt antud ütluste avaldamine kohtus teenib eesmärki otsustada, kas tunnistaja on tõendiallikana usaldusväärne. Eitava vastuse korral tuleb tunnistaja ütlus tõendikogumist kõrvale jätta. See aga ei tähenda, et tunnistaja on toime pannud KarS § 320 sätestatud kuriteo. Apellandi hinnangul ei saa H. Vessarti poolt teise kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus antud ütluste protokolliga tõendada, et tunnistaja andis kohtuistungil valeütlusi. Protokollitud ütluste KrMS § 289 alusel avaldamine võimaldab hinnata tunnistaja usaldusväärust ega loo tõendit käesoleva süüdistusasja menetluses. Seetõttu taotletakse Pärnu Maakohtu
19. aprilli 2009.a. otsuse tühistamist ja uue kohtuotsusega H. Vessarti õigeksmõistmist ning tema kasuks kohtukulude väljamõistmist Eesti Vabariigilt. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav H. Vessart ja vandeadvokaat T. Nurm toetasid apellatsiooni täies ulatuses. Kaitsja esitas taotluse ja arvestused süüdistatava H. Vessarti poolt valitud kaitsjale makstud tasu 30 090 kr. menetluskuluna riigilt väljamõistmise kohta. Ringkonnaprokurör I. Kalda vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ei nõustub apellatsiooniga selles, et maakohus on H. Vessarti süüdistuse arutamisel rikkunud KrMS § 268 lg.1 sätet, mille kohaselt toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Kriminaaltoimikus olevast süüdistusaktist ( II kd, tl. 1-2 ) ja kohtuistungi protokollist ( tl.2830 ) nähtub, et H. Vessarti süüdistuse kohtulik arutamine toimus riikliku süüdistust esindanud prokurör poolt kohtuistungil ettekantud süüdistusakti järgi, mis oli prokuratuuri poolt KrMS § 226 korras kohtusse saadetud ja mille järgi oli H. Vessart kohtu alla antud. Kohtuliku arutamise käigus prokurör H. Vessarti süüdistus ei muutnud, ei täiendanud ega uut süüdistusakti ei koostanud. Pärnu Maakohtu
20. mai 2007.a. määrusest kriminaalasjas nr.1-05-311, millega riikliku süüdistust esindava prokuröri ettepanekul avaliku huvi puudumise tõttu kriminaalmenetlus Einar Pärnpuu süüdistuses KarS § 289 ( § 300-1 lg.1 ) ja KarS § 344 lg.1 järgi lõpetati nähtub, et ametiseisundi kuritarvitamise või toimingupiirangu rikkumise süüdistuse tõendamiseseme asjaoludeks olid muu hulgas ka Kullamaa vallavanemale E. Pärnpuule keelatud toimingud ajavahemikul 2003.a. märtsist kuni septembrini ning 2004.a. jaanuarist kuni aprillini ( inc.) koolide tarbeks küttepuude ja valla teedele lumetõrjeteenuse ostmisel R-E OÜ-lt. Seega oli E. Pärnpuu süüdistuse kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul arutamisel H. Vessarti tunnistajana antud ütlustega tõendamise tähtsaks asjaoluks, kas E. Pärnpuu tegi ajavahemikel 2003.a. märtsist kuni septembrini ja 2004.a. jaanuarist kuni aprillini K. V.e nimel tehinguid, koolidele küttepuudega varustamiseks ja lumetõrjetöödeks valla teedel, tema endaga seotud R-E OÜ-ga või muu isikuga, s.h. OÜ-ga L. M.. Vastupidi apellandile, ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et käesolevas kriminaalasjas võivad KarS § 320 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste kindlaks tegemisel olla tõendina kasutatavad kriminaalasja nr. 1-05-311 kohtueelse menetluse ajal
21. oktoobril 2004.a. ja kohtuliku arutamise ajal
22. märtsil 2006a. protokollitud H. Vessarti poolt tunnistajana antud ütlused Kullamaa valla koolidele küttepuude varumise ja teedel lumetõrjetööde tegemise asjaolude kohta. Kriminaalasja menetluse erinevatel etappidel tunnistaja poolt antud ütluste lahknevust tõenduseseme olulistest asjaoludes saab kindlaks teha KrMS § 74 kohase tunnistaja ülekuulamise protokolli ja KrMS § 155 kohasesse kohtuistungi protokolli kandud tunnistaja ütluste kõrvutamisel. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooni väitega, et tunnista ütlus kajastab isiku poolt ütluste andmisele eelnenud ajal, ehk minevikus teada saadud tõendamiseseme asjaolusid. Need asjaolud võivad olla teada saadud nii ütlusi andva isiku enda kui teiste isikute poolt toimepandud tegude või nähtuste ja asjade vahetu meelelise tajumise teel. Tunnistajana H. Vessarti poolt uurimisasutuses ja kohtus antud ütlused on ühetaolised selles, et 17.aprillil 2003.a. Kullamaa valla kommunaalnõunikuna tööle asudes ja enda töövaldkonda tundma õppides („ …püüdsin informatsiooni saada erinevatest kabinettidest …“ II kd., tl.109 ) sai teada, et varem sõlmitud lepingute järgi toob koolidele küttepuid R-E OÜ ja kuna kõik toimis, siis tema sellesse sekkuma ei pidanud. Samuti kattuvad kohtueelsel menetlusel ja kohtus tunnistajana antud H. Vessarti ütlused selles, et ka 2003.a. kevadel ja 2003/2004.a. kütteperioodil kooli katlakütjad suhtlesid vahetult R-E OÜ tootmisjuhi M. J. ja küttepuud tõi kooli kohale R-E OÜ ( II kd.,tl. 78; 109). H. Vessarti poolt kriminaalasjas nr. 1-05-311 tunnistajana antud ütluste kohaselt ei ole ta Vallavalituse ja ettevõtjate vahel küttepuude tarnimise või lumetõrjetööde teenuse osutamise kohta aastatel 2002 ja 2003 koostatud lepinguid näinud. Tema ise koostas 2004.a. jaanuaris lepingu Vallavalituse poolt koolidele küttepuude ostmiseks OÜ-lt L. M.. KrMS § 68 lg.5 kohaselt on tunnistaja ütlus tõendiks tõenduseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel üksnes juhul kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Kriminaaltoimikus olevast Pärnu Maakohtus E. Pärnupuu süüdisuse arutamisel koostatud protokollist nähtub, et tunnistajatena on ütlusi on andnud R-E OÜ tootmisjuht M. J. ja L. M. esindaja Ü. A.. Nimetatud asjaolu tõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et kriminaalasjas nr. 1-05-311 menetluse erinevatel etappidel uurimisasutuses ja kohtus H. Vessarti poolt tunnistajana antud ütlused 2002 / 2003 ja 2003 / 2004.a. K. V.e ja R-E OÜ vahel koolidele küttepuude tarnimise ja teedel lumetõrje tegemise kohta lepingu ( -te ) olemas-olust on tunnistaja saanud teadlikuks üksnes teistelt isikutelt kuuldu vahendusel ning seetõttu ei ole H. Vessarti ütlus tõenduseseme olulise asjaolu tuvastamiseks kõlblik tõend. Tunnistajana on H. Vessart uurimisasutuses kui kohtus ütlusi andes teatanud kuuldusest K. V.e ja R-E OÜ vahelistest tehingutest, mis on talle teiste isikute kaudu teatavaks saanud. Vahetult on H. Vessart ise näinud OÜ L. M. poolt K. V.ele esitatud arveid ja koostanud lepinguprojekti kus poolteks olid K. V. ja OÜ L. M.. K. V.e ja R-E OÜ vahel tehingute sooritamise asjaolu saavad tõendada tehingus pooli esindanud, tehingu sooritamise juures viibinud, sõlmitud lepingut vahetult näinud isikute ütlused, lepingudokument ise või muu tõend, mis vahetult kajastab tehingu tegemist, selle sisu v. m. s. Käesoleva kriminaalasja kohtueelsel menetlusel H. Vessarti süüdistuses KarS § 320 järgi koostatud süüdistusaktis pole ühtegi sellist tõendit nimetatud ega Pärnu Maakohtu
23. aprilli 2009.a. istungi protokolli kohaselt kohtus vahetult uuritud ( II kd., tl. 28- 41) ega Pärnu Maakohtu
24. aprilli 2009.a. otsuse põhiosas tõendina hinnatud. Kriminaalasjas nr. 1-05-311 avaliku huvi puudumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ei ole Pärnu Maakohus andnud hinnangut mitte ühelegi kohtus vahetult uuritud tõendi usaldusväärsusele, s.h. tunnistajana ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadavalt vale ütluste andmise eest hoiatatud H. Vessarti kohtuistungil protokollitud ( II kd. tl. 108-117 ) ütluste usaldusväärusele. Samuti pole maakohus kohtus vahetult uuritud tõendite kogumi põhjal võtnud seisukohta E. Pärnpuu poolt süüdistusaktis kirjeldatud ja KarS § 289 ( § 300-1 lg.1 ) ja § 344 lg.1 järgi kvalifitseeritud tegude toimepanemise süü tõendatuse kohta. E. Pärnpuu pole enda inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud. Karistusregistris pole kannet E. Pärnpuu suhtes jõustunud süüdimõistva kohtulahendi kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole E. Pärnpuu süüdistusasjas tehtud ja jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kirjeldatud faktiliste asjaolude põhjal võimalik otsustada, et tunnistaja H. Vessarti poolt
