) § 121 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud;
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud.
Vesnopu'le liitkaristuseks vangistus 4 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 13.09.2007.a kell 02.45 kuni 13.09.2007. a kell 12.40 s.o 1 päev, mistõttu loeti ärakandmata karistuseks vangistus 3 kuud 29 päeva.
a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 2 kuud 24 päeva vangistust võrra ning mõistis H. Vesnopu'le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 23 päeva vangistust. H. Vesnopu asus karistust kandma 10.12.2007. a. Tartu Maakohtu 27.01.2009. a kohtumäärusega vabastati H. Vesnopu
a seisuga oli kandmata vangistuse osa 5 kuud 5 päeva) ning allutati käitumiskontrollile kohustades teda täitma
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg-s 2 sätestatud kontrollkohustusi: asuda tööle mitte hiljem kui 1 kui jooksul vabanemisest, töö mitteleidmisel võtta ennast arvele Tööturuametis; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; pöörduda psühhiaatri vastuvõtule mitte hiljem kui 1 kuu jooksul vabanemisest ja vajadusel läbida määratav ravi. Kohtumäärus jõustus 06.02.
lg 5 koostati erakorraline ettekanne ja seaduse järgi ainuvõimalikuks ettepanekuks - pöörata Hillar Vesnopu kandmata jäänud karistus 5 kuud 5 päeva vangistust täitmisele. Kohtuistungil loobus kriminaalhooldaja oma taotlusest ja leidis, et H.Vesnopu suhtes ei oleks vajalik ärakandmata karistuse täitmisele pööramine, kuna tegelikult H.Vesnopu kriminaalhooldus on läinud positiivselt, tal on töökoht, tal on elukoht, ta osaleb AA-rühmas, kriminaalhooldaja usub, et uue kuriteo toimepanemise risk on väga väike. Hillar Vesnopu andis kohtuistungil ütlusi, et talle on kriminaalhooldaja taotlus arusaadav, teab mida kohus arutab. Kui seda juhutööd tegi ja see inimene pakkus natuke viina ja õlut, kartis, et ta solvub kui keeldub, sest vene inimesed on teada kuidas nad käituvad. Vabanemisel oli põhijutt istungil, et alkoholi mitte tarvitada. See on häbiväärne tegu. Teadis seda, et seadus ei anna muud võimalust kui karistus täitmisele pöörata. Politsei joovet ei mõõtnud, korjati üles ja viidi politsei jaoskonda. Kriminaalhooldaja juures käis kaks korda kuus registreerimisel. Tööotsijate ühingust tuli sellepärast ära, et rääkis Taavi Käsuga palga suhtes, see jutt jäigi sinna, teenis ainult 300 krooni, ametlikult seal tööl ei olnud, tegi seal tööd siis kui seal elas. Turul on katseaeg 2 kuud kindlasti. Psühhiaatri juurde pani aja kirja, aga kuna ta oli puhkusel, siis suundus valesse kohta, ei tea Haapsalu haiglast midagi. Esimese kuu aja jooksul pidi minema arsti juurde. Esimese kuu aja jooksul ei olnud võimalik minna, sest ravikindlustus hakkas kehtima peale vabanemist kuu aja jooksul. Ol tööbüroos registreeritud töötuks. Eks aja nappus oli ka seal Taavi Käsu juures. 