4-09-4302 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprillil 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-4302 (KM004984) Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Menetlusalune isik Kuldar Kinko, isikukood: 36502132714, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Tartu Linnavalitsus Väärteoasi Kuldar Kinko kaebus Tartu Linnavalitsuse väärteouurija Astrid Hanseni 06.03.2009.a. otsuse peale, millega karistati Kuldar Kinkot ÜTS § 547 lg. 1 järgi rahatrahviga 480 krooni Istungil osalenud isik Kaebuse esitaja: Kuldar Kinko Kohtuvälise menetleja esindaja: menetlusteenistuse juhataja Marek Ranne RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p. 2 Tühistada kohtuvälise menetleja, Tartu Linnavalitsuse väärteouurija Astrid Hanseni 06.03.2009.a. kiirmenetluses tehtud otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Karistada Kuldar Kinkot ÜTS § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, s.o. 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni. Rahatrahv tasuda Tartu Linnavalitsuse arveldusarvele nr. 221014740889 Swedbank AS-is 15 päeva jooksul arvates 23.04.
- a. Rahatrahvi tasumisel märkida selgituseks otsuse number KM
- Kui eelnimetatud tähtpäevaks ei ole rahatrahvi tasutud, pööratakse otsus sundtäitmisele ja kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 13.05.2009.a. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus. Tartu Linnavalitsuse väärteouurija Astrid Hanseni 06.03.
- a otsusega määrati Kuldar Kinkole ÜTS § 547 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 8 trahviühiku ulatuses, s.o. 480 krooni. Otsuse kohaselt 06.03.
- a kella 19 47 ajal Tartu linna avalikul liiniveol, liinil nr. 5 Kuldar Kinko sõitis bussis sõiduõigust tõendava dokumendita. Komposteeris kontrolli käigus sõidupileti. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tõenditeks on menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused. Kaebuse sisu ja põhjendused. Kuldar Kinko esitas kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada, sest trahv on määratud ebaõiglaselt. Kaebuse põhjenduste kohaselt sisenes Kuldar Kinko liinil nr. 5 bussi ning komposteeris pileti. Järgmises peatuses sisenesid bussi kontrolörid ning väitsid, et ta on komposteerinud pileti kontrolli käigus. Bussikontrolörid ei arvestanud tema väiteid pileti õigeaegsest komposteerimisest. Talle öeldi, et kui ei meeldi, kaeba kohtusse. Arusaamatu on, miks nad ei tahtnud võtta teistelt sõitjatelt tunnistusi, mis oleks kinnitanud tema õigeaegset pileti augustamist. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kuldar Kinko andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et
- märtsi õhtul kella 19.45 paiku sisenes ta Anne peatuses bussi nr. 5 tagumisest uksest ja liikus keskmise ukse suunas, et komposteerida talong. Ta komposteeris talongi ja jäi keskmise ukse juurde seisma. Sõpruse peatuses, mis on järgmine peatus, toimus kontroll ja keskmise ukse juurde tuli Astrid Hansen, protokolli koostaja. Tunnistaja Koit Palo sisenes esimesest uksest, jõudis temani, võttis pileti ja nõudis isikut tõendavat dokumenti. Ta esitas sõidudokumendi. Öeldi, et ta komposteeris kontrolli käigus. Jääb arusaamtuks, mis tähendab komposteerimine kontrolli käigus. Ta seisis kompostrist kaugemal. Neil oli ühe naisega ka sama probleem, et komposteeris kontrolli käigus. See naine lasti minema. Teda kutsuti kontrolli bussi ja koostati kiirmenetluse otsus. Ta küsis, et kes on nendepoolne tunnistaja ja oli üks pikem härra, kes ütles, et tema on tunnistaja. Menetlusalune isik väidab, et ta komposteeris omast arust õigel ajal pileti. On kahtlus, et tunnistaja annab valelütlusi. Kuidas ta sai väljas seista, kui ütleb, et tuli ja küsis minult isikudokumenti. Bussi sisenemise paikkond ei ole talle võõras. Järgmise peatuseni on 100 – 200 meetrit. Buss sõitis Jaama tn. suunas, keeras paremale Jaama tn-le. Talongi komposteeris ristmikul enne seda kui buss keeras Jaama tänavale. Seda ei mäleta milline valgusfoori tuli põles sel hetkel. Tema meelest buss ei seisnud ristmikul, järelikult oli roheline tuli. Enne manöövrit komposteeris pileti. Ta sisenes tagumisest