4-07-7312/2

4-07-7312 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 08 mail 2009.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Silvi Väikmeri Menetlusliik Kaebemenetluses Väärteoasi Margus Merima kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivkonstaabel A Ojasaare poolt 24.11.2007.a tehtud kiirmenetluse otsusele nr. 115686364 Menetlusosalised kaebuse esitaja Margus Merima (ik. 36706140220), elukoht: xxx; kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse konstaabel H Küünarpuu Kohtuistungi toimumise aeg

1. aprillil 2009.a. Tallinnas Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Margus Merima; Kohtuväline menetleja H Küünarpuu; Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku § - dest 132 p 1; 133-135 otsustas: Jätta Margus Merima kaebus rahuldamata, Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivkonstaabel A Ojasaare poolt 24.11.2007.a tehtud kiirmenetluse otsus nr. 115686364 jätta muutmata. Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU: 2 Põhja Politseiprefektuuri
2. novembri
3. a kiirmenetluse otsusega karistati Margus Merimad liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut (1800 krooni). Otsuse kohaselt juhtis Margus Merima
4. novembril 2007 Harju maakonnas Harku vallas Instituudi ja Ristiku tänava ristmikul mootorsõidukit kiirusega 82±3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Margus Merima 10.12.2007.a Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt sõitis ta kiirusega 50—60 km/h kui politseiametnik ta sõiduki kinni pidas. Kiirusemõõdiku näit, mida politseinik talle näitas, võis olla varem salvestatud. Kokkuvõttes leidis menetlusalune isik, et kiiruse ületamine tema poolt ei ole tõendatud. Kohtule esitatud kaebuses kaebuse esitaja Margus Merima märkis, et politseinik, kes oli sündmuskohal eravärvides politseiautoga, pidas ta kinni ja näitas talle kiirusemõõtjat, millel oli salvestatud näit 82 km/h. Kuna lubatud kiirus antud kohas oli 50 km/h, siis asus politseinik selle kiirusemõõtja näidu põhjal kohe väärtegu protokollima. Ta on veendunud, et tema sõiduki kiirus oli vahemikus 50-60 km/h. Ta arvab, et politseinik näitas talle varem salvestatud kiirusenäitu. Politsei auto oli pargitud kõrvaltänavasse ja politseinik jooksis sealt välja teda peatama. Ta nägi politseinikku alles siis, kui teele jooksis ja koheselt märguandel ta ka peatas sõiduki politseiniku juures. Kui politseinik üksinda kiirust mõõdab, siis peaks sõnade kinnituseks olema autos paigaldatud videokaamera salvestus. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 2.04.2009.a. toimunud kohtuistungil üle kuulatud kaebuse esitaja Margus Merima märkis, et tema jääb kohtule esitatud kaebuse juurde ja taotleb otsuse tühistamist, selgitades kohtule, et tema sõitis Harku suunas, autos oli ka abikaasa. Kiirus ei olnud tal lubatust kõrgem, kuna muidu ei oleks ta saanud peatuda kohakuti politseinikuga, kes ootamatult kõrvaltänavalt teele hüppas. Politseinik teostas liiklusjärelevalvet üksinda, mida ta poleks tohtinud teha. Kohtuvälise menetleja ametnik vaidles esitatud kaebusele vastu, asudes seisukohale, et rikkumine on leidnud tõendamist ja määratud karistus menetlusalusele isikule on õige. Kiirust mõõteti taadeldud mõõtevahendiga, ükski seadus, ega ka madalamalseisev õigusakt ei kohusta politseinikke teostama liiklusjärelevalvet vähemalt kahekesi, otsus on põhjendatud, rikkumine tõendatud. Kohus toimetas ka paikvaatlust 24.04.2009.a Harju Vallas Instituudi tee ja Ristiku tänava ristmikul, mõõtes liikluskorraldusvahendi – 50 km/h kehtestava märgi kauguseks Ristiku tänava nurgalt 296, 2 meetrit. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad, uurinud kõiki väärteoasjas kogutud ja kohtuliku uurimise käigus avaldatud tõendeid leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et ei ole piisavalt tõendatud, et mõõdetud kiirus, mis märgiti väärteoprotokolli, oleks olnud just kaebaja poolt juhitud sõiduki kiiruseks, kuna politseinik oli sündmuskohal üksinda. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kohapeal koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki sõidukiirust mõõdeti kiirusemõõteseadmega Ultra Lyte nr UX018488, millist on akrediteeritud inspekteerimisasutuses 3 taadeldud ja mille kohta on välja antud taatlustunnistus nr T07-1295/
5. Seadet testiti ka veel mõõtmise päeval 24.11.2007 kell 09.00 ning seade oli töökorras. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et puudub igasugune alus kahelda 24.11.2007.a kell 09.00 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Margus Merima on rikkunud LE § 126 p 3 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Kohtul puudub ka alus arvata, et politseiametnik oleks liiklusjärelevalve käigus teadlikult fikseerinud ebaõigeid andmeid. Seega on kaebuses esitatud väide selle kohta, et temale näidatud kiirusmõõteseadme näit võis olla fikseeritud varem, et mõõdetud oli mõne teise sõiduki kiirust, asjakohatu. Kohtu siseveendumust selles, et tegelikult oli Margus Merima kiiruse ületamise ikkagi toime pannud, süvendab asjaolu, et ülekuulamisel sündmuskohal 24.11.2007.a menetlusaluse isikuna on Margus Merima oma süüd tunnistanud andes ütluse selles, et „Ületasin kiirust, ei märganud piirangu märki.“ Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik