4-09-8055/4

Väärteoasi nr.4-09-8055 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 02.06.2009.a. Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja PP KKO liiklusmenetlustalituse 23.04.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,09,002292 Kuido Perkeri karistamises LS § 7419 lg 1,2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) KUIDO PERKER, isikukood 36810150301, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA Tühistada Põhja PP KKO liiklusmenetlustalituse 23.04.2009.a 2376,09,002292 osaliselt lisakaristuse osas, kergendades karistust. otsus väärteoasjas Mõista Kuido Perkerile LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima otsuse jõustumisest. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. KAEVATAVA OTSUSE SISU Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Kuido Perkerit LS § 7419 lg 1,2 alusel rahatrahviga 10200 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks selle eest, et tema 03.04.2009.a. kella 22.50 ajal Raasiku vallas Jägala –Raasiku teel juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. KAEBUSE SISU Kuido Perker taotles temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamist või alternatiivselt lisakaristuse lühendamist. Taotlust põhjendati juhtimisõiguse vajalikkusega tööülesannete täitmiseks. Kaebaja leidis, et talle määratud lisakaristus on ka liiga pikk, kohtuväline menetleja ei ole arvesse võtnud kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust. KOHTU SEISUKOHT Kohtuväline menetleja – Põhja PP KKO liiklusmenetlustalitus – kirjalikus vastulauses ei nõustunud kaebuse rahuldamisega, leides, et karistus on õiglane ja proportsionaalne. Kohus, tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega, leidis, et Kuido Perkeri poolt mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga. Väärteo toimepanemist kaebuse esitaja ei vaidlustanud. Vaidlusobjektiks ei ole ka rahatrahvi suurus, sellepärast kohus põhikaristuse suurusel ei peatu. Lisakaristuse kohaldamise vajalikkuses nõustub kohus kohtuvälise menetleja arvamusega. Joobes juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist, sest joobes juht ei suuda tajuda adekvaatselt enda ümber toimuvat. Arvestades olukorda, kus alkoholijoobes juhtimine on muutunud tõsiseks probleemiks, on põhjendatud selliste juhtide karistamine lisaks rahatrahvile ka juhtimisõiguse äravõtmisega teatud perioodiks. Asjaolu, et kaebajal on vaja juhtimisõigust töötamiseks, ei ole aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmisel. Töökoht oli olemas ka 3.aprillil 2009.a., kui teadlikult joobnuna autorooli istuti ja sõitma mindi. Juhtimisõigusest ilmajäämise võimalusele tulnuks siis mõelda, sest autojuht peab tundma liiklusseadust ja teadma võimalikke karistusi liikluseeskirjade rikkumise eest. Lisakaristuse kohaldamise pikkuse osas nõustub kohus kaebajaga. LS § 7419 lg 2 näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise 3-st kuni 9 kuuni. Kuna varasemad samaliigilise rikkumise eest määratud ja mõistetud karistused on kustunud, ei saa neid enam arvesse võtta. Sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud. Kohtuväline menetleja, märkides kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse, ei ole seda siiski karistuse määramisel arvestanud. Eeltoodu alusel, võttes arvesse kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kergendab kohus lisakaristust alla sanktsiooni keskmise. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, VTMS § 132 lg 2. Kohtunik 2