4-09-4686/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.mai 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-4686 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Albert Lensmendi väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 ja LS § 747 järgi Menetlusalune isik Albert Lensment, isikukood 38402110250, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub 05.mai 2009.a. Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna, esindaja H Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 48, 63 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Albert Lensment LS § 741 lg 2 ja § 747 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 7 (seitse) päeva. Kohustada Albert Lensmenti asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 01.06.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Albert Lensmendi poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Albert Lensmendi suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna poolt on 07.03.2009.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1104178 selle kohta, et Albert Lensment 07.03.2009.a. kella 22.45 ajal Tallinnas Kolde pst maja nr 96 juures liikudes Sõle tn poole, juhtis sõidukit XXX, reg. märk xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 01.01.2009.a. kuni 30.06.2009.a., juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata korraline tehniline ülevaatus. Kirjeldatud tegevusega rikkus Albert Lensment LS § 20 lg 1 ja LE § 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2 ning § 747 järgi ettenähtud väärteo. Samuti on Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna poolt 15.03.2009.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1073995 selle kohta, et Albert Lensment 15.03.2009.a. kella 21.12 ajal Tallinnas Tuulemaa maja nr 2 juures liikudes Tuulemaa tn 6 poole, juhtis sõidukit XXX , reg. märk xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus Albert Lensment LS § 20 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Albert Lensment kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu üle tema emale 08.04.2008.a. Kooskõlas VTMS § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Ta jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Albert Lensmendi süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isikut tuleks karistada arestiga, kuna eelnevatest karistustest ei ole Albert Lensment järeldusi teinud, rahatrahvid on suures enamuses tasumata. Kuna tegemist on esmase aresti määramisega, siis võiks käesolevas asjas määrata aresti 7 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Albert Lensmendi süü väärteo toimepanemises 07.03.2009.a. on tõendamist leidnud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille järgi menetlusalune isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt 07.03.2009.a. (I köide lk 2) ja päringuga tehnilise ülevaatuse läbimise kohta sõidukil XXX , reg. märk xxx, millest nähtuvalt teostati nimetatud sõidukil viimane tehniline ülevaatus 07.12.2007.a. järgmine ülevaatus oleks pidanud toimima novembrikuus 2008, kuid seda ei oldud tehtud, mistõttu Albert Lensmendi poolt juhitud sõidukuil oli 17.03.2009.a. tehniline ülevaatus läbimata (I köide lk 3). Nähtuvalt korrakitseosakonna õiendist oli Albert Lensmendilt juhtimisõigus 6 kuuks ära võetud alates 01.01.2009.a (I köide lk 6,7). Albert Lensmendi poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg 2 ja § 747 järgi on õige. Albert Lensmendi süü väärteo toimepanemises 15.03.2009.a. on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta ei eita sõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta (II köide lk 1), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega, mille järgi kõrvaldati Albert Lensment sõiduki juhtimiselt 15.03.2009.a. (II köide lk 2 2), samuti on menetlusalune isik ka varem, so 07.03.2009.a., mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (II köide lk 10). Albert Lensmendi poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg 2 järgi on õige. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud teod toime tahtlikult, kuna ta teadis, et tal puudub õigus sõidukit juhtida. Vaatamata sellele teadmisele asus Albert Lensment mootorsõidukit juhtima. Samuti peab juht olema veendunud, et sõiduk, mida ta juhtima asub, on tehniliselt korras ja seda kinnitab tehnilise ülevaatuse korraline läbimine. Albert Lensment selles ei veendunud ning seetõttu on tema poolt toime pandud tegu, sõiduki, millel on tehniline ülevaatus läbimata, juhtima asumine, ettevaatamatusest. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid selles osas tema tahtlust. Isik on pannud toime ühe teo ning seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu.. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Albert Lensmenti on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid on enamuses tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ametlik sissetulekuallikas. Albert Lensment ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on korduvalt Albert Lensmenti karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Lisaks on Albert Lensmenti karistatud muude liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega ei ole Albert Lensment hoolimata varasematest pikema aja jooksul määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 7 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.juuni 2009.a. Aulike Salo Kohtunik 3