uksest bussi. Buss oli 3 uksega, mitte lõõtsaga. Sõitmise ajal liikus kompostri poole, mis asus keskmise ukse juures, temast vasakut kätt, kui seista bussis sees olijana näoga ukse suunas. Ta pidi inimestest mööda minema kui kompostri poole liikus. Seisis keskel, mitte kompostri juures, kui kontrollid peale tulid. Ukse juures ei saanud seista, sest inimesed soovisid maha minna. Peale komposteerimist jäin seisma bussi keskele, akna juurde. Kui komposteerimise lõpetas, siis buss hakkas jõudma peatusesse, oli juba ära pööranud, sest inimesed hakkasid tulema ukse juurde. Tuli 2 sealt eest ära. Kui komposteerimise lõpetas, siis nägi, et peatus läheneb. Siis tehti uksed lahti ja nad tulid uksest sisse. Kontrolle märkasin siis, kui keskmise ukse juurde tuli Astrid Hansen. Piletikontrolli tunneb ära riiete, vormi järgi. Astrid Hansen selgitas talle õigusi ja võttis ütlused. Astrid Hansen oli see isik, kes seisis keskmise ukse juures. Nemad väidavad vastupidist. Trükitud blanketid olid neil, koostati protokoll, et rikkumine oli. Ta andis omapoolse selgituse ja allkirja. Öeldi, et on veel edasikaebamise õigus. Öeldi, et kiirmenetluses tehakse otsus. Ta ei olnud nõus sellega. Üldse ei olnud selle protsessiga nõus, aga öeldi, et tuleb ära teha, et võib kaevata kohtusse. Kiirmenetluse otsus anti kätte. Tunnistaja Koit Palo andis ütlusi selle kohta, et töötab väärteouurijana 4,5 aastat. Kuldar Kinkot tunneb tööalaselt juba eelmisest korrast, kui oli samasugune probleem. 2 korral on töös temaga kokku puutunud. Eelmisel korral unustas komposteerida pileti. Viimane kord kontrollisid Sõpruse pst. peatuses
- liini. Tunnistaja jälgis väljas keskmise ukse juures, mida tehakse bussis. Ma ei lasknud enne silmist teda, kui teine kontrolör läks bussi sisse esimesest uksest. Kuldar Kinko komposteeris pileti sel ajal. Teine kontrolör seda komposteerimist ei näinud. Sellepärast teevadki nii, et üks kontrolör jääb välja ja vaatab, kes komposteri juures on. Tunnistaja väidab, et nägi selle kindlalt ära ja ootas kuni teine kontrolör temani jõuab. Astrid Hansen ei teadnud seda, et ta kontrollimise käigus komposteeris pileti. Sellel bussil oli väljast ilusti näha kõik, bussi akendel ei olnud reklaame. Kuldar Kinko oli keskmise komposteri juures ja komposteeris pileti ära. Bussil oli 2 kompostrit, esimese ja keskmise ukse juures. Paremal pool olid kompostrid. Eelmine kord, kui K. Kinkoga kokku puutus, oli vist veebruaris, täpselt ei mäleta. Tunnistaja vaatas sel päeval registrit ja K. Kinko nimi oli seal. Vaatas, mille pärast eelmisel korral tehtud trahv. Ütles talle, et eelmine kord oli sama probleem seoses komposteerimisega. Kui teda märkas kompostri juures, siis ei tundnud ära, et varem oleks kokku puutunud temaga. Selgitati õigusi ja kohustusi ja küsiti, et kas on nõus kiirmenetlusega. Selgitatakse, et kui nõus ei ole otsusega, siis õigus kohtusse pöörduda. Tunnistaja Mihhail Parkuš andis ütlusi selle kohta, et ta kontrollib busse teist aastat. Nad olid Sõpruse pst. peatuses. Töö oli jaotatud nii, et tema läks esimesena sisse eesuksest ja läks keskele, kust alustas kontrollimist tagumise otsani. Kui tema bussi läks, siis Kuldar Kinko lõpetas augustamise ja läks teisele poole, akna juurde seisma.. Komposter oli vasakut kätt, tema läks paremale poole tunnistaja poolt vaadatuna. Koit Palo seisis väljas, bussi keskel, ta nägi ka pealt komposteerimist. Kontrolli käigus toimus talongi augustamine. Tunnistaja jõudis bussi keskele, siis kontrolör, kes keskmise ukse juures väljas vaatas, tuli eest sisse ja kontrollib bussi esimese osa. Kuldar Kinko sõidupiletit vaatasid mõlemad Koit Paloga. Viimane nägi ilusti väljast, et oli augustamine. Kui jõudis temani, siis ütles talle, et kontrolli käigu komposteeris pileti. Koit Palo kontrollis rikkuja dokumente. Keegi bussist ei öelnud, et asjata etteheiteid teeme Kuldar Kinkole. Tunnistaja nägi ainult Kuldar Kinkot, kes kompostri juurest läks teisele poole, 3-4 inimest hakkasid väljuma. Tunnistaja Astrid Hansen andis ütlusi selle kohta, et 06.03 õhtusel ajal kella 19.45 paiku, kontrollis ta busse Sõpruse peatuses suunaga Kivilinna poole. Oli liinibuss nr.
- Nad olid tööl neljakesi: Mihhail Parkus, Külli Henn, Koit Palo ja tunnistaja. Tavaliselt on nii, et üks kontrolöridest jääb bussist välja keskmise ukse juurde vaatama. Teine alustab kontrolli bussis ja kolmas ka läheb bussi, annab juhile kontrollaja. Tunnistajal ei olnud kontrollimise kohustust sel päeval. Ta seisis tänaval liinibussi kõrval, vaatasin, et kui keegi väljub bussist, siis vaja kontrollbussi saata või, et jooksu ei paneks. Tunnistaja tegeles menetlusdokumentide vormistamisega. Koit Palo ja Mihhail Parkuš käisid bussis kontrollimas. Külli Henn märkis ainult kontrollaja bussis, pileteid ei kontrollinud. Koit Palo nägi kui härra augustas pileti kui buss jõudis peatusesse. Härral paluti kaasa tulla ja tunnistaja vormistas dokumendid. Luges ette õigused ja kohustused. Tutvustas kahte menetlusliiki ja 3 küsis, kas ta on nõus kiirmenetlusega, mis tähendab, et otsus vormistatakse kohapeal, protokolli ei vormistata. Ta ei keeldunud sellest, oli nõus kiirmenetlusega. Kontrollisid kas on eelnevaid rikkumisi ja selgus, et on rikkumine veel, samaliigilise väärteo eest karistus määratud. Suhtlesid omavahel teiste kontrolöridega sel teemal ja ta kuulis seda ja siis tema käitumine pöördus. Enne oli ta kõigega nõus. Tunnistaja määras karistuseks 8 trahviühikut, 480 krooni. Kui buss seisma jäi peatuses, oli kontrolöridel juba eelnevalt kokku lepitud, kes kontrolli teostavad. Koit Palo kõndis bussi liikudes kaasa keskmise ukse juurde, et näha kas toimib komposteerimine. Mihhali Parkuš läks esimesest uksest sisse. Tavaliselt ongi nii, et see kes siseneb esimesest uksest alustab kontrolli bussi keskelt ja kontrollib lõpuni. Kui M. Parkuš oli jõudnud keskmise kompostri juurde, siis Koit Palo sisenes esiuksest bussi esimest poolt kontrollima. Tunnistaja seisis väljas keskmise ukse juures, tema ei kontrollinud. Väljumise hetkel inimesed kogunevad keskmise ukse juurde, seal võis olla 4-5 inimest. Kokku oli umbes 20 inimest bussis. Kui buss peatub kontrolliks, siis ainult esimene uks avatakse, teised uksed avatakse siis, kui kontroll on lõpetatud. Kontroll kestab 1,5-2 minutit. Buss jõuab peatusesse, see käib kiiresti 20-30 sekundit kui Koit Palo oli juba bussi keskel. Kui inimene kutsub kaasa kellegi bussist tunnistama, siis ei saa seda keelata. Keegi ei ole seni niimoodi tunnistust anda tahtnud. Keegi ei teinud Kuldar Kinkole taksitus kedagi tunnistajaks kutsuda. Kui Kuldar Kinko oli väljunud liinibussist ja oli astumas kontrolöride bussi, siis ütles, et valges jopes naine komposteeris ka kontrolli käigus pileti. See ei olnud Koit Palo nähtavusalas, ta ei näinud täpselt, ütles seda ka Kuldar Kinkole. See naine seisis keskmise kompostri juures. Kui buss on rahvast täis, siis mahub kompostri juurde seisma 7-8 inimest. Bussis ei olnud sel korral kuigi palju rahvast. Komposter asus täpselt keskmise ukse juures, oli Koit Palo vaateväljas, kohe ukse juures kui siseneda. Protokolli õiguste ja kohustuste kohta luges ette, ja näitas kohta, kuhu allakiri tuleb kirjutada. Peale seda selgitas, mis on kiirmenetlus ja milline on teine menetlusliik. Ütles, et kui nõus kiirmenetlusega, siis tuleb allkiri anda. Allkirja võtmisel ütles, et see on kiirmenetlusega nõustumise kohta. Kohaldatavad õigusnormid ja kohtu järeldused. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §
- Kiirmenetluse kohaldamine
(1)Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.