25. märtsil 2007.a. antud ütlustes tahtlikult moonutati tõenduseseme olulisi asjaolusid, mistõttu kohus on need ütlused mitteusaldusväärsetena tõendite kogumist kõrvale jätnud. Samuti pole võimalik otsustada, milliste usaldusväärsete tõenditega on tunnistaja H. Vessarti kohtus antud ütlustes teatatud asjaolud kummutatud. Vaidlustatud Pärnu Maakohtu
26. aprilli 2009.a. otsuses puuduvad samuti põhjendused, milliste faktiliste asjaolude kogumi alusel maakohus järeldas, et usaldusväärsed on H. Vessarti poolt tunnistajana
27. oktoobril 2004.a. uurimisasutuses antud ütlused ja tõendamiseseme seisukohalt tähtsaid asjaolusid moonutvad ütlused on antud 16.märtsil 2006.a. kohtus. E. Pärnpuu süüdistuses menetletud kriminaalasjas nr.1-05-311 kogutud tõendite usaldusväärsuse ega kriminaalasjas nr. 1-05-311 kohtu alla antud isiku süü tõendatuse hindamine ei ole kohtuliku arutamise esemeks käesolevas kriminaalasjas H. Vessarti süüdistuse arutamisel vandeadvokaadi T. Nurme apellatsiooni alusel. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et nii uurimisasutuses tunnistajana ülekuulamisel kui E. Pärnpuu süüdistuses maakohtus tunnistaja ütlusi andes on H. Vessart K. V.e ja R-E OÜ tehingute kohta edastanud arvamusi teistelt isikutelt kuuldu põhjal, mistõttu tunnistaja poolt teatatud asjaolud ei saa olla tõendiks E. Pärnpuu süüdistuse tähtsate asjaolude – Kullamaa vallavanema E. Pärnpuu tehingutest R-E OÜ-ga koolidele küttepuude ja teede lumetõrjetööde teenuse ostmises - tõendamisel. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et H. Vessarti poolt kriminaalasja nr. 1-05311 menetluse erinevatel etappidel antud ütlustes erisused ei ole hinnatavad tõendamisel tähtaste asjaolude moonutamisena ega vasta KarS § 320 sätestatud kuriteokooseisu objektiivsele tunnusele Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga ka selles, et Pärnu Maakohtu
28. aprilli 2009.a. otsuses sisuliselt puudub põhjendus, millistele tõenditele tuginevalt luges maakohus tõendatuks, et H. Verssart otsese tahtlusega andis
29. märtsil 2006.a. kohtus tunnistajana teadvalt valeütlusi. KarS § 16 lg.3 defineeritud otsese tahtluse puhul on määrav intellektuaalne element ehk see ,et H. Vessart kindlasti teadis, et E. Sarapuu süüdistuse arutamisel Pärnu Maakohtus tunnistajana ütlusi andes moonutab tõendamise seisukohalt olulisi ja tähtsaid faktilisi asjaolusid. Selliseid faktilisi asjaolusid ei ole vaieldamatult tuvastatud ka ringkonnakohtu istungil. Kriminaalmenetluse erinevatel etappidel antud ütluste lahknevus detailides ei ole hinnatav ütluste olulise vastuoluna ning veel vähem teadvalt antud valeütlusena. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.2 ; § 340 lg.2 p.1 ringkonnakohus tühistab kuriteokoosseisu puudumise tõttu täies ulatuses Pärnu Maakohtu
30. aprilli 2009.a. otsuse Hillar Vessarti KarS § 320 lg.2 järgi süüditunnistamise, mõistetud rahalise karistuse ja sundraha väljamõistmise osas ning mõistab Hillar Vessarti KarS § 320 lg.2 järgses süüdistuses õigeks. Apellatsioon rahuldada. Valitud kaitsjale makstud tasu arvatakse KrMS § 175 lg.1 p.1 kohaselt kriminaalasja menetluskulude hulka, millised KrMS § 181 lg. 1 kohaselt hüvitatakse õigeksmõistva kohtuotsuse korral riigi poolt. Advokaadibüroo Leppik & Partnerid poolt esitatud taotlusest, arvetest nr.229-N ja nr.313-N ning Swedbanki toimingute väljavõtetest nähtub, et H. Vessart on Advokaadibürooga Leppik & Partnerid sõlmitud kliendilepingu nr.91-N järgi maksnud valitud kaitsja poolt esimese ja teise astme kohtumenetluses kokku 17 tunni jooksul osutatud õigusabi eest, koos käibemaksuga 30 090 kr. Ringkonnakohtu hinnangul pole H. Vessar põhjustanud menetluskulusid oma kohustuse täitmata jätmise või eneserõõnaga. Valitud kaitsjale õigusabi eest H. Vessarti poolt makstud tasu, arvestatuna 1500 kr. ühe tunni eest, vastab Tallinnas tegutsevate advokaadibüroode tavalisele tariifimäärale ning on mõistliku suurusega. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 185 lg.1; § 189 lg.2 mõista välja Eesti Vabariigilt menetluskuluna 30 090 ( kolmkümmend tuhat üheksakümmend ) kr. Hillart Vessarti kasuks kriminaalasjas nr.1-08-7473 valitud kaitsjale makstud tasu hüvitisena. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA M. PREIMER