18 mai käis arsti juures, aga käis vales kohas, läks valest uksest sisse. Öeldi esimesele korrusele kus on vastuvõtt, läks sinna ja seal ei olnud arsti. Teadis kus on registratuur, suunati alla korrusele. Ma ei läinud uuesti registratuuri, tuli kohe kriminaalhooldaja juurde. Hetkel ei ole psühhiaatri juurde aeg kinni pandud. Pole võimalust olnud. Peab enda heaolu eest ka seisma. AA rühmas käib kaks kuud, ei mäleta kuupäeva, mis ajast alates käib seal. Peale rikkumist koheselt läks AA rühma. Istus vanglas 1 aasta paar kuud vist, enne seda alkoholiga oli probleeme, enne seda viimast vangistust. Praegu ei taha alkoholi. Kui alustas AA- s käimist, siis seal näeb, et on teisi inimesi, kellel on probleeme ja see jututeema on seal päris sügavuti ja on jõudnud juba 8 sammu peale. Kaks korda nädalas käib, esmaspäeviti ja neljapäeviti. Jah, on olnud enen periood, kus oli 4 aastat kaine. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, see on nii jah. Mittemingisugust alkoholi probleemi pole peale selle ühe korra olnud, ei ole üldse isu ka enam. Sellel teemal oli kriminaalhooldajaga jutt, et oli vaja minna arsti juurde ja et ei saa seda ennem teha 3 Ärakiri 1-08-17162 kui haigekassakaart jõustub. Saab aru, et see on ühe telefonikõne kaugusel, aga kuna elas Tulbi põik 3- s , seal oli pingeline elu ja lihtsalt ei jõudnud. Kriminaalhooldaja tuletas ühe korra meelde ka seda, hiljem tegi selle jaoks midagi, kui see prahmakas ära käis. Teisi pahandusi ei ole, kriminaalhooldaja juures käib korrektselt, AA- s on ka käinud. Lahe tänaval elab juba kuu aega. Enne võttis Taavi Käsk kõik rahad maha ja jäi leivaraha ainult. Selle nelja kuu jooksul kui vabanes on alkoholi tarvitamine see ainukene kord. Suudab jätkata, et ei joo enam. See Lahe tänava korter on ülemuse poja poolt üüritud korter ja tema vastutab selle eest. Töötasu turul- saab vähemalt 200 krooni päevas. Võib isegi 100 krooni olla ja ei jookse sellepärast verest tühjaks, tööd jagub, tuleb uus kaup sisse ja on jälle tööd. Vangi minna ei taha kohe mitte. Arvab, et kriminaalhooldaja on temaga rahul olnud. Palub kohtul anda talle veel üks võimalus. Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et taotlus tuleb rahuldada ja pöörata karistus täitmisele, kuigi kriminaalhooldaja täna siin kohtusaalis on igati rahul oma hoolealusega, tema käitumisega. Kindlasti on see areng olnud silmnähtavalt positiivne, kuid peame lähtuma seadusesätetest, H. Vesnopu on ennetähtaegselt vabastatud, on pandud kolm kohustust, mida ta peab täitma, nendest kahte ei ole ta ju täitnud. Nagu teada on kohustuse täitmine inimese enda teha ja kui ta ei suuda seda teha, siis peab leppima tagajärgedega, mis võivad kaasneda. Kui vaatame H. Vesnopu karistusregistrit, siis on näha, et teda on kohtulikult karistatud viiel korral, kahel korral on teda ennetähtaega vabastatud, kuid ikka ja jälle on kohus pidanud kokku tulema ja arutama küsimust ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Ja kokkutulemised kohtus on seotud H. Vesnopu alkoholi tarvitamisega.