(2)Kiirmenetluse otsuses võib määrata: 1) füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi; 2) juriidilisele isikule kuni 20 000 krooni suuruse rahatrahvi.
(3)Kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui: 1) menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14- kuni 18-aastane või psüühikahäirega; 2) on vaja otsustada konfiskeerimine, aresti kohaldamine või põhi- või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse või loomapidamise õiguse äravõtmine. 4
(4)Kiirmenetluses tõendeid kogudes lähtub kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku 5. peatüki sätetest.
(5)Kiirmenetluse otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama käesoleva seadustiku §-s 108 loetletud küsimused. VTMS § 56. Väärteo toimepanemise kohta ütluste andmine
(1)Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli või kiirmenetluse otsuse plangil. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta ka omakäeliselt.
(2)Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis märgitakse: 1) ütluste andmise koht ja kuupäev; 2) kohtuvälise menetleja nimetus, kellele ütlused anti; 3) kui menetlusalune on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood, välismaalase ja isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi, sünniaeg ja -koht, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kodakondsus, elukoha aadress, töökoht, telefoninumber ja elektronposti aadress; 4) kui menetlusalune on juriidiline isik, siis tema nimetus ja registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress ja telefoninumber ning elektronposti aadress; 5) juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, elukoha või asukoha aadress, töökoht, telefoninumber ning elektronposti aadress; 6) menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19 ja kiirmenetluse erisuste teatavaks tegemine vastavalt käesoleva seadustiku § 55 lõike 1 punktidele 2 ja 3, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamise protokollile eraldi allkirja; 7) menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta; 8) isiku nõustumine või mittenõustumine kiirmenetlusega, mille kohta isik annab protokollis eraldi allkirja.
(21)Kui isiku ütlused protokollitakse kiirmenetluse otsuses, märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6 ja 8 nimetatud andmed ning isik annab nende kohta allkirja kiirmenetluse otsuses.
(3)Ülekuulamisprotokollile kirjutab alla füüsilisest isikust menetlusalune isik või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja.
(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik keeldub ütluste või allkirja andmisest, loetakse see kiirmenetlusega mittenõustumiseks. Keeldumine märgitakse ülekuulamisprotokolli või kiirmenetluse otsuse plangile ja alustatakse üldmenetlust. Ühistranspordiseadus (ÜTS) 547. Sõit sõiduõigust tõendava dokumendita ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine
(1)Sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. 5 Kohus on tõendite hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Kuldar Kinko teos esinevad väärteotunnused ja tema sõitmine liinibussis sõiduõigust tõendava dokumendita on tõendatud. Menetlusaluse isiku ütlustega ja tunnistajate ütlustega on tõendatud teo toimepanemise aeg ja koht: Tartu linna avalikul liiniveol
- liinibussis 06.03.
- a kella 19 47 ajal. Tunnistajate Koit Palo, Astrid Hanseni ja Mihhail Parkuši ütlused on samasisulised piletikontrolli läbiviimise asjaoludes. Kontrolörid olid oma ülesanded eelnevalt jaotanud ja tegutsesid liinibussi peatusse saabudes vastavalt ülesannetele. Kaks piletikontrolöri, Koit Palo ja Mihhail Parkuš läksid bussi erinevatel aegadel teine teise järel. Esimesena läks bussi esiuksest Mihhail Parkuš, kes sisenemise järel liikus bussis keskmise ukseni. Seejärel sisenes bussi esiuksest Koit Palo, kes seni oli jälginud tegevust bussis väljastpoolt bussi keskmise ukse tagant. Mõlema kontrolöri bussi sisenemise järel alustasid nad sõidupiletite kontrollimist: Koit Palo eesukse juures tahapoole kuni keskpaigani ja Mihhail Parkuš keskmise ukse juurest tahapoole bussi tagaotsani. Tunnistajale Koit Palole väljast bussi sisemusse vaatevälja segavaid asjaolusid ei olnud. Tema tähelepanu oli suunatud tööle. Nendel asjaoludel ei ole kahtlust tunnistaja ütlustes selles, et isik, kelleks kontrollimisel osutus Kuldar Kinko, augustas sõidutalongi vahetult kontrolli käigus, bussi peatumisel Sõpruse peatuses. Seda asjaolu kinnitavad ka tunnistaja Mihhail Parkuši ütlused, kes nägi bussi sisenemisel Kuldar Kinkot liikumas keskmise ukse juures asuvast kompostrist eemale akna juurde. Kohtul ei tekkinud kahtlusi tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Menetlusaluse isiku Kuldar Kinko kohtuistungil antud ütlustest ei järeldu selgelt, millal ta pileti augustas, kas enne Sõpruse pst ja Jaama tänava ristmikku, ristmikul või pärast ristmikku. Ütlused tema poolt sõidupileti augustamise aja kohta on ebamäärased ja seetõttu mitteusaldusväärsed. Sõidukis oli piisavalt ruumi liikumiseks. Peatuste vahemaa on vähemalt kolm korda pikem menetlusaluse isiku hinnatud 100-200 meetrist. Seega oli sisenemise järel piisavalt aega pileti augustamiseks. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütluste kogumis hindamisel järeldub, et Kuldar Kinko augustas pileti Sõpruse peatuses, s.t. piletikontrolli käigus. Ühistranspordiseaduse § 2 sätestab seaduse mõisted. Sama paragrahvi punkti 17 järgi sõidupilet on vormikohane dokument, mis tõendab sõitja õigust kasutada ühissõidukit kindlal liinil või liinivõrgus üheks või mitmeks sõiduks või kindlaksmääratud ajal. Vaidlust ei ole selles, et Kuldar Kinkol oli vormikohane sõidupilet, mis muutus kehtivaks selle augustamisega. Sõidupiletit augustades Kuldar Kinko teadis eeltoodud asjaolusid. Sõidupiletit hilinemisega augustades ta möönis piletita sõitmise võimalust ja pani sellega teo toime kaudse tahtlusega. Kuldar Kinkol oli õigus ja võimalus ennast kaitsta omapoolsete tunnistajate esitamisega. Vastavaid tunnistajaid ta menetlusalusele isikule ei esitanud. Nimetamata enda kaitseks konkreetse tõendi allikat viitas ta kontrolöridele teisele isikule, kes käitus temaga samasuguselt rikkumist toime pannes. Sellest järeldub, et tema tegu välistavaid tõendeid ei ole. Kohus ei tuvastanud Kuldar Kinko süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud väärteomenetluses menetlusnormide rikkumist. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on tema allkirjad nii õigustest teadasaamise kui ka kiirmenetlusega nõustumise kohta. Menetlusaluse isiku ütlused on kantud ülekuulamise protokolli VTMS §-s 56 sätestatud nõuete kohaselt. Seetõttu ei ole alust järeldada menetlusnormide rikkumist. Olemasolevate tõendite alusel olid väärteo toimepanemise asjaolud selged. VTMS § 55 järgi oli alus kiirmenetluse kohaldamiseks. Kuigi Kuldar Kinko ei olnud nõus temale etteheidetava rikkumisega, ei välistanud see asjaolu otsuse tegemist kiirmenetluses, sest vastava menetlusliigiga oli ta allkirja andes nõus. Asjaolu, et talle õigusi tutvustati, tõendavad menetlusaluse isiku enda ning tunnistajate Astrid Hanseni ja Koit Palo ütlused, samuti menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Karistusregistri andmetel on Kuldar Kinko ÜTS § 547 lg 1 järgi varem karistatud rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses. Kohtuistungil selgus karistusregistri andmetes ebatäpsus, sest kohtuvälise menetleja otsus on vaidlustatud. Väärteoasja menetlus on kohtus kaebemenetluses ja seetõttu on 6 varasem karistus jõustumata. Sellest tuleb järeldada, et Kuldar Kinko varasemat karistust samasuguse teo eest ei ole alust karistuse mõistmisel arvestada. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Nendel asjaoludel leiab kohus, et süüdlast on kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusega karistatud põhjendamatult sanktsiooni maksimumilähedase karistusega. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja, Tartu Linnavalitsuse väärteouurija Astrid Hanseni 06.03.2009.a. kiirmenetluses tehtud otsuse osaliselt ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kuldar Kinko on varem väärteomenetluses karistatud kahel korral õiguskorraga kaitstud teiseliigilise õigushüve rikkumise eest. KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid arvestades on teda võimalik edaspidi süütegudest ära hoida karistusega ÜTS § 547 lg 1 sätestatud sanktsiooni keskmise määra lähedal Ene Muts Kohtunik 7