lg 5 sätestab, et kohus pöörab kandmata jäänud karistuse osa täimisele ja alternatiivi seaduse säte ei paku. Ei saa nõustuda kriminaalhooldaja seisukohaga karistust mitte täitmisele pöörata. Kaitsja leidis, et toetab kriminaalhooldaja seisukohta ja palub mitte pöörata H. Vesnopu suhtes karistust täitmisele. H. Vesnopu asus ise aktiivselt alkoholiprobleemiga võitlema. Oluline on, et ta on asunud ise seal AA- s käima ja ta on jõudnud juba 8 sammuni, see tähendab, et ta on edasi jõudnud. Nelja kuu jooksul on ta ainult ühe korra tarvitanud alkoholi. See on ka oluline, et talle pakuti seda alkoholi, et ta ise ei läinud seda otsima, ostma ega hankima. Kuigi ta ütles, et ta ise teadis ja mõtles sel momendil, et ta ei tohi alkoholi võtta ja see üksainuke kord sai talle nii saatuslikuks, mille tõttu ta kohtus seisab. Ta ei ole olnud niisugune alkohoolik, kes peaks kainestusmajas viibima või midagi sellist, ka varem. Ta käib AA rühmas kaks korda nädalas, tal on seal inimesi, kes on alkoholist vabanenud ja seal on toetajaid olemas ja väga suur toetaja on talle kriminaalhooldaja. Isegi siis kui ta ei saanud psühhiaatri vastuvõtule, tuli ta kohe kriminaalhooldaja juurde, mitte igaüks ei tule selliselt vaid hoiavad kõrvale. Ta tunneb, et kriminaalhooldajast on talle abi. Kriminaalhooldaja on nõus H. Vesnopuga edasi töötama, tulemused on talle näha. Arvan, et kriminaalhooldaja lähtus sellest, et AA on positiivselt talle mõjunud ja ta on nõus vastutust enda peale võtma ja uute kuritegude toimepanemise risk on väga väike protsent, mis tähendab, et mingit erilist riski H. Vesnopult näha ei ole. H. Vesnopul on kindel elukoht, tal on töökoht. Turvakodus oli ta juba tunnustatud isik, aga kuna seal oli ikkagi alkoholi tarvitamist, siis ta on sellest kohast nüüd eemal. Tal on omaette korter, mille eest suudab üüri maksta, on katseajaga töökoht, on korralik palk, on võimalik ära elada, üüri maksta. Tal ei ole sellist asja kaua aega olnud. Ise võitleb aktiivselt selle eest, et ta ei hakkaks enam alkoholi tarvitama ja nagu ütles kriminaalhooldaja, et kohtuistung on talle selliseks katsumuseks, et kui ta siin on lubaduse andnud, siis ta peab ka nii tegema. Aga kui teeb teisiti, siis ta teab, et muud võimalust ei ole. Kuigi prokurör ütles, et seaduse sättest peame lähtuma, aga seadusesätte taga on inimene, me ei saa ka sellest mööda minna. Kui H. Vesnopu saata tagasi vanglasse, tuleb tagasi, tal ei ole kuhugi minna, ei ole tööd, korterit ja kas ta siis uuesti jaksab alustada nii ja minna nii kaugele nagu ta praegu on. Praegu teda vanglasse saata oleks väga ebainimlik ja ebaõiglane. See üheainukese väikese eksimuse pärast arvan, et ei ole otstarbekas ja õigustatud tema suhtes karistuse täitmisele pööramine ja palun kohut jätta Vesnopule üks võimalus, et näidata, et ta suudab meie usaldust õigustada. 4 Ärakiri 1-08-17162 Kohtu seisukoht
lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Vastavalt Tartu Maakohtu 27.01.
lg 5 ei näe isiku puhul, kes on tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastatud ja kelle puhul on kohustuste rikkumine tõendamist leidnud, ette mingit muud võimalust, kui et kandmata jäänud karistus tuleb täitmisele pöörata. Seadus loeb ilmselgelt kohustuste täitmata jätmise isiku poolt, kes on tingimuslikult vabastatud vangistuse kandmiselt, selliseks rikkumiseks, mis tingib ühegi erandita ärakandmata karistuse täitmisel pööramise. 5 Ärakiri 1-08-17162 Seadusandja ei ole ette näinud võimalust, et mingi muu väga positiivne käitumine isiku poolt heastaks kohtumääruse järgi määratud kohustuste rikkumise ja tingiks karistuse mitte täitmisele pööramise. H.Vesnopu palus kohtult anda talle veel üks võimalus – see võimalus oli H.Vesnopu`le antud Tartu Maakohtu 27.01.2009 kohtumäärusega ja just neil tingimustel, mis kohtumääruses kirjas olid – H.Vesnopu neid tingimusi ei täitnud. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisel pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. H. Vesnopu'le Pärnu Maakohtu 15